Viljandi järv
Viljandi järv on kaitsealune looduslik järv Sakala kõrgustikul, Viljandi maakonnas Viljandi linnas.
| Viljandi järv | |
|---|---|
 Vaade Viljandi järve kesk- ja lõunaosale | |
| Valgla maad | Eesti |
| Sissevool | Uueveski oja, Valuoja |
| Väljavool | Raudna jõgi |
| Valgla suurus | 66,8 km²[1] |
| Pindala | 1,62 km²[1] |
| Pikkus | 4 km[1] |
| Laius | 450 m[1] |
| Kaldajoone pikkus | 12,7 km[1] |
| Keskmine sügavus | 5,6 m[1] |
| Suurim sügavus | 11 m[1] |
| Maht | 8 680 000 m³ [2] |
| Koordinaadid | 58° 21′ 6″ N, 25° 35′ 38″ E |
  | |
Kirjeldus muuda
Viljandi järv asub Sakala kõrgustikul Viljandi ürgorus ja on tüüpiline orujärv: pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav. Järve pikkus on 4 km, suurim laius 450 m, vähim laius järve keskosas 120 m, pindala 161,7 ha, suurim sügavus 11 m ja vee maht 8 680 000 m³. Sügavaim koht asub kitsast osast edela pool.[2] Veepinna kõrgus üle merepinna on keskmiselt 42,35 m (viimase 17 aasta jooksul on see kõikunud vahemikus 42,02–43,58 m). Viljandi järv kuulub Lääne-Eesti vesikonda ja Pärnu alamvesikonda.
Järve edelaosa nimetatakse Orika otsaks, kirdeosa Viiratsi otsaks ja kitsast keskosa Järvekaelaks.[2]
Järv saab oma vee järve põhjaossa suubuvast Uueveski ojast ja keskossa suubuvast Valuojast, samuti toidavad järve ka arvukad põhja- ja kaldaallikad.[3] Järvest välja voolab Raudna jõgi,[3] mis suubub Halliste, Navesti ja Pärnu jõe kaudu Liivi lahte. Järve veevahetus on 2 korda aastas.[1]
Järve kaldad on ümbritsetud kõrkjate ja roovööga ning soostunud. Kaldad on kõrged, veepinnast kuni 30 m, lossimägede juures kuni 40m.
Oru põhja moodustavad turba-, liiva- ja savikihid. Kaldad koosnevad moreensetest moodustistest ja osalt devoni liivakivist.
Viljandi järve vesikond on 73 km². Järve veetoodang on keskmiselt 0,4 m³/sek. Märgatavaid üleujutusi ei esine.
Jääkatteperiood ühtib külmaperioodiga. Järv on jäävaba keskmiselt 220 päeva aastas.
Elustik muuda
Viljandi järves elavate liikide hulgas on veelendlane, tiigilendlane, suurvidevlane, põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir ja vingerjas[3].
2012. aastal toimunud katsepüügi käigus püüti järvest kümme liiki kala: ahven, haug, kiisk, koha, latikas, nurg, roosärg, särg, viidikas ja turb.[4]
Ajalugu muuda
Viljandi järv tekkis enne viimast jääaega Viljandi ürgorus.[6] Vahetult pärast jääaega voolas järvest ida poole Võrtsjärve suunas välja Tänassilma jõgi. Oletatavalt läks läbi Viljandi järve laevatatav veetee Pärnust üle Võrtsjärve Peipsile.
Ajapikku väljavool Võrtsjärvest vähenes. 19. sajandi algusest on teada järve kirjeldus, mille järgi ainult kõrgeima veeseisu korral voolab vett järvest ka Võrtsjärve. Tänapäeval jääb Võrtsjärve vesikonna piir Viljandi järvest umbes 200 meetri kaugusele.
Ka väljavool Raudna jõe kaudu on vähenenud sedavõrd, et jõgi pole suures osas isegi haabjaga läbitav.
Aastal 2016 lasti Viljandi järve 15 000 Euroopa angerja maimu.[7]
Rahvapärimus muuda
Muistendi järgi olevat Viljandi järv tulnud Volvetist Kiipsi mägede vahelt ja tahtvat sinna tagasi minna. Järve kaldal seisnud kirik, mis vajunud järve kui seitse venda kirikusse läksid. Järves elavat ka näkk, kes igal aastal ohvreid nõuab.[8]
Looduskaitse muuda
Viljandi järve koos kallastega kuulub Viljandi maastikukaitseala koosseisu[9] ja on registreeritud kui ürglooduse objekt.[8] Samuti kuulub järv Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku Viljandi loodusala koosseisus, kaitsealused liigid on vingerjas ja saarmas.[10]
Kasutamine tänapäeval muuda
Viljandi järv on avalikult kasutatav veekogu[11]. Järve ääres asub supelrand[12] väliujula, hüppetorni, paadilaenutuse, palliplatside ja terviseväljakuga[13]. Järve kaldal asub nii paadi- kui ka ujumissildu. Ümber järve kulgeb 13,5 km pikkune osaliselt valgustatud ja osaliselt asfaltkattega terviserada[14]. Järve ääres asub Viljandi sõudeklubi treeningubaas[15].
Igal aastal toimub järve ääres Suurjooks ümber Viljandi järve. Talviti rajatakse ümber Viljandi järve suusarada ja järvejääle uisurada, millel korraldatakse Mulgi uisumaratoni. Samuti korraldatakse järvejääl Viljandi Kalapidu.[16]
Pilte muuda
-
Viljandi järv talvel -
Päikesetõus Viljandi järve supelrannas -
Kadripäevane loojang -
-
-
-
-
Viljandi järve rannaäärne jaanitule ajal
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Viljandi järv keskkonnaportaalis
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Aare Mäemets (1977). Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn: Valgus. Lk 199.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Viljandi järv Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Teet Krause, Anu Palm (2012). "Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes" (PDF). Tartu: Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus. Vaadatud 03.09.2017.
- ↑ "Guud ja bääd & nädala sõna: Riiklik ümberlükkaja". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. 2. august 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. august 2017.
- ↑ Viljandi järv Eesti looduse infosüsteemis. Vaadatud 8.02.14.
- ↑ Olev Kenk (17.06.2016). "Viljandi järve lasti tänu annetustele 15 000 angerjamaimu". ERR. Vaadatud 11.08.2016.
- ↑ 8,0 8,1 Viljandi järv (ürglooduse objekt) Eesti looduse infosüsteemis (vaadatud 08.08.2016)
- ↑ Viljandi maastikukaitseala Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Viljandi loodusala Eesti looduse infosüsteemis (vaadatud 07.08.2016)
- ↑ "Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine". Riigi Teataja. Vabariigi Valitsus. 13.03.2012. Vaadatud 08.08.2016.
- ↑ "Avalikud supluskohad". Terviseameti koduleht. Vaadatud 08.08.2016.
- ↑ "Viljandi järve supelrand". puhkaeestis.ee. EAS-i turismiarenduskeskus. Vaadatud 08.08.2016.
- ↑ "Viljandi järve terviserada". Sihtasutuse Eesti Terviserajad koduleht. Originaali arhiivikoopia seisuga 19.08.2016. Vaadatud 08.08.2016.
- ↑ "Viljandi sõudeklubi". Viljandi sõudeklubi koduleht. Vaadatud 08.08.2016.
- ↑ "Viljandi Kalapidu". MTÜ Viljandi Paadimees. Originaali arhiivikoopia seisuga 18.04.2016. Vaadatud 08.08.2016.
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Viljandi järv |
- Viljandi järv Eesti looduse infosüsteemis
- Viljandi järv (ürglooduse objekt) Eesti looduse infosüsteemis
- Viljandi järv keskkonnaportaalis