Viktor Päts
Viktor Päts (18. aprill 1906 Pärnu – 4. märts 1952 Butõrka vangla, Moskva[1]) oli Eesti poliitik ja jurist.
Viktor Päts õppis Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi, mille lõpetas 1924. aastal[2], seejärel lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja tegutses advokaadina.
Viktor Päts oli 1931. aastal pärast Dvigateli pankrotti moodustatud AS Eesti Dvigatel nõukogu esimees[3], AS Järvakandi Tehased, AS Tartu Pärmivabriku, Kindlustus-aktsiaselts Eesti-Lloyd ja 1939. aastal asutatud Kirjastus-OÜ Kultuurkoondis juhatuse liige.
Viktor Päts oli Rahvuskogu Esimese Koja liige 1937. aastast[4] ja 36. valimisringkonnast valitud I Riigivolikogu liige 1938. aastast.
Viktor Päts küüditati 1940. aasta 30. juulil koos isa Konstantin Pätsi ja perekonnaga ning saadeti Baškiiri ANSV-sse Ufaasse, arreteeriti 1941. aastal ja viibis seejärel mitmes vanglas ja suri 1952. aastal Moskvas Butõrka vanglas.
Isiklikku muuda
Viktor Päts oli Konstantin Pätsi ja Helma Wilhelmine Pätsi (sünd. Peedi) (1879–1910) poeg ja Leo Pätsi (1902–1988) vend.
Viktor Päts abiellus 20. juulil 1932 vaimuliku ja kirjaniku Jaan Lattiku tütre Helgi Alice Pätsiga (sünd. Lattik) (1911–1988), nende ühised pojad on Matti Päts (1933–) ja Henn Päts (1936–1944).
Viited muuda
- ↑ Kohus kuulutas Konstantin Pätsi poja Viktori surnuks, Eesti Päevaleht, 13. märts 2001
- ↑ "Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. oktoober 2013. Vaadatud 10. oktoobril 2011.
- ↑ Kalle Mälberg, tuumaseadmeteni. Dvigateli pööramine Eesti ärimaailma edeneb vaevaliselt, Luup, 1996, nr 16
- ↑ "RAHVUSKOGU, 18.02.-17.08.1937". Originaali arhiivikoopia seisuga 15.04.2018. Vaadatud 10.10.2011.