Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 50

Sünniaeg / Sünnikuupäev

Kas neid kuidagi automaatselt (inimkäsul) ühtlustada ei saaks?

{{Poliitik / {{Infokast ametiisik
| sünniaeg = / | sünnikuupäev = 

°—° Pietadè 25. aprill 2019, kell 17:41 (EEST)

Tehtud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 25. aprill 2019, kell 18:33 (EEST)

Grazie mille! °—° Pietadè 25. aprill 2019, kell 18:36 (EEST)

Üks blokeerimine

Minu meelest ei olnud IP-numbri 80.235.107.168 blokeerimiseks vajadust. Andres (arutelu) 2. mai 2019, kell 15:00 (EEST)

Minu meelest jällegi oli. Kusjuures määravaks sai minu jaoks tema järjekordne temp täna hommikul (vt [1]), mitte niivõrd enamjaolt (hiljem ta mõnevõrra leevenes) ilmselgelt halvas usus tehtud muudatused Kuusiku, Kaljulaidi ja Ojasoo artiklites. Kuigi minu meelest ka selle pröökava suhtlusstiili eest, mida ta nendel arutelulehtedel vileles, oleks võinud blokeerida. Muide, Temast on siin ka varem korduvalt juttu olnud ja on ilmekalt näha, et ta pole selle ajaga karvavõrtki muutunud: endiselt annab tooni soovimatus ylejäänud kogukonnaga konstruktiivselt kaastööd teha ja nähakse ennast absoluutse tõe esitajana, keda "poliitadminid" jne kiusavad. Jääb arusaamatuks, et miks on vaja raisata teiste pikaajaliste kaastööliste (antud juhul nt Minnekoni, kes temaga tulutult usutleda pyydis) aega ja ilmselt ka närve. Seda enam, et samaaegselt arutleme siin, et inimesed on tydinenud, vikipediste jääb vähemaks ja kuidas seda olukorda kyll parandada. Sisulise arutelu ja kriitika vastu pole mul midagi, aga antud isiku puhul sellega tegu ei ole.

Pealegi, kui tegu on (ja minu meelest on) alatiseks blokeeritud Kasutajaga "90.191.1g6.98", siis tuleks ta juba nagunii blokeerida juba varasema bänni vältimise pärast.

- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. mai 2019, kell 15:37 (EEST)

Mis oleks blokeerimisest parem alternatiiv? See, et Neptuunium või keegi teine peab jätkama anonüümiku jaoks personaalse koristaja, toimetaja, selgitaja ja süljetopsina kuni see ükskord ära väsib? --Minnekon (arutelu) 2. mai 2019, kell 19:51 (EEST)

Äkki Neptuunium suvatseb selgitada, mille eest Kasutajaga "90.191.1g6.98" igavese blokeeringu sai? Blokeeringu autor pole põhjendust lisanud. --91.129.108.168 2. mai 2019, kell 20:20 (EEST)

Võibolla 80.235.107.168 sattus 2.mai hommikul lugema, mida adminnid tema kohta Kasutaja arutelu:Neptuunium lehel pealkirja all "Kremli troll" kirjutavad? Vikipeedia reeglites ei ole toodud välja erandit, et adminnidel on täielik õigus Vikipeedia kaastöötajaid sildistada ja sõimata. --91.129.108.168 2. mai 2019, kell 20:46 (EEST)

Mis temp see oli? Kui ma lingin, siis saan vigase pealkirja. Andres (arutelu) 2. mai 2019, kell 22:30 (EEST)

Parandatud link Eri:Kaastöö/80.235.107.168 Nendele neljale lisaks veel mitu taolist arutelulehte, mille nyydseks kustutasin. Sisu oli identne. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 2. mai 2019, kell 22:43 (EEST)

Tegemist on ilmselgelt pahatahtliku isikuga. See, et ta vahel mõned asjalikud muudatused sisse poetab ja on arutelulehekülgedel toone vähemaks võtnud, on puhtalt seepärast, et ta on näinud, et see annab talle võimaluse siin oma tegevust jätkata. Meil ei ole mitte ühtegi mõistlikku põhjust antud isikut tolereerida, sest kui vaadata vähegi tema tegevuse ajalugu, siis ilmneb peagi, et nii selgelt pahatahtliku inimest leidub vandaalide seas haruharva. Ta oskab oma jälgi küll keskmisest vandaalist palju paremini peita ja tegevuse eesmärke varjata, aga see muuda asjaolu ennast. Ivo (arutelu) 2. mai 2019, kell 23:54 (EEST)

Väidetavalt oli blokeerimise põhjus siiski 2. märtsi hommikul, päev pärast adminnide poolset laimavat sõimu toimunud tegevus. Loodetavasti ei väida Neptuunium, et ta need koledad teod jõudis mingite muude arutelulehekülgede nüüdseks ära kustutamisega ära peita. Heatahtlikke inimesi, kes Vikipeedia kaastöötajaid Kremli trollideks sõimavad ja sellega mitte nii heatahtlikele kasutajatele head eeskuju annavad, siin ju ei blokeerita. Ma ei ole kunagi oma jälgi peitnud. Samuti oma eesmärki - saada Vikipeedia poliitilisest propagandast vabaks (ka teatud poliitikute kohta süstemaatiliselt krimi- ja kõmuuudiste artiklitesse sisse kirjutamine, samas kui teiste poliitiliste jõudude puhul samasugused skandaalid "unustatakse" kajastamata, on poliitiline propaganda).--91.129.97.56 3. mai 2019, kell 08:26 (EEST)

Mina näen seda, et tegu on inimesega, kes peale tavalise kaastöö püüab valvata esitatu tasakaalustatuse üle ning selle üle, et halbu asju maha ei vaikitaks. See ei ole minu meelest halb. Tema halvad küljed on: 1) ta eeldab, et Vikipeedia administraatorid on poliitiliselt kallutatud ning püüavad seda kallutatust Vikipeedias läbi viia; 2) ta omistab teistele kaastöölistele halbu kavatsusi juhtudel, kui meie arvates neid ei ole; 3) ta esitab oma argumente sageli ründavalt, juba ette võitluslikult, agressiivselt, ebaviisakalt, isiklike rünnakutega pikitult, irooniliselt; 4) ta ei saa hästi aru, kuidas esitada materjali ilma omapoolsete hinnanguteta. Teiselt poolt, me teeme tema suhtes mõnikord osalt samu asju: 1) eeldame, et ta ei tegutse heas usus, on kallutatud ja pahatahtlik (minu meelest need eeldused on väärad), 2) ründame teda isiklikult, argumenteerime agresssiivselt ja ebaviisakalt, omistame talle motiive, mida tal ei ole. Andres (arutelu) 3. mai 2019, kell 08:50 (EEST)

Enamuse punktidega nõus, aga nt kui inimene agressiivselt nõuab (kusjuures ainult teatud teemades) teistelt väga korrektset allikate järgimist ja allikakriitilisust (mõnikord põhjendatult, mõnikord mitte) ja järeldab, et selle vastu eksijaid sihilikult manipuleerivad, aga samal ajal käib ise allikatega väga vabalt ringi ja esitab rahumeeli oma isiklikke ideid allikates esitatud ideede pähe, siis on raske selle taga heas usus tegutsemist näha. Aga kui ka inimesel tõesti on head kavatsused, kuid ta siiralt ei suuda mõista, miks Vikipeedia pole koht oma isiklike seisukohtade levitamiseks ja peab teiste sõimamist normaalseks suhtluseks, siis probleem jääb ikka alles ja see on vaja lahendada, olgu siis blokeeringu või millegi muuga. Pealegi nagu ülalpool juba öeldud, tegu on selgelt sama inimesega, kes on varem erinevate IP-de ja kontode kaudu tegutsedes samamoodi käitunud. Samad probleemid, samamoodi on teised üritanud selgitada Vikipeedia põhimõtteid ja teda korrale kutsuda ning lõpuks kui muu ei aita, siis ka bännida, aga kõik on nagu hane selga vesi ning varsti kordub sama tsükkel uue IP või konto alt. --Minnekon (arutelu) 3. mai 2019, kell 11:43 (EEST)

Minu meelest võib tõendite põhjal pigem öelda, et tegu on inimesega, kelle jaoks "esitatu tasakaalustus", "halbade asjade mahavaikimine" jms on oluline ainult juhul, kui see läheb vastuollu tema enda ilmavaatega. Näiteks polnud tal absoluutselt probleemi kirjutada artiklit (ja esitleda absoluutse tõena) täiesti otseselt kallutatuks ja proovimast sellesse lisada otseselt väljamõeldud väiteid. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 4. mai 2019, kell 18:47 (EEST)

valvata esitatu tasakaalustatuse üle ning selle üle, et halbu asju maha ei vaikitaks.

Millise artikli ma 2. märtsi hommikul siis kirjutasin täiesti otseselt kallutatuks (ja esitlesin absoluutse tõena) ja proovisin sellesse lisada otseselt väljamõeldud väiteid? Kahjuks ei saa ma päris nõustuda ka Andresega, sest halbade asjade mahavaikimises ma reeglina probleemi ei näe, kui nende halbade asjade all peetakse silmas päevakajalist tabloidset kätši, kes kellele halvasti ütles, kes kelle ütlemise peale solvus, kes kelle kohta mingeid tõendamata süüdistusi loopis, kes kelle naise üle lõi või kelle meest magatas. Aga artikkel ei tohiks koosneda ka üksnes nähtuse fännide loosungitest, või veel hullem, artikli teemaks oleva objekti enda poolt meediasse paisatud kiidulaulust nopitud parematest paladest. Minu arvates oleks hiiglama tore, kui see päevakajaline tabloidne jõuramine, poliitiline ärapanemine jne jääks teatmeteostest välja, ja kui sellest tõesti mingi osa peaks omama ajaloolist väärtust, tuleks see sisse kirjutada siis, kui asjad on juba saanud settida ja pidev uute uudiste tulv on vanemate seast välja sõelunud selle kõige olulisema, mis meeles pidamist väärib. Paraku tugevalt tasakaalust väljas artiklit on täiesti neutraalse info lisamisega väga raske tasakaalu ajada. Kuna tabloidse jura minu poolt kustutamisesse suhtutakse siin äärmiselt vaenulikult, siis ongi võimalus tasakaalustada artiklit veidi teistpidi kaldus infoga. Neutraalse infoga saab kallutatust kompenseerida vaid siis, kui seda neutraalset infot hästi palju lisada, et kallutatud jutul enam kaalu poleks. Paraku ei suju sellegagi kõik ladusalt. Tallinna TV artiklis kirjutasin sisse hulga tehnilist, juriidilist ja muud neutraalselt telekanalit tutvustavat infot, ja saingi näha, kuidas kurdeti, et lasteaedade rahastamise teema ei paista info rohkuse tõttu enam silma, mistõttu pandi ette Tallinna TV-st rääkivat infot kärpida, et lasteaedade jutt paremini silma paistaks. Ma teadsin kogu aeg, et NO teatri rasedapeksuskandaal on Vikipeedias kajastamata. Ma lootsin, et see on sammuke selles suunas, et tabloidse sisu lisamisega peetakse piiri. Aga nähes kuulujutu põhjal EKRE ministrikandidaadi lintšimist, sain aru, et see oli asjatu lootus - pigem oli tegemist sellega, et omasid hoitakse.--91.129.109.54 5. mai 2019, kell 18:46 (EEST)

Võib täiesti olla, et keegi tegutseb omast arust heas usus, kuid on lihtsalt liiga rumal, et tema "heauskne" tegevus teiste Vikipeedia kaastööliste omaga ühilduks. Olen üsna kindel, et näiteks Mariina askeldas suurema osa ajast heas usus, lõpuks ainult ei suutnud keegi tema järelt koristada (eks ajapikku kasvasid selle tõttu ka konfliktid). Nii et selles mõttes ei ole heausklikkus mingi absoluutne lunastus. Meil on ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias praegu hulgaliselt tegelasi, kes elavad heas usus välja oma paranoiat, nähes kallutatust kõigi teiste tegevuses peale iseenda; kui tegu on elanikkonna tähtsa grupiga, siis peavad nad olema esindatud Riigikogus (ja ongi), aga Vikipeedias ei pea, sest siin on mitte esindusdemokraatia, vaid meritokraatia. Antud juhtumil ei paista olevat kuigi suurt vahet näiteks Ummelasega, kes ka alguses üritas artikleid Keskerakonna propagandaga "tasakaalustada", ent lõpetas ikkagi suust verist vahtu välja ajades ja röökides, et ta helistab Ameerikasse ülemustele ja kõik Eesti viki adminid lastakse lahti. Liikumine samas suunas on silmaga näha ning ma küll ei leia, et kurva lõpu isiksuse mandumiseni marutõbiseks kährikuks peaks tingimata ära ootama. Nagu korduvalt öeldud: mida rohkem Andres siin trolle poputab, seda vähem on mul huvi siia tulla. --Ehitaja (arutelu) 12. mai 2019, kell 13:00 (EEST)

Millistest aruteludest selle Ummelase värgi kohta lugeda saaks? Kõlab päris naljakalt, kurvalt muidugi ka. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 12. mai 2019, kell 14:13 (EEST)

See, mis siin praegu toimub, võib ka Vikipeedia vastikuks muuta. Andres (arutelu) 12. mai 2019, kell 22:48 (EEST)

Ma väldin teadlikult EKREt jms irriteerivaid päevapoliitilisi teemasid ja ei ole aega hakata diffe üksipulgi läbi vaatama ka, aga "karistuse" ranguse tõttu tahaks kommenteerida: ei ole leidnud mitte midagi, mis õigustaks tähtajatut blokki. Andres juhtis ülalpool tähelepanu, et IP suhtlemismaneer on halb (agressiivne), kui see ka on tõsi, ei õigusta see mitte kuidagi tähtajatut blokki, vaid ajaliselt piiratut. Minu arvates toimis IP Ojasoo/Kaljulaidi/Kuusiku küsimuses heas usus. Meil on vaja rohkem, mitte vähem kasutajaid. Teen ettepaneku blokk tühistada.Miacek (arutelu) 13. mai 2019, kell 01:56 (EEST)

Ei nõustu. Lisaks ta väga ebameeldivale suhtlusmaneerile yritas ta pidevalt artiklit muuta teadlikult kallutatuks (ei ole heauskne käitumine), sisuliselt sodis kiusuks erinevaid teisi artikleid (kustutamismärkused ja arutelulehed) ning temaga on ka varem hulganisti probleeme olnud. Samuti pole talle probleem eelnevaid bänne teadlikult vältida, mis on reeglitega keelatud. Meil ei ole taolisi kasutajaid vaja, kes systemaatiliselt teiste kaastööliste aega ja närve raiskavad (ajades neid vikist eemale) ning entsüklopeedia kvaliteeti oma teadliku POV-kaastööga madalamale kisuvad. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 13. mai 2019, kell 13:06 (EEST)

Nimeta üks (1) artikkel, mida ma "lisaks sodisin"?--176.46.18.212 13. mai 2019, kell 18:36 (EEST)

Iga minu lause kallal näritakse, nõutakse viiteid, et minu kirjutatud lause annaks edasi täpselt just seda, mida viidatud tekst, kuid samas ei tohi 1:1-le maha kirjutada. Samas on hulk teiste kirjutatud artikleid, kus pole ühtegi viidet ja kus on äärmisekt kahtlasi väiteid, kuid kui sellele arutelulehel tähelepanu juhin, siis nimetatakse seda sodimiseks ja blokkimise peamiseks põhjuseks! Nt artikkel Malm, mille arutelulehele ma artikli kustutamisettepaneku tegin, sest viited puudusid ja tekst on väga kahtlaste väidetega, nt: "Malm erineb terasest selle poolest, et malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb." - Minu teada on malmi ja terase peamine erinevus süsinikusisaldus. Väide, et "malmi pole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb", ei vasta tõele - malmil on kahtlemata olemas plastsete deformatsioonide vahemik, mille puhul malm ei purune. See vahemik võib olla kitsam kui terase puhul, kuid see on olemas, muidu ei saaks seda uurida: https://link.springer.com/article/10.1023/B:MSAT.0000043098.43295.94 ja https://www.researchgate.net/publication/257540496_Deformation_and_failure_in_nodular_cast_iron --176.46.18.212 13. mai 2019, kell 22:29 (EEST)

Minu teada saab "vikitoatemperatuuril plastselt deformeerida" mida iganes heng soovib, tõde, malmi jpm, mix siis kurdad??? Pääasi, ära võta midagi isiklikult, sest anonüüm«kk»-s (kk=keskkond) isikuid kui selliseid polegi, ei saagi olla...; kahtlemata on malmil olemas siinsest virtuäälrääulsest erinevad omadused, kui 6igesti mingist NN 5-aastaku ajal läbitud materjalikursusest mäletan (aga seda juhatas Sm Brežnev isiklikult, korda, riigikorda, -korratust, pean silmas (mitte õppeaine tunde), aga, nüüd on kõik kiirem, 5-aastakute asemel 4-aastakud, jne.
Üheks lahenduseks võiks ehk olla ka see, kui vahetaksid oma "libisev-olu" (pidevalt muutuv allkiri, ja siin olles ei tea (ei ole võimalik, lihtsate vahenditega) alati ka seda, kes su allkirja muudab) mingi pide-va-ma vastu?°—° Pietadè 13. mai 2019, kell 22:46 (EEST)

Kui leiad artiklis vea, siis kõige parem on, kui parandad ja lisad viite. Kui tead, et on vale, kuid viidet ei jõua otsida, siis lihtsalt paranda. Ja kui parandada on raske, siis lihtsalt kirjuta arutelusse, mis valesti on. Kustutamismärkust vms ilma mingi põhjenduseta panna ei ole mõtet. Andres (arutelu) 14. mai 2019, kell 08:44 (EEST)

Ma vaatasin seda malmi artiklit. Viidete puudumise pärast ei tule kustutada, vaid viited tuleb lisada. Kui Sa ütled, et artikkel on ilmselt tendentslik, siis sellest pole kasu, kui see teistele ilmne ei ole. Viki võimaldab puudustega artiklit paremaks teha. Ei ole mõtet kustutada: see ei ole tõhus, sest nii peaks aina nullist alustama. Sa tõid praegu välja minu meelest sõnastuse ebatäpsused. Parandamiseks on tarvis leida parem sõnastus. Andres (arutelu) 14. mai 2019, kell 08:57 (EEST)

Ma olen juhindunud sellest, kuidas eeskujud, kõrgemate õigustega isikud, on minu kirjutatud artiklitega käitunud ja milliseid põhjendusi on minu kirjutatud tekstide kustutamiseks toodud (nt Elektroonilise hääletamise kriitika). Lihtsal kasutajal on ju kõige mõistlikum juhinduda sellest, kuidas kõrgemate õigustega staarkasutajad ette näitavad. Aga ma ei taha Andresele rohkem tüli teha, las need artiklid jäävad pealegi kellegi teise parandada, ma ei tunne end metallurgia valdkonnas kuigi tugevalt. Lihtsalt jäi mulje, et kui mõni noor satub lugema, siis võib talle tekkida mulje, et ongi kindel printsiip, et kui painutades või haamriga koputades läheb asi katki, siis on malmist, kui mitte, siis terasest (kuigi olen näinud oma silmaga terasest raudteerööpamurdu ja rongiõnnetuses pooleks murdunud jämedaid raudteevaguni terasvedrusid, ning minu 50 aastat vanade malmist suurte kruustangide korpus on kasutamisest haamritäkkeid ja mõlke täis, mida vähemalt vanasti loeti plastseteks deformatsioonideks).--176.46.18.212 14. mai 2019, kell 15:31 (EEST)

"Samuti pole talle probleem eelnevaid bänne teadlikult vältida, mis on reeglitega keelatud." Lihtsalt huvi pärast, kus on reegel, et kui keegi blokerib Vikipeedias minu IP-aadressilt muudatuste tegemise, siis ei tohi ma enam ka ühegi teise aadressi alt muudatusi teha? Ma olen püüdnud end Vikipeedia reeglitega kursis hoida, kuid pole sellisele reeglile sattunud. --176.46.18.212 14. mai 2019, kell 15:17 (EEST)

Senise arutelu stiilist ma saan aru, et Sinu puhul ei ole tegu alaealise pullivennaga, kes käib Vikipeedias lihtsalt laamendamas. Täiskasvanu ja arvatavasti ka süüdivana võiksid Sa mõista, et alalist blokeeringut ei panda lihtsalt niisama. Järelikult Sinu tegevuses on midagi sellist, mis on Vikipeedia kontekstis sobimatu. Normaalne inimene mõtleks veidi järele ja muudaks oma käitumist. --Andrus Kallastu (arutelu) 15. mai 2019, kell 02:20 (EEST)

Sa pakud välja, et ma peaks Vikipeedia propagandakanaliks muutmisega leppima, sest mõnel propagandistil on võimalus mingeid ip-aadresse alaliselt blokeerida? See ei tundu kuigi arukas ettepanek. Kas on raske vastata konkreetsele küsimusele, kus on reegel, millest Neptuunium justkui räägib? Miks ma näen massilist kirja pandud Vikipeedia reeglite rikkumist Neptuuniumi poolt, samas kui mulle ette heidetava osas ei suuda keegi miskipärast konkreetsele reeglile viidata? Kena oleks, kui suurema võimuga isikud oleksid reeglite järgimises eeskujuks, mitte nii, et kuskil nurga taga sõimavad teisi trollideks ja siis vinguvad, kui keegi vastu sõimab... --176.46.18.212 16. mai 2019, kell 23:20 (EEST)

Võib-olla lõpetaks kõigepealt sõimamise ära ja käituks väärikalt? Kui Sa artikli puhul näed, et midagi vajab kohendamist, siis lihtsalt tee seda. Kui Sa ise parandada ei oska, siis kirjuta arutelulehel, et see või teine asi on Sinu meelest kahtlane (näiteks ebatäpne, mitteneutraalne, originaaluurimus vms). Pole vaja kulutada enda ja teiste aega tühjale vahutamisele. --Andrus Kallastu (arutelu) 17. mai 2019, kell 15:31 (EEST)

Väärika käitumise osas on siin, kahjuks, raske eeskuju leida. Sellest need hädad pihta hakkavad. Sest tundub, et kirjutatud reeglite asemel kehtivad siin hoopis mingid muud, ja see, mis on lubatud ühtedele, ei ole lubatud teistele. Ma küll ei ole eriline demokraatia nõudja, kuid arvan, et selged reeglid aitaks palju probleeme ära hoida. Kui ikka reeglites oleks kirjas, et adminniõigustes isikud võivad kaaskommentaatoreid kremli trollideks, jne. sõimata ja üldse mingite oma reeglite järgi tegutseda, siis ma oma nina siia üldse ei pistaks. Keegi võiks siiski väärikalt viidata reeglile, mis keelab mõnelt teiselt IP-aadressilt kaastööd teha, kui eelnevalt kasutatud IP-aadress blokeeritakse.--176.46.18.212 17. mai 2019, kell 19:04 (EEST)

Ok. Tundub, et see vestlus ei vii meid eriti edasi. --Andrus Kallastu (arutelu) 17. mai 2019, kell 20:13 (EEST)

Eelnevat lubadust lugedes tekib kerge kiusatus teha tõepoolest ettepanek lisada reeglitesse lause "Adminniõigustes isikud võivad kaaskommentaatoreid Kremli trollideks, jne. sõimata ja üldse mingite oma reeglite järgi tegutseda.", kui trollist vabanemiseks miski muu ei aita, aga tegelikult ma selle efektiivsusse ei usu. Niikuinii valetab ja pärast ei lähe kuhugi. Nagu tookord, kui üks troll (oli ta sama või teine, mine võta kinni) ise sõimeldes enda blokkimist nõudis, ent kui Andres bloki kohe tühistas, jätkus räusk endistviisi. Nii et peame Andrese-nimelist trollikasvandust rõõmsalt edasi. --Oop (arutelu) 18. mai 2019, kell 17:05 (EEST)

Toetan blokeeringut. Paistab üsna lootusetu juhtumina, blokeeritav ei näita üles vähimatki soovi ennast parandada. Artiklite aruteludes on nüüd viimati mitu kasutajat asjalikult selgitanud, mille poolest olid täiendused erapoolikud või ebaasjakohased või allikatest hälbivad. Aga järgnevate kommentaaride järgi tundub, et täienduste tegija ei saanud sellest üldse aru. Samuti jätkab ta arutelude väärkasutamist põhjendamatute süüdistuste ja muude kiuslike kommentaaridega, mis ei puutu antud artikli või laiemalt Vikipeedia kirjutamisesse (või puutuvad vaid näiliselt). Ta teeb küll aeg-ajalt ka väikseid parandusi, mis pole vastuolulised ja ta kirjutas mõne kuu eest näiteks artikli palmkapsast, aga see minu meelest ei tähenda, et teised peaks sellepärast ülejäänud jama taluma. Kui ta soovib Vikipeediasse panustada, siis on tal on alati võimalus alustada puhtalt lehelt, muuta aruteludes oma maneere ja mitte naasta teemade juurde, millest ta nähtavasti tugeva isikliku antipaatia tõttu tasakaalukalt kirjutada ei suuda (nt e-valimised). Pikne 19. mai 2019, kell 12:30 (EEST)

Domeen vikipeedia.ee

Kas vikipeedia.ee (nt http://vikipeedia.ee/w/?search=abruka) ei peaks olema kaitstud?--Estopedist1 (arutelu) 2. mai 2019, kell 22:22 (EEST)

Vt Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_33#Kas Vikipeedia on.... Adeliine 2. mai 2019, kell 23:04 (EEST)

"Cite" "viita" asemel

Häirib, et "Muuda" all on "Viita" asemel nüüd "Cite". Annn (arutelu) 9. mai 2019, kell 14:10 (EEST)

Multilingual Shared Templates and Modules

Hello et-wiki community! (Palun aita emakeelde tõlkida)

I recently organized a project to share templates and modules between wikis. It allows modules and templates to be “language-neutral”, and store all text translations on Commons. This means that it is enough to copy/paste a template without any changes, and update the translations separately. If someone fixes a bug or adds a new feature in the original module, you can copy/paste it again without any translation work. My bot DiBabelYurikBot can help with copying. This way users can spend more time on content, and less time on updating and copying templates. Please see project page for details and ask questions on talk page.

P.S. I am currently running for the Wikimedia board, focusing on content and support of multi-language communities. If you liked my projects like maps, graphs, or this one, I will be happy to receive your support. (any registered user group can vote). Thank you! --Yurik (🗨️) 11. mai 2019, kell 09:08 (EEST)

Kert Kingo

Tegin Kert Kingo artiklipõhja ERRi ja Postimehe pealt, aga kategooriates kodus olev inimene võiks üle käia -- 84.50.67.103 13. mai 2019, kell 23:34 (EEST)

valimised.ee ja riigikogu.ee võiks lisada. suwa 13. mai 2019, kell 23:51 (EEST)

Vello Vaartnou

Yldiselt tahaksin enda kontole ligi paaseda kuid ei maleta enam - passwordi ja muud. Kas saaks seda kuidagi taastada ? minu konto oli - VanemTao - Vello Vaartnou

Jaab ainukene kysimus, kui kaua ugrilastel votab aega et moista kysimuse sisu?

Huvitav, selgub et mul ei ole kunagi olnud siin kontot, kuigi minu alustatud on siin enamus Budismi alaseid artikleid.Eestlastel on yks juhm omadus, torkuda koige vastu mis ei ole eestilik, kuigi definitsioon selle kohta puudub isegi eestlastel.

Selle nimi on (rahvuslik - juhmus). Kahju et minu "kontot" pole siin kunagi olnud ja ma ise kah 'pole" siin "osalenud" tegemistes.Kus see usinus Andres on nyyd , kes mind vanasti suutis tunda ?Mulle tundub et, peaksin sona votma Eesti Wiki kohta teis-spool Eestit.

Kasuta parooli lähtestamist. --Tiia (arutelu) 25. mai 2019, kell 03:37 (EEST)

Kasutaja:VanemTao on ju olemas. --Tiia (arutelu) 25. mai 2019, kell 04:55 (EEST)

---

Vaba Entsyklopeedia Vikipeedia on raskelt kommunistlik. Tahtsin saada parooli et taas sisse logida enda kontole. sisestasin andmed ja ootasin meilis pool tundi , kuhu pidi saabuma Password. Peale poolt tundi saabusin tagasi armsasse Vikipeediasse ja kordasin eelnevat protseduuri et ikkagi saada oodatavat parooli. Kuid vastuseks sain et 24 tunni parast saan uuesti korrata operatsiooni. Huvitav kas teil on debiilid adminnideks hakanud et suudavad edestada parooli vaid Yks kord oopaevas. Kommunistide ajal sai teatud toiminguid seotud enda tuvastamisega iga paev. Ega see Vaba entsyklopeedia eriti vaba siis ei ole. Hea on vahel pisi parafraseering toppida nupu sisse.

Ma ei tahaks kuri olla, aga sa nagu sunnid. Eriti veel, et arvestades sinu kaastöö puuduvat kvaliteeti on tegelikult üllatav, et sa pole siin igaveseks blokeeritud. Samas, kuna sa ei ole sa võimeline isegi parooli lähtestamise toimingut läbi viima, siis pole vast nagu palju vaja, et soovi korral siin sinu tegevust piirata. Olgu sulle aga vihjeks öeldud, et administraatorid ei tegele paroolide taastamisega ning üleüldse käib kogu see süsteem hoopis teist moodi, kui sa ette kujutad. Kui sa aga korra veel debiilikutest ja kommunistidest juttu teed, siis küllap me hoolitsema selle eest, et sul rohkem siia asja pole. Ivo (arutelu) 1. juuni 2019, kell 03:59 (EEST)

Olgu kiidetud Buddha, kes rumalad nii rumalateks lõi, et nad lahtisestki uksest sisse pääseda ei oska. --Ehitaja (arutelu) 1. juuni 2019, kell 16:47 (EEST)--Ehitaja (arutelu) 1. juuni 2019, kell 16:47 (EEST)

Seda lugu siin saan mina huumorit armastava inimesena küll vaid muigega lugeda, ehk siis naljavaesel ajal teeb meile nalja Vanem Tao. Aga kui ta oma seesamuse ca 10 aasta taguse tööpõlluga lagedale tuleb, ehk siis kommunistide ja nende siinsete truide agentide jäägitu paljastamine, siis kaitseks selle eest küll Buddha avitagu meid.Miacek (arutelu) 3. juuni 2019, kell 02:41 (EEST)

Tõsi, aga ikkagi vastik. Andres (arutelu) 1. juuni 2019, kell 18:30 (EEST)

Vastikud inimesed moodustavad olulise osa elanikkonnast. Kui nad on riigikogus ja valitsuses, miks ei peaks nad Vikipeediasse tahtma? --Ehitaja (arutelu) 3. juuni 2019, kell 14:45 (EEST)

Keelata ei saa ega taha, aga siiski ei taha, et oleks vastik. Ja ega ma ei mõtlegi, et inimene on vastik, tunne on vastik. Andres (arutelu) 3. juuni 2019, kell 17:52 (EEST)

Mari-Annele jällegi meeldib. Ja õnneks ta parlamendis enam ei ole, vast veedabki rohkem aega kodus. --Ehitaja (arutelu) 3. juuni 2019, kell 23:20 (EEST)--Ehitaja (arutelu) 3. juuni 2019, kell 23:20 (EEST)

failide üleslaadimine et.vikisse

ehk oleks mõttekas loobuda failide üleslaadimisest eesti vikisse ning menüsse 'Faili üleslaadimine' panna otselink Commonsi üleslaadimislehele? --WikedKentaur (arutelu) 25. mai 2019, kell 11:04 (EEST)

kas enam miskeid erandeid pole, et et-sse võib laadida, kuid commonsis kustutatakse? suwa 25. mai 2019, kell 11:08 (EEST)

On ju erandid. Andres (arutelu) 25. mai 2019, kell 11:18 (EEST)

võimas deklaratsioon. Nt plwikis on nii. Kui FOPi asjad (vt {{KunstiteoseFoto}}) ja logode/kaubamärkidega seonduv (vt Logode ja kaubamärkide kujutised) korda saavad, siis võiks see realiseeruda--Estopedist1 (arutelu) 27. mai 2019, kell 08:24 (EEST)

Need asjad ei ole niipea korda saamas. Ivo (arutelu) 29. mai 2019, kell 20:25 (EEST)

Põhimõtteliselt on teoreetiline võimalus seoses uue direktiivi ülevõtmisega olemas, kuna rahvusvaheliselt on panoraamivabaduse kehtestamist mitmelt poolt soovitatud. Aga kuna justminis tegeleksid teemaga ikka samad inimesed, eeldaks muutus tõenäoliselt poliitilist tahet ja seda ma praegu veel kuskilt ei näe. Võiks ju heietada ja unistada, kuid kui valitsuses pole ühtki inimest, kes teemat jagaks, riigikogu kultuurikomisjonis püsima jäänud liikmed seda eriti ei toeta ning tõenäoliselt tuleks uuesti välja mõne loomeliidu vastuseis, siis ma ei soovita oodates hinge kinni hoida. Niigi keeratakse hapnikku koomale. --Ehitaja (arutelu) 1. juuni 2019, kell 16:44 (EEST)

Leedu Vikipeedia kättesaamine

märkasin, et hakkame lähenema Leedu Vikipeediale (vt [2]). Kas võtame Miljon+ tuhinas jaanipäevaks leedukad kinni? Lätlastel nii hästi veel ei lähe, vt [3]--Estopedist1 (arutelu) 18. mai 2019, kell 21:09 (EEST)

Jaanipäev on võimalik, aga see eeldaks siiski olulist tempo tõestmist artiklite loomisel. Arvestus on olnud muidu umbes selline, et leedukatest möödaminek ja 200 000 artikli täitumine jäävad üsna lähestikku. Nii oleme arutanud ka seda, et kõik see laiema teavituse mõttes ühte komplekti kokku siduda. Ehk siis vaidlused juba käivad, et milline peaks olema pressiteate rõhuasetus jne. Samuti tahaks nt erilogo üles panna, aga keegi ole veel vaevunud seda valmis tegema jne. Ning vast peaks ehk isegi rohkem sihtima seda, et leedukatest nö turvaliselt mööda minna. Ehk siis jätta mingi hulk tekste varuks ja panna neile järgi jõudes ühe korraga üles, et neil pole enam lootust järgi jõuda :P

Samuti oleme uurinud võimalusi mingit terminitega seotud andmestikku vikisse panekuks saada, et oleks võimalik korraga rohkem artikleid luua. Ivo (arutelu) 18. mai 2019, kell 23:10 (EEST)

Arvan, et näiteks septembrikuu esimene nädal tooks rohkem tähelepanu, kui jaanipäev või 31. detsember. Inimesed on maalt tagasi linnas, kooli algus, Ivo saaks jälle "Ringvaatesse" minna jne. Artiklite arvu suurendamine väga kiiresti ei tohiks kuigi keeruline olla. Kui Märt oskab e-valimistel anda kehtetut häält (mina ei oska), siis küllap ei oleks tema jaoks ka eriline vaev neid ees- ja perekonnanimede artikleid Statistikaameti baasil siia tekitada. Isegi minusugune andetu inimene sai kunagi Wikipedia APIga üsna sõbralikult hakkama. --kanakukk (arutelu) 2. juuni 2019, kell 11:58 (EEST).

perekonnanimede artiklite boti abil tegemine peab olema läbi mõeldud. Neid on vist üle 200 000. Ilmselt teha vaid nendest, mida esineb Eestis üle 5 korra, ehk mille kohta on Statistikaameti andmebaasis eraldi kirje. Ja ka mõned välismaised, mis on populaarsed. Tegelikult sama põhimõte võiks kehtida ka eesnimede kohta, mida maailmas on 100 000+--Estopedist1 (arutelu) 3. juuni 2019, kell 11:35 (EEST)

See on pakasuhha. Andres (arutelu) 2. juuni 2019, kell 21:55 (EEST)

Eks ta ole jah, aga miks ka mitte. Elu peab ju ikka ise huvitavamaks tegema. Adeliine 2. juuni 2019, kell 22:43 (EEST)

Mul on häbi, et artiklite arvu suurenemisega käsikäes ei kasva kvaliteetne sisu. Andres (arutelu) 2. juuni 2019, kell 23:24 (EEST)

Perekonnanimede artiklite masstootmine väga paljusid inimesi vist ei puuduta, aga näiteks looma- ja taimeliikide jt taksonite artiklitest on tihti praktiline kasu isegi siis, kui seal on vaid faktiskelett, mida saab tuua üle andmebaasidest: koht süstemaatikas, kaitseseisund, foto, korrektne nimi, leviala... Inimesed otsivad seda infot ega leia, samas kui meil on punased lingid. Sama kehtib geograafias: Madagaskari küladega on nagu on, kuid meil pole päris paljude suurlinnade kohta põhiandmeidki. Nimed, asukohad, rahvaarvud, koht haldusjaotuses jms faktoloogia, mis on edukalt botiga töödeldav, oleks päris sageli abiks. Ja see ei oleks pakazuhha, vaid põhiandmete katmine, mida saab edasi laiendada. Suuremal osal perekonnanimede artiklitest väga palju arenguruumi ei ole (ehkki keegi võiks prooviks ühe neist heaks teha, et oleks praktikas näha, kui asjalik see olla võib ja kui suurt pingutust nõuab - mitte midagi erilist nagu Tamm, Kaljulaid või Tammsaare, vaid mõni keskmiselt levinud ja väga silmapaistvate kandjateta nimi, n-ö tüüpnäide). --Ehitaja (arutelu) 3. juuni 2019, kell 14:52 (EEST)

Kui botiga tehakse korrektselt vormistatud tõeseid ja piisavalt sisukaid artikleid, siis mul selle vastu midagi ei ole. Mulle ei meeldi, kui tehakse kiiruga massiliselt vigaseid läbimõtlemata artikleid. Teiselt poolt, isegi ühelauselised artiklid on abiks, kui need on korrektsed. Andres (arutelu) 3. juuni 2019, kell 17:59 (EEST)

Täna kell 14:41 läks eestikeelne vikipeedia artiklite arvu poolest leedukeelsest vikipeediast mööda. Velirand (arutelu) 20. juuni 2019, kell 15:14 (EEST)

Ja seda enne jaanipäeva... - Melilac (arutelu) 22. juuni 2019, kell 15:02 (EEST)

Science Wiki User Group

Teadusfoto võistluse tuules peaks nüüd moodustuma ka Science Wiki User Group, mis kataks erinevaid teadusteemasid. Kas meil on siin samuti vikipediste, kes sellega liituda sooviks? Ivo (arutelu) 13. juuni 2019, kell 13:46 (EEST)

Commonsi äpp

Leidsin, et on olemas Wikimedia Commonsi äpp, millega saab otse telefonist lihtsalt pilte üles laadida. Tean, et kvaliteedi seisukohast ei peaks üldse telefonipilte üles laadima, aga no kui ma tahan dokumenteerida, aga fotograafi tehnikat ega oskusi pole, siis... Äpi kohta on lühike tutvustav video ka, millele kirjutasin just subtiitrid ka juurde: commons:File:Wikimedia Commons mobile App.webm. Pärast selle video tegemist on vist äppi natuke muudetud, sest osa nuppe on veidi teises kohas, aga kasutada täitsa saab, proovisin. Üks asi, mis mulle väga ei meeldi, on see, et puuduolevate piltide nimekirjas on need teemad, millel pole pilti Wikidatas. Vikipeedia artiklis võib pilt isegi olemas olla, seega pole see lõplik tõde. Adeliine 20. juuni 2019, kell 22:04 (EEST)

Kas keegi oskab öelda kõige esimese eestikeelse Vikipeedia artikli pealkirja / looja nime / loomisaja?

Tänan?°—° Pietadè 21. juuni 2019, kell 16:34 (EEST)

Viki. 24. august 2002, kell 23:26‎ Kasutaja:Markus. Adeliine 21. juuni 2019, kell 18:28 (EEST)

Tänan!°—° Pietadè 21. juuni 2019, kell 20:25 (EEST)

Invitation to Contest

Dear Wikipedians! Wikimedia UG Georgia has launched a new contest, the goal of which is to create as many articles as possible in various Wikipedia about the cultural heritage of Georgia. Join the competition, create as many articles in your Wikipedia as possible and win prizes! Timeline: from July 1 to August 31, 2019. For more, please visit contest page. Kindly, --Mehman 97 2. juuli 2019, kell 22:42 (EEST)

Vikipeedia suvepäevade info

Suvepäevadel osalenud eestlasi ja lätlasi

Tere! Kätte on jõudnud aeg planeerid viki suvepäevi! Kõik huvilised on väga teretulnud ja et see kõigile sobiks palun tehke linnukesed kuupäevade ette, mil teile sobiks suvepäevadel osaleda! Seda saab teha siin suvepäevad. Praegu on sihtkohana välja valitud Ida-Virumaa. Valikus on Lemmaku, Niinsaare ja Vaikla puhkemajad. Kui Sul on parem idee siis kindlasti käi välja :)! Kaunist teist ülestõusmispüha! --Lmk2K18 (arutelu) 22. aprill 2019, kell 12:48 (EEST)

Viki suvepäevade kuupäevad: 26.-28.07

Toimumiskoht on Ida-Virumaa. Külla on oodata ka mitmeid välismaa vikipediste.

Ivo (arutelu) 29. mai 2019, kell 20:24 (EEST)

Suvepäevade info

Regada saab siin ning tähtajaks on 21. juuli. Ivo (arutelu) 5. juuli 2019, kell 15:00 (EEST)

Lisage pakun ka see kategooria, mis suvepäevade piltidele saada tahate.- Melilac (arutelu) 28. juuli 2019, kell 21:43 (EEST)

Olge lahked. https://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Estonian_Wikipedia_summer_days_2019 Pseudacorus (arutelu) 28. juuli 2019, kell 22:20 (EEST)

Välislingid

Loodetavasti võib pealkirja Välisallikad https://et.m.wikipedia.org/w/index.php?search=V%C3%A4lisallikad&ns0=1 asendada pealkirjaga Välislingid? --WikedKentaur (arutelu) 3. juuli 2019, kell 09:06 (EEST)

Nõus, aga äkki saaks robot sama hoo ja muudatusega muid asju ka teha? Nt pealkiri "Välislink" -> "Välislingid", <references /> -> {{viited}} jms. Adeliine 3. juuli 2019, kell 12:04 (EEST)

---

On ka selliseid «isendeid» Välislinke, kus pealkirja all võib olla nt 1 link, või siis hoopis mitte midagi...°—° Pietadè 12. juuli 2019, kell 21:58 (EEST)

iseeneslikkus

Jahh, me oleme suur nõiarahvas, kuid kõik asjad veel ei toimi iseeneslikult, isegi 21. saj alguses mitte, ehk on tekitatud kirjutisi lausega XYZ-keelne Vikipeedia sai alguse 20XY. aasta XYZ-kuus. No muffigi see kirjutis end iseeneslikult kirja pani, ehk keski viitsib stiili parandada?

• http://www.novaator.ee/ET/inimene/voimu_keel_on_umbmaarane_ja_ebaviisakas/
• https://www.uttv.ee/naita?id=16898

suwa 7. juuli 2019, kell 16:07 (EEST)

Spämmifilter jupsib

Inimene üritab kaastööd teha ja saab täiesti süütu eestikeelse lause peale teate: "See toiming on automaatselt kahjulikuks arvatud ja on seetõttu keelatud. Kui arvad toimingu asjaliku olevat, võta palun teha soovitud muudatuse asjus administraatoriga ühendust. Sinu toimingule vastanud väärtarvitusfiltri reegli lühikirjeldus: Chronic LTAs x4" Kas keegi oskab öelda, mida täpselt see "reegel" keelab? Nüri on, kui niimoodi potentsiaalne kaastööline minema peletatakse. --Ehitaja (arutelu) 9. juuli 2019, kell 20:46 (EEST)

reegel on kinnine ehk siis uuri otse tolle filtri autorilt https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:AbuseFilter/?deletedfilters=hide&rulescope=global&hidedisabled=1 --WikedKentaur (arutelu) 9. juuli 2019, kell 21:02 (EEST)

Prantsuse vikis ka kaevati selle filtri üle. Filtri viimane muutja ütleb, et nüüd peaks korras olema. Pikne 11. juuli 2019, kell 16:28 (EEST)

Üleskutse vormistada viiteid tervemõistuslikult

Kutsun üles vormistama viiteid tervemõistuslikult. 1. Meil on olemas kenasti sõnastatud põhimõtted, miks tuleks viide üldse vormistada: "Allikaviide tuleb lisada originaalsetele uurimistulemustele [...]; muudele andmetele, mille õigsuses võidakse kahelda ja mis vajavad tõendamist [...]; arvamustele [...]; tsitaatidele." ([4]) Praegu kohtab palju selliseid viiteid, mis on pandud üldisi teadmisi sisaldavate lausete juurde, mille paikapidamatuses ei ole mõtet kahelda ning mis seetõttu viidet ei vajaks. Kui mõni allikas on artikli seisukohast oluline, tuleks see pigem paigutada lisalugemiseks rubriiki "Kirjandus" või "Välislingid" 2. Kutsun üles vältima viitamist terve definitsiooni, st artikli esimese lause või lausete kogumi ulatuses. Kuna vikipeedia tekst on allutatud vaba muutmise põhimõttele, segab tervele definitsioonile lisatud viide definitsiooni muutmist viidet eemaldamata. Kui kellegi meelest on mingi teatud kindel definitsioon mõiste avamisel oluline, tuleks see lisada paralleelse definitsioonina ja otsese tsitaadina jutumärkides. 3. Kutsun üles nii vähe kui võimalik kasutama normaalse viite <ref>…</ref> süntaksi asemel viitamisel malle stiilis <ref name="L2auK" />. Sellise malli lisamine võib olla lisajale endale lõbus, kuid järgmisele kaastöölisele oma hoomamatuses väga tüütu ülesanne toimetada. --Andrus Kallastu (arutelu) 12. juuli 2019, kell 13:07 (EEST)

Kas saad tuua näite, kus on viidatud üldisi teadmisi? Kui definitsioon on kokku kirjutatud mitmest allikast või seda hiljem uute allikate alusel muudetakse, saab ju panna mitu viidet. See "ref name" ei ole mall, vaid kordusviitamise tehnika ja seda ära jätta küll ei saa, vastasel juhul ei koonda artikli lõpus viidete nimekiri sama viite korduskasutusi kokku. Arutada võib seda, kas viitenimedena eelistada tähenduslikke märksõnu (nt "Kukk2010-12" vms) või võib kasutada ka suvalisi koode (mida ka näiteks viitetööriist välja pakub). Adeliine 12. juuli 2019, kell 13:14 (EEST)

Näiteks artikli Visand versioonis https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Visand&oldid=5350541 oli tervet definitsiooni hõlmav viide. Mis oli selles lauses originaalne uurimistulemus, muud andmed, mille õigsuses võidaks kahelda, arvamus või tsitaat? Ühesõnaga, minu ettepaneku sisu ei ole see, et viiteid pole vaja, vaid see, et viidete lisamine peaks olema tervemõistuslik. Jah, korduvviidete puhul tuleks kasutada intuitiivselt tajutavat tunnust, näiteks <ref name="Autori perekonnanimi AAAA" /> oleks hea ja arusaadav formaat.--Andrus Kallastu (arutelu) 12. juuli 2019, kell 15:04 (EEST)

Tuuleenergia kasutamisega seotud artiklid

Tegelen tuuleenergiaga seotud artiklitega ja olen natuke segaduses. Palun abi et artiklid korda teha.

Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud.

Artiklis tuulegeneraator mõiste seletus lähtub sellest, et tegu on tuuleturbiiniga ja selle sünoonimid on tuuleelektrijaam ja tuugen (tuulik + elektrigeneraator). Edasi öeldakse, et see on labamasin, mis muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini võlli pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaks. Aga kui tuuleturbiinide hulka kuuluvad ka tuuleveskid ja seletuse järgi lõpus on mehaaniline energia, siis minu arvates tuuleelektrijaam ja tuugen sinna sünoonimina ei sobi. Tuuleturbiin koosneb mastist, mitmest labadest ja rootorist, elektrigeneraatorist pole öeldud.

Eriotstarbelised tuulegeneraatorid ... võivad olla kohandatud elektrigeneraatorite ajamiteks... Üldotstarbelisi tuuleturbiine kasutatakse tuuleelektrijaamades.

Tuuleelektrijaamast on eraldi artikkel, see on elektrijaam, mis muudab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. Tuuleelektrijaam koosneb tuulemootorist, elektrigeneraatorist, nende juhtimise automaatseadmetest ja hoonest. Tuulemotoorist artiklit ei ole. Kas see koosneb mitmest labadest ja rootorist?

Mitmest tuuleeletrijaamast moodustatakse tuulepark, mis on tuuleelektrijaam, milles elektrienergiat toodetakse mitme elektrituuliku abil. Elektrituulik viidab tuulegeneraatori mõistele.

Tuuleveski ehk tuulik on ajam või ehitis, mis saab tööks vajaliku energia tuulest ... tänapäeval on tuuleveskite kasutusala seotud peamiselt elektri tootmisega.

Tuulikuks nimetatakse ka tuulemootorist ja elektrigeneraatorist koosnevat tuuleelektrijaama agregaati, selle kohta vaata Tuulik (agregaat) - tundub, et pigem see on elektrituulik ehk tuulegeneraator.

Seega palun arutleda, kas see on õige:

• Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks tuuleturbiinid. Tuuleturbiin koosneb mastist, mitmest labadest ja rootorist, labad ja rootor moodustavad tuulemotoorit.
• Tuuleturbiine jaotakse eriotstarbelisteks tuuleturbiiniteks ja üldotstarbelisteks tuuleturbiinisteks.
• Eriotstarbelised tuuleturbiinid on tuuleveskid ehk tuulikud ja tuulepumpad.
• Üldotstarbeline tuuleturbiin elektrigeneraatori ja mastiga moodustab tuulegeneraatori.
• Tuuleenergia muundab elektrienergiaks Tuulik (agregaat), mis koosneb tuulemootorist ja elektrigeneraatorist. Tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud koosnevad tuulikust (agregaat) ja mastist.
• Tuuleelektrijaam koosneb tuulegeneraatorist (mastist, tuulemootorist ja elektrigeneraatorist), nende juhtimise automaatseadmetest ja hoonest. Mitu tuuleelektrijaama moodustab tuuleparki, arvan, et need artiklid saab liituda - inglise wikis wind farm or wind park, also called a wind power station or wind power plant, teistes keeltes nad on segatud (nt , jne).

--Geonarva (arutelu) 19. juuli 2019, kell 21:38 (EEST)

Tundub, et probleem on sõnade tähenduse muutuses. Kui ma noor olin, oli see kindlasti vale, turbiin tähendas siis üksnes ja ainult DÜÜSIGA labade süsteemi, millele tuulikud ja enamik tuulegeneraatoreid ei vasta. Eriti selge oli asi laevanduses, kus oli kindel üleminek rataslaev->sõukruviga laev->turbiiniga laev. - Melilac (arutelu) 20. juuli 2019, kell 08:14 (EEST)

mnjah, oli seda nüüd vaja, nüüd palun ka mind harida,

on labad ja on düüs, kuid vist ikka pole turbiin?

• https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Sea_Falcon_tugboat.jpg
• https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Amsterdam%20RAI%20METS%202011%20(128).JPG

suwa 21. juuli 2019, kell 02:42 (EEST)

Mnjah, huvitav eksemplar. Ega see torpeedode taga olevast väga ei erine, kuigi nii suurtel on tavaliselt ikka sõukruvid - aga kui laev opereerib madalas vees, kus on vaja kruvilabasid kaitsta, või piirkonnas, kus on vaja mürataset alandada, tehakse ka selliseid. Ssgreporter oskab nimetust täpsemalt öelda, kuid see on puhas vaste inglise wiki pump-jetile, mille düüsiga vaste kohta olen kuulnud turbiini nimetust kasutatavat. - Melilac (arutelu) 21. juuli 2019, kell 09:44 (EEST)

Taksonite kategoriseerimine riikide kaupa

Mul on ettepanek mitte lisada liike ega teisi taksoneid kategooriatesse nagu Kategooria:Eesti kapsalaadsed või Kategooria:Eesti putukad. Kuna siin on eestikeelne Vikipeedia, mitte Eesti Vikipeedia, siis selliste kategooriate olemasolul oleks loomulik teha samasugused kategooriad ka teiste riikide kohta. See tähendaks paljude liikide juures ebamõistlikult suurt hulka kategooriaid ning kui liigid on riikide kaupa jagatud, siis ei anna kategooriad taksonoomilisest hierarhiast enam kuigi head ülevaadet.

Osa liike nagu harilik sookäpp või harjasliudik on praegu ainult Eestiga seotud kategoorias, kuigi tegu pole esmaselt ega ainult Eesti liigiga, mis tähendab, et olulisem ja üldisem kategooria puudub. Teistel juhtudel on nii, et liik on korraga üldises taksonikategoorias ja Eesti taksoni kategoorias, aga see on vist nii ainult sellepärast, et Eesti taksonite kategooriaid madalamat järku taksonite jaoks veel eriti pole. Kui tuleb sama järku üldine ja Eesti kategooria, jälle pole kuigi hea, kui artikkel on korraga kategoorias ja sama kategooria alamkategoorias.

Ka teistes keeltes ei hakka eriti silma, et taksoneid riikide kaupa kategoriseeritaks. Mõnes keeles on riigi elustiku kategooriasse üksikud liigid sattunud, aga tundub, et üldiselt on püütud piirduda loenditega ning artiklitega isenditest ning ka tõugudest ja sortidest. Kui Vikipeedias on tarvis riigi, saare või mõne muu jaotise liikidest ammendav ülevaade anda, siis võiks lihtsuse huvides piirduda ehk loenditega. Pikne 22. juuli 2019, kell 19:05 (EEST)

Nõus. Adeliine 23. juuli 2019, kell 10:29 (EEST)

see on kokkuleppe küsimus. Nt en:Category:Flora by country on paljudes vikides. Ma ise jätaks etwikis erandi Eestile, ent on võimalik ka teha vastavad loendid, nt kategooria "Eesti samblikud" asemel Eesti samblike süstemaatiline nimestik ja Eesti samblike loend. V-o tahab sõna sekka öelda ka kasutaja:Kk--Estopedist1 (arutelu) 23. juuli 2019, kell 14:28 (EEST)

Ma ennist vaatasin inglise vikis ainult Eesti floora kategooriat. Mõne teise riigi all on seal tõesti märksa rohkem liike, aga üldiselt on tegu väikese valikuga liikdest, mis selles riigis levivad ja millest on artikkel. Inglise viki floorakategooriate päises viidatud abilehe järgi näikse, et seal soovitatakse riigi floora alla panna need liigid, mis levivad ühes riigis või paaris riigis ning laiema levikuga liigid tuleks panna laiema piirkonna kategooriasse (nt Põhja-Euroopa floora). Selline üsna keeruline ja raskesti järgitav süsteem.

Teiste keelte floorakategooriates, niipalju kui mulle praegu silma jäi, on veel vähem liike, kui üldse. Neis kategooriates on selle-eest igasugu muid asju.

Ma ei näe erilist põhjus, miks Eesti peaks erand olema. Nagu öeldud, siin on eestikeelne Vikipeedia, mitte Eesti Vikipeedia. Ja kui on erand, siis tuleks teha nii, et liik on korraga kategoorias ja sama kategooria alamkategoorias (nagu tegid nüüd nt siin), mida oleme kategooriate juures püüdnud üldiselt vältida. Pikne 23. juuli 2019, kell 19:23 (EEST)

Ehk siis küsimus tundub olevat selles, mis kategoriseerimise süsteemi peaks liikide puhul kasutama. Variandid: a) geograafia üldse välja jätta ja kajastada seda artiklites ning loendites; b) kajastada seda süstemaatiliselt c) kasutada hübriidset süsteemi nagu Inglise viki soovitab.

Jama tuleb välja igatepidi. C on keeruline ja raskesti järgitav, lisaks on liigid poliitilise jaotuse asemel pigem omaenda zoo- ja muude geograafiliste lahtrite all. Ka on näiteks astelpaju Põhja-Euroopa flooras kõigis riikides esinev element, välja arvatud Eesti ja see kategooriate süsteem annab seega vale tulemuse jne. B annaks mõnede üle ilma levinud liikide artiklite taha tohutu kategoorialasu. A eeldaks, et igal liigil oleks olemas areaalikaardid ja meil oleks olemas head ning kindlad alused taoliste nimekirjade koostamiseks... Arvestades liikide areaalide muutumist tundub see eestikeelse vikipeedia jaoks üle jõu käiv ülesanne olevat. - Melilac (arutelu) 24. juuli 2019, kell 12:23 (EEST)

Minu meelest on siin nii eestikeelne Vikipeedia kui ka Eesti Vikipeedia. Paratamatult on see Eesti ja eestlaste poole kaldu. Siin on palju artikleid, mis ühegi muukeelse vikipeedia tähelepanuväärsuse läve ei ületa. Kas need tuleks sel juhul kustutada? Seega - Eesti kategooriad jäägu, muud pigem mitte. --Metsavend 24. juuli 2019, kell 15:43 (EEST)

Leian samuti, et Eestiga seotud kategooriad on igati ok (eesti keelt oskavatel inimestel on pea kõigil kõrgendatud huvi Eestiga seotud infokildude kohta ja selle eraldi väljatoomine meil on seega vajalik). Küll peaks aga alati liigiartiklite juures kasutusel olema üldised kategooriad. Teiste riikide mainimine kategooriates oleks ehk õigustatud ainult endeemsete liikide puhul (nt "Soome endeemsed taimed" vms), sest seal on seos konkreetse riigiga tõesti oluline. Ivo (arutelu) 24. juuli 2019, kell 16:07 (EEST)

Et eestikeelne Vikipeedia on Eestiga seotud teemade poole kaldu, tuleb minu meelest sellest, et kirjutajaid lihtsalt huvitavad need teemad rohkem. Artiklite tähelepanuväärsus peaks sõltuma ikka sellest, kas teema kohta on piisavalt kajastusi, sõltumata keelest. Minu meelest me ei ole analoogselt keelanud mingi teise riigiga seotud teemal kirjutamist lihtsalt sellepärast, et see on välismaa asi.

Minule igatahes näib veider, et liik on levikul põhinevalt ainult Eesti kategoorias, kui tegelik levila on märksa laiem. Kui sellised kategooriad on, siis küllap varem või hiljem hakatakse nende eeskujul tegema ka teiste riikide kategooriaid.

Selleks et huvipakkuvad asjad (nt Eesti liigid) eraldi välja tuua saab kasutada ka loendeid. Eesti liikide loendeid vist ongi juba omajagu tehtud. Pikne 24. juuli 2019, kell 16:41 (EEST)

Tegelikult kehtivad järele mõeldes C puudused ka B puhul, ehk siis metskits võiks olla Venemaa loomade kategoorias, aga ega seda loomakest idapiiri tagant nüüd küll ei leia, ta elab seal vaid Kaliningradi oblastis ja üksikuis Põhja-Kaukaasia mägiorgudes. Lõpptulemusele mõeldes oleks loendid kõige eelistatavamad, kuna seal saaks sellised asjad ära märkida... Aga lõpptulemuse ja hetkeolukorra vahel on muidugi vaks vahet, ja mina kasutajana eelistaks auklikele loenditele auklikku kategooriasüsteemi. - Melilac (arutelu) 24. juuli 2019, kell 18:25 (EEST)

Pigem ei nõustu. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 24. juuli 2019, kell 18:32 (EEST)

Hästi, aga mida sa välja toodud probleemide-kitsaskohtade suhtes ette paned? Pikne 17. august 2019, kell 11:07 (EEST)

Ma olen igati nõus väitega, et "Artiklite tähelepanuväärsus peaks sõltuma ikka sellest, kas teema kohta on piisavalt kajastusi, sõltumata keelest". Eestiga seotu kajastamine on tingitud paljuski sellega, et: 1) selle kohta, mida Eestis leidub ja mida mitte, on meil info olemas ja see on suhteliselt kergesti ligipääsetav ning 2) inimeste kõrgendatud huvi väljendub ka kaastööliste tegevuses (sest kirjutatakse ikka eelkõige sellest, mis huvi pakub). Põhjus, miks teiste riikide kohta sellist infot vähemalt kategooriate tasemel kajastamata jätta tuleneb eelkõige selles, et isegi ingliskeelse Vikipeedia tasandil puudub võimekus seda sel kujul adekvaatselt teha (rääkimata meie vikist) ning sellise info esitamiseks sellisel kujul oleks lihtsalt kategooriatest palju mõistlikumaid lahendusi. Aga nagu ma ka juba ütlesin, siis liigiartiklid peaks alati olema üldistes kategooriates (sugukondade vms tasemel) ning riigipõhine kategooria on lisand. Ivo (arutelu) 25. juuli 2019, kell 21:25 (EEST)

Selle teemaga haakub ka üks teine arutelu (Kategooria arutelu:Eesti kihistikud). Ehk on kellelgi selles valdkonnas ideid? - Melilac (arutelu) 10. august 2019, kell 15:27 (EEST)

mina kasutajana eelistaks auklikele loenditele auklikku kategooriasüsteemi – Minu meelest me ei ole sellise valiku ees. Kui võtta nii, et loendid oleksid auklikud, sest pole süsteemset lähenemist sellele, mille kohta on loendid ja mida täpsemalt loenditest leida võib, siis nii juba ongi kategooriatest sõltumata ja selle suhtes pole ilmselt ka midagi ette võtta. Kategooriasüsteem seevastu on üldjoontes süsteemne ning ettepanek taksoneid riikide kaupa (või Eesti põhiselt) mitte kategoriseerida taotleb seda, et nii oleks ka eluslooduse vallas.

Kui liik ei ole ainult Eesti kategoorias, vaid on lisaks ka üldises kõrgemat järku taksoni kategoorias, siis see on küll veidike parem, aga muud ebakõlad kategoriseerimisel ikkagi jäävad sedasi (artiklid korraga ülem- ja alamkategoorias ning erinevad kategoriseerimispõhimõtted Eesti ja muu maailma lõikes). Kui ka pidada rahuldavaks, et on Eesti kategooria ja üldine kategooria, siis ülal toodud näidete varal mulle tundub, et praktikas see ikkagi ei toimi. Üldine kategooria kipub tavapärastele kategoriseerimistavadele tuginedes kaotsi minema ning arvata võib, et nii juhtub aina sagedamini, kui Eesti elustiku alla tuleb rohkem madalamat järku taksonite kategooriaid. Ja kui juba on Eesti kategooriad, siis tõesti pole erilist põhjust kätt ette panna, kui keegi soovib teha samasugused kategooriad mõne teise riigi kohta (kui ma õigesti aru saan, siis ülal on kaalutud Venemaa kategooriate tegemist).

Kuskil teises arutelus oli vahepeal veel jutuks, et mõnel määral on segadust ka sellega, kas riigi kategoorias peaks olema praegu ainult pärismaised liigid või ka võõrliigid (või mingi osa võõrliikidest). Kategooriate pealkirjadest ei tule see välja. Loendites saab sellised asjad selgemini paika panna. Pikne 17. august 2019, kell 11:07 (EEST)

'Minu meelest me ei ole sellise valiku ees. Kui võtta nii, et loendid oleksid auklikud, sest pole süsteemset lähenemist sellele, mille kohta on loendid ja mida täpsemalt loenditest leida võib, siis nii juba ongi kategooriatest sõltumata ja selle suhtes pole ilmselt ka midagi ette võtta. Nojah, tõsi ta ju on, aga seniks, kuniks pole korralikku loendisüsteemi, oleks minu meelest paigana toimiv auklik kategooriatesüsteem vajalik. Ma ei pidanud siin silmas, et me peaks midagi valima, vaid seda, et minu jaoks on kategooriad kui navigeerimissüsteem puudulike lahenduste puhul info otsimiseks optimaalsem, olgugi et lõpplahendusena on eelistatavam loendid. - Melilac (arutelu) 17. august 2019, kell 13:09 (EEST)

Artikli prinditav versioon (PDF)

Kui valida artiklil vasakult servast "Prinditav versioon" või "Laadi alla PDF-failina" (tulemus mõlemal sama, kujunduslikku vahet pole), ilmub esimese lehe päises logokiri "WikipediA". Kuidas saaks selle eestikeelseks? Adeliine 28. juuli 2019, kell 18:50 (EEST)

üksikute failide puhul võib pdf faili muuta tagantjärgi https://www.sejda.com/pdf-editor vms --WikedKentaur (arutelu) 3. august 2019, kell 08:43 (EEST)

Seda vist küsija ei mõelnud. Süsteemselt kuskil muuta ei saa?--Morel (arutelu) 12. august 2019, kell 19:48 (EEST)

Ei tea, kus muuta saab, aga kirjutasin siia: phab:T230379. Pikne 12. august 2019, kell 21:09 (EEST)

Vastus keelele

Tere, mina ei räägi eesti keelt eriti hästi. Kas keegi oskaks minu artiklit Lauri Sireliuse hinnata, kui see on õigesti kirjutatud? Sellega oleks mul tulevikus lihtsam kirjutada. Lantgård (arutelu) 3. august 2019, kell 02:23 (EEST)

vaata artikli ajalugu: https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lauri_Sirelius&action=history --Estopedist1 (arutelu) 5. august 2019, kell 08:17 (EEST)

Failidest Vikipeedias

Kas keegi seletaks palun ära, miks SEE FAIL ei sobi Commonsisse? Ma lugesin viidatud OOSi ja NOTHOSTi, aga aru ei saa. See räppar ise vb ei kvalifitseeru artiklivääriliseks ja sel põhjusel ka pilt, aga seda ma sealt välja ei loe. Või on probleem originaaluurimus? Et kui THI laulupeol selfitab, siis ple mõtet seda vikisse laadida? Palun aidake taibata! --kanakukk (arutelu) 12. august 2019, kell 09:24 (EEST).

Idee muidugi on selline jah, et kui on kindel, et pole artiklivääriline isik, vaid suvaline mats, siis ei peaks pilt commonsis olema. Aga häda on selles, et isikute artikliväärilisus ei ole jällegi väga selline asi, mida commonsis otsustada, pigem peaks olema asi niipidi, et kui vikid, kus pilt kasutusel, leiavad, et see pole ikka artiklit väärt asi, siis commons kustutab... - Melilac (arutelu) 12. august 2019, kell 18:48 (EEST)

Kustutamisettepanek tehti 27. juulil ajal, mil artikkel AG (laulja) oli olnud pikemat aega tühi, pilt polnud kasutuses. Eks siis sellepärast jäi mulje, et pilt on suvalisest isikust. Pikne 12. august 2019, kell 21:09 (EEST)

WikiComment

Hi, I used the WikiComment tool back in 2016 or 2017. I tried it today and I could not load any article. Does anyone know if it works any more? Sorry for posting here, but I understand that it is (or was) used more in this wiki. -Geraki (arutelu) 17. august 2019, kell 16:08 (EEST)

Geraki, Was there a problem with downloading articles or with uploading them? Ivo (arutelu) 17. august 2019, kell 23:30 (EEST)

Eestikeelse Vikipeedia sünnipäevaüritused

Ootame teid tähistama hilisteismeliseks saava eestikeelse viki sünnipäeva

Plaan on järgmine: pidusid on kaks, üks Tartus ja teine Tallinnas.

Tartus: 24. august kell 16 Tartu Kunstimuuseumis. Muljetame, kiidame ja elame kaasa vabatahtlikele ja patsutame üksteisele kooki-kringlit süües õlale 200 000 artikli täitumise puhul.

Tallinnas: 27. august algusega kell 17 Eesti Loodusmuuseumis.

Kõnekoosolek teemal "How could the Estonian museums conquer the digital space: an example from New Zealand"

Esineja on Dr Mike Dickison (zooloog, muuseumi kuraator ja vikipedist)

Tutvustav tekst: Museums are increasingly realising that they have more visitors online than come through their doors – and those visitors are worldwide. Even physical visitors research their trip on the internet. If a museum has no digital presence, it falls further behind. But the digital realm means more than just having a mobile website. Museums are increasingly digitising their collection, and getting it used in Wikimedia Commons and Pinterest; their collection data can contribute to iNaturalist, Wikidata, and GBIF. A single image in Wikipedia can be seen by thousands every day. But there are challenges: the costs and expertise of digitisation, problems with determining copyrights, and the cultural considerations of objects created by or taken from indigenous people. Dr Mike Dickison spent a year working with museums, scientists, universities, and art galleries throughout New Zealand and helping them confront the digital world. His New Zealand case studies are relevant for Estonian institutions.

Loodan hilisest teatamisest siiski suur osavõttu! --Lmk2K18 (arutelu) 21. august 2019, kell 11:16 (EEST)

Eesti Loodusmuuseumis toimunud vestlusõhtu

Täpsustan, et nüüd laupäeval Tartu Kunstimuuseumis toimuv on eelkõige viki sünnipäevaüritus ning 27. augustil Tallinnas aset leidev on rohkem nagu selline muuseumi sünnipäevakink vikile ning eelkõige suunatud Vikipeedia ja muusumikoostöö valdkonna tutvustamisele. Ivo (arutelu) 21. august 2019, kell 15:50 (EEST)

Meenutan, et juba homme tähistame Tartus eestikeelse Vikipeedia sünnipäeva. Ivo (arutelu) 23. august 2019, kell 19:33 (EEST)

Täna Eesti Loodusmuuseumis. Ivo (arutelu) 27. august 2019, kell 12:42 (EEST)

Kronoloogiad

Miks ei või täpploend-kronoloogiad olla artiklites stiilis uusim -> vanim (elik vastupidi praegusele, värskeim yleval)? Sellist systeemi paistavad kasutavat näiteks ETIS ja inglise viki. Tundub ka loogilisem, et aktuaalseim info on kõige nähtavamal kohal. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. august 2019, kell 02:36 (EEST)

Muidugi võiks. Toetan. --Hirvelaid (arutelu) 22. august 2019, kell 08:43 (EEST)

Tegin kunagi nii Nobeli füüsikaauhinna loetelu, see lõppes nii: Tühistasin järjekorra muutmise, kui midagi kaduma läks, tuleb see uuesti kirjutada. --Epp 18. oktoober 2014, kell 17:15. nii et sellele lehele jõudes vaatab ikka vastu Röntgen 1901 ja uute leidmiseks tuleb sada rida edasi kerida. 193.40.12.10 22. august 2019, kell 11:51 (EEST)

Ma olen selle vastu. Me esitame sündmuste käiku kronoloogilises järjekorras, mitte uudiseid ega CV-d. Andres (arutelu) 22. august 2019, kell 14:02 (EEST)

Sama argumendi järgi võiks öelda, et kui otsin esimest, siis pean sada rida allapoole kerima. Kui tahta midagi kronoloogiliselt vaadata, siis peab tagurpidi vaatama.

Samuti peaks selle loogika järgi eluloos minema ajas tagasi. Andres (arutelu) 22. august 2019, kell 14:18 (EEST)

Inglise viki kohta ei pea paika: en:List_of_Nobel_laureates#List_of_laureates. Andres (arutelu) 22. august 2019, kell 14:23 (EEST)

Kui nemad seal kunagi leiavad, et tõesti on nadi otsida viimati antud preemiate infot sealt mitmekümne lehekülje kauguselt ja selle järel tuleva omakorda mitme lehekülje pikkuse märkuste ja viidete vahelt ning oma loetelu ringi tõstavad, siis tõstame ka meie, aga mitte enne.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 176.46.15.247 (arutelu • kaastöö).

Tegelikult peaksid sellised hiiglaslikud loendid olema vormistatud nõnda, et neid saaks klikiga kuupäeviti sorteerida vastavalt vajadusele. Meil on sellega natuke halvasti, sest taolist markupi on pigem keerukas kirjutada, inglise artiklis on tegelikult olemas (kliki nt Yeari juures noolekesele). - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. august 2019, kell 22:22 (EEST)

Igasuguseid riiklikke dokumente ja tarkvarapakette ja tehnilst dokumentatsiooni jms. otsides leiad kõigepealt kõige uuema. Kui tahad ajalooga tutvuda, siis pead arhiivides otsima. Ka Vikipeedias käiakse enamasti ikka uusi teadmisi otsimas ja kes tahab tutvuda ajalooga, küll see siis ka leiab. 193.40.12.10 22. august 2019, kell 16:45 (EEST)

Ettepanek käib kõigi või mingit teatud tüüpi kronoloogiate kohta? --Minnekon (arutelu) 22. august 2019, kell 18:21 (EEST)

Ma saan nii aru, et mitte üksnes kronoloogiate, vaid ka teatavate loetelude kohta, nagu riigipead jne. Oluline on sündmuste kindel ajaline järjestus. - Melilac (arutelu) 22. august 2019, kell 18:25 (EEST)

---

Sygavamalt läbimõtlemata, ennatlik ettepanek praeguseks siiski hingusele. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. august 2019, kell 18:47 (EEST)

Juhendi järgi peaks olema ka inglise vikis üldjuhul vanemad asjad eespool (en:WP:SALORDER). Seal öeldakse, et loend võib olla teistpidi, kui kronoloogiat uuendatakse sageli, aga loend tuleks ikkagi ümber pöörata, kui seda enam ei uuendata. Koostada loendit alguses tagurpidi tundub üsna asjatu tülina, see tekitaks kindlasti segadust. Pikne 22. august 2019, kell 22:34 (EEST)

Mul ei ole vist tarvis olnud "hiiglaslikke" kronoloogiaid, ei meenu, et sellega oleks mingit probleemi olnud. Kronoloogia ehk "ajajoon" võiks alata ikka sealtpoolt, kust aegki algab, s.t varasemast hilisemani. Nt kellegi teoste loetelu oleks minu meelest veider, kui see viimasest algaks ja noorpõlvekatsetusteni jõuaks. Ssgreporter (arutelu) 23. august 2019, kell 00:58 (EEST)

Ühtluses on jõud, kas on?

Püüan küll igati hoiduda märkustest (pejoratiive isegi küllalt välja teenitud), aga, kas ei oleks "asjakiirem" kasutada infoboxides ühe ja sama asja kohta ühte sõna, pääsuloaga inimene saaks ühtlustada nt read «pildilaius», «pildisuurus» (nt, kui tegemist oleks kujutisega à la magav Kalevi-poeg ja seisev Kalevi-poeg, siis vajavad need erinevat lähenemist). Võin küll eksida, aga, u 5 aastat olen seda "õiget" pidanud otsima, enne väärtuse sisestamist.– Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Pietadè (arutelu • kaastöö).

Tegelikult oleme neid vaikselt pyydnud yhtlustada, aga lihtsalt kõikjale pole veel jõudnud. Võib muidugi alati ise käe kylge panna. :) - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. august 2019, kell 22:26 (EEST)

Ma leian praegu 20 infokasti, kus on "pildisuurus", muid variante, kus on "laius" või tühik või allkriips või suur täht, on veidike vähem. Vast siis eelistada parameetri nime "pildisuurus". Pikne 22. august 2019, kell 22:41 (EEST)

Minu poolest mistahes nimetuse all, kui «pildisuurus» levinum, siis miks mitte, vähem tööd; olukord, kus (mõnikord) pead "näpuga taga ajama", mis parasjagu sobib, raiskab kõigi kirjutajate aega.°—° Pietadè 22. august 2019, kell 22:58 (EEST)

Artikli Empire State Building

infoboxis on viga (vead), kuvab:

Koordinaadid	<span title="Empire State 
Building
['empair steit 
b'ilding">40° 44′ 54,3″ N, 
73° 59′ 9″ W]

°—° Pietadè 24. august 2019, kell 22:34 (EEST)

Kommentaariks: päisest «<br />['empair steit b'ilding]» kõrvaldamine likvideeris probleemi...°—° Pietadè 24. august 2019, kell 22:45 (EEST)

Kasutaja nimeruumi seisma jäänud mustandid vol 2

Selle teema jätkuks võib vaadata seda arutelu. Tudeng töötas artikliga 2017 sügisel ja 2019 kevadel on see tal endiselt töös (seega vägivaldselt keegi teine seda artiklinimeruumi viia ei tohiks). Hoopis teine (aga mitte ennenägemata) asi, mis sealt arutelust nähtub (nagu mina aru saan), on see, et bakatööd võidakse pidada sama autori vikiartikli plagiaadiks. Selle probleemiga tuleks ka tegeleda. Adeliine 31. mai 2019, kell 12:31 (EEST)

Selle probleemiga ei saa me eriti tegeleda. Samuti on see üks põhjus, miks me nõuame, et tudengid oma nime alla neid artikleid teeksid, sest siis saaks kergesti näidata, et mõlemad tekstid kirjutas sama isik. Ivo (arutelu) 2. juuni 2019, kell 02:54 (EEST)

Kui mistahes tekst on mistahes allikast ilma viitamata üle toodud, on igal juhul tegu plagiaadiga. Seda isegi juhul, kui kirjutaja on toonud omaenda hilisemasse teksti üle viitamata osi omaenda varasemast tööst. Allika relevantsuse eest vastutab alati allikteksti tsiteerija, kes peab olema allikteksti suhtes kriitiline. Nii et antud bakatöö puhul poleks mingi probleem viidata vastavale Vikipeedia artikli versioonile, kui bakatöö kirjutaja on kindel, et artiklis avaldatud info on tema meelest tõene. See, et inimene on osalenud ka ise selle Vikipeedia artikli koostamisel, ei mängi mingit rolli.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. juuni 2019, kell 11:36 (EEST)

Mingite tekstiosade kasutamisel enda varasemast tööst ei tee paha seda märkida (nt "Autor on avaldanud siinse töö osaliselt ka Vikipeedia artiklina teemal "x"."), aga kohe kindlasti ei saa isegi selle märkimata jätmist plagiaadiks lugeda. Kuidas saab iseenda tagant varastada? Ivo (arutelu) 2. juuni 2019, kell 17:25 (EEST)

Saab ikka. Näiteks kui Sa oma doktoritöös tsiteerid viitamata omaenda magistritööd, on tegu plagiaadiga. Sakslased nimetavad seda ka sõnaga Selbstplagiat, vt näiteks ‚Selbstplagiat’ und gute wissenschaftliche Praxis --Andrus Kallastu (arutelu) 3. juuni 2019, kell 01:34 (EEST)

aga võiks siis ju panna mustandi eksisteerimiseks maksimaalse aja? Nt alates loomist üks aasta ja pärast seda tekst kas kustutatakse või võimaluse korral viiakse asjakohasesse artiklisse--Estopedist1 (arutelu) 3. juuni 2019, kell 08:27 (EEST)

Kas Vikipeedia töö üks põhialuseid pole mitte see, et kellelegi ei seata tähtaegu, kedagi ei sunnita ega panda kohustusi? Põhinimeruumi viimise keeldu otseselt ei ole (mäletan üht tegelast, kes massiliselt pooltooreid biograafiaid teisaldas, viitsimata nende parandamiseks suurt midagi ette võtta, mitte keegi ei kobisenud), küsimata on see lihtsalt natuke ebaviisakas ja võiks toimuda ka terakese kriitikameele abil (mõni tekst vajaks enne teisaldamist kindlasti kohendamist, seisvad mustandid kipuvad ka aeguma). Sundus on hea viis, kuidas peletada inimesi kaastöö juurest. Kui see on eesmärk, laske aga käia. --Ehitaja (arutelu) 3. juuni 2019, kell 14:44 (EEST)

Mustandi reeglites võiks küll kirjas olla, millal võivad teised selle sisu kasutada. Ja võib muidugi ka küsida luba mustandi kasutamiseks.

Tehakse nii palju asju, mis ei meeldi, et kobiseda ei jaksa. Andres (arutelu) 3. juuni 2019, kell 17:55 (EEST)

Inglise vikis on reegel, et kui mustandis pool aastat pole ainsatki muudatust tehtud (botid ei lähe arvesse), siis tohib kiirkustutada. Me ei pea ju tingimata kustutama, võime ka näiteks põhinimeruumi viia, kui sisu kannatab. Taivo 14. juuni 2019, kell 15:38 (EEST)

Mnjah, reeglid reegliteks (nt etwi admin on aktiivne..., seni kuni elab, ja jõuab aastas N muudatust salvestada...(nt, "Oob-räusatada", sünnikeelselt)); nt, kas peaksin mustandiruumi artiklisse siis nõutud ajavahemike järel muudatusi tegema («roboti» töö), et aja tekkimisel artiklit “viimistleda”; “juhtumipõhine lähenemine” – kusagilt kuuldud väljend... (Ei, mina ei öelnud, et kala mädaneb peast, keegi teine ütles, rannikuäärne neandertaallane ehk, mina pelgalt kordan, tähti, sõnu, mõtteid...)
Ja-aaa, Taivo, kui juba jutt enwi peale läks, hiljuti tõdesin, et alates 10 000. muudatusest/redigeerimisest saad tänu-teate, mis kõlab u nii, et "Täname panuse ja aja eest!" vms, üllatav ja liigutav igatahes...°—° Pietadè 14. juuni 2019, kell 19:43 (EEST)

See automaatne tänu on väga paljudes vikides, inglise oma pole ainuke. Mõnel on ka saja või 500 pealt. - Melilac (arutelu) 15. juuni 2019, kell 08:05 (EEST)

Commonsis olen neid saanud täpselt kaks: 1. ja 100000. muudatuse järel. Taivo 15. juuni 2019, kell 23:17 (EEST)

Olen selle Taivo kirjeldatud inglisviki reegli meil rakendamise vastu, põhjuseid olen ka kirjeldanud. Pakun umbes järgmist protseduuri, mille võiks fikseerida asjakohasel juhendi/projektilehel. See ei ole mõeldud süsteemina, kus keegi tingimata peab koguaeg mustandeid ja tähtaegu jälgima ja on kohustatud nendega tegelema, vaid et kui keegi soovib seda teha, mis on siis minimaalsed viisakad ooteajad. Protseduuri alused, mille vahel tuleb tasakaalu leida: soodustada kasutatava sisu jõudmist artiklinimeruumi, arvestada autorite õigusi oma loomingu suhtes.

• Juhul kui materjal on ilmselgelt täiesti sobimatu (autoriõigustega kaitstud, kasutajalehe väärkasutus vms), siis kustutada ja teavitada kasutajat.
• Juhul kui materjal on loodud heas usus või nt õppeülesandena ja ei riku autoriõigusi ega pole päris masintõlge, aga on väga kehva kvaliteediga ja seda pole võimalik päästa ka toimetamisega autori enda või teiste poolt, siis ...? (hinnang muidugi subjektiivne ja võib olla autorile haavav)
• Juhul kui materjal on avaldamispotentsiaaliga, aga vähem või rohkem pooleli (toimetamata või poolik tekst, osaliselt või täielikult tõlkimata võõrkeelne artiklitekst vms), siis alates viimasest muudatusest vähemalt 1 aasta seisnud avaldamata mustandi omanikult kasutaja arutelulehel (mitte mustandi arutelus) küsida, kas avaldab artikli või mis kavatseb teha.
  • Kui tuleb vastus, et avaldamiseks tema poolt takistusi pole või tal pole kavas rohkem sellega töötada, siis paluda/juhendada tal ise avaldada, et teised saaksid artikliga tööd jätkata põhinimeruumis.
    • Kui sellest 3 kuu jooksul pole autor artiklit avaldanud, võib keegi teine seda teha, viidates algsele autorile ja sellele protseduurile.
  • Kui tuleb vastus, et ta veel töötab artikliga (isegi kui pole viimase aasta jooksul ühtegi muudatust teinud), aga selget tähtaega ei anna, siis küsida uuesti 6 kuu pärast ja viidata sellele protseduurile.
    • Kui pärast uuesti küsimist 6 kuu jooksul autor artiklit avaldanud ei ole, siis võib keegi teine artikli avaldada, viidates algsele autorile ja sellele protseduurile.
  • Kui alates küsimisest pole 1 aasta jooksul vastust saanud, siis võib keegi teine artikli avaldada, viidates algsele autorile ja sellele protseduurile. Adeliine 19. juuni 2019, kell 11:17 (EEST)

Kui ma mõtlen sellele, mida ma ise tunneksin, kui keegi võtab minu kasutajalehele seisma jäänud teksti ja tõstab selle põhiruumi, siis ma oleksin väga solvunud, isegi kui ma pole näiteks kolm aastat oma jalga Vikipeediasse tõstnud. Seepärast olen ma väga kõhklev selles osas, kas ja mis tingimustel tohib seda ümbertõstmist üldse teha. Kasutaja nimeruumi tajutakse mustandina ja isikliku ruumina, mitte teksti avaldamisena. Seda arusaamist toetavad ka olemasolevad juhendid. Teiselt poolt on kasutaja nimeruumis seisev mustand Vikipeedia seisukohalt kasutamata ja raisatud ressurss. Adeliine 8. august 2019, kell 21:48 (EEST)

Minu meelest peaks olema üks kindel juhus, kus mustandi teksti kasutada tuleks. Ma pean silmas juhtumit, kus keegi teine sama artikli kirjutab; sellisel juhul peaks olema loogiline, et mustandi materjale võib kasutada artikli täiendamiseks, märkides mustandist pärinemise ära artikli arutelus. Igasugune vastupidine käitumine läheks vastuollu põhimõttega, et artiklid pole isiklik omand ja nendega võivad tegeleda kõik. Kui asi pole nõnda, siis tuleb tingimused ikkagi kokku leppida, et autorid teaks nendega arvestada. Autoreid, kes on hukkunud liiklusõnnestustes, saanud vigastusi, mis ei lase neil vabalt arvutit kasutada jne lisandub Vikipeediale niikuinii ja varem või hiljem tuleb meil sellega arvestama hakata ning reeglid paika panna. Näiteks... Kas keegi teab, kas Siim elab veel? Temast puuduvad teatud kuupäevast alates kõik võrgust (ja mitte ainult Vikipeediast) leitavad teated... Melilac (arutelu) 10. august 2019, kell 09:14 (EEST)

Aga kui see keegi teine, kes sama artiklit kirjutab, ei tea, et kuskil on mingi mustand? Igasugune vastupidine käitumine läheks vastuollu põhimõttega, et artiklid pole isiklik omand ja nendega võivad tegeleda kõik. Sellest lausest ma ei saa aru, mida mõtled. Adeliine 24. september 2019, kell 22:21 (EEST)

200 000

Baltikumi vikidest esimesena jõudsime 200 000 artikli juurde.

Tekitasin selleks puhuks ka ühe erilogo. Kas keegi (Pikne,, WikedKentaur,) saaks äkki olla abiks selle ülespanekul? Ivo (arutelu) 12. august 2019, kell 21:19 (EEST)

Tore! Kas Tartu vikipedistid seisavad nüüd kahekaupa monumendil? (See on viide 100 000 artikli saavutamisel Tartus tehtud fotole.) Ssgreporter (arutelu) 13. august 2019, kell 00:25 (EEST)

Loodetavasti tuleb nüüd ka pressiteade - sündmus väärib seda. Ssgreporter (arutelu) 13. august 2019, kell 00:28 (EEST)

Kui aitad selle valmis kirjutada, siis tuleb.

Muidu pm peaks vist pressikas olema, aga mina pole seda isikut kätte saanud, kes sellega tegelema pidi. Ivo (arutelu) 13. august 2019, kell 01:02 (EEST)

Täna hiljemalt lõunaks saab pressika ka laiali saadetud. Ivo (arutelu) 13. august 2019, kell 10:47 (EEST)

Siit leiab pressiteate ja sünnipäeva tähistamise täpne koht on veel vaja kokku leppida. Kas kellelgi on ideid, kes tuntud isikutest võiks suuta sünnipäeval 200 000 artikli ja vaba teadmuspanga tuleviku teemal meediakõlbulikke kõnesid pidada? --Märt Põder (arutelu) 13. august 2019, kell 11:04 (EEST)

See arvu rõhutamine on piinlik, sest viimasel ajal pole sisu proportsionaalselt sellega kasvanud.

Palun siluge seda esindusartiklit. Andres (arutelu) 13. august 2019, kell 11:48 (EEST)

Sisu kasv on samuti viimastel aastatel kiirenenud. See, et artikliarvu kasv on kiiremalt kerkinud ei ole tingimata probleem. (näiteks kui artiklite arvult on et.wiki 43. kohal, siis arvesse võttes sisukust oleksime ikka päris mitu kohta kõrgemal)

Vikisünnipäeva pidamises osas oleme alustanud läbirääkimisi Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Loodusmuuseumiga. Ivo (arutelu) 13. august 2019, kell 13:23 (EEST)

Sisu on meil minu meelest rohkem kui viiel entsüklopeedial, millel rohkem artikleid kui meil. Ja vähem kui kahel, kel artikleid vähem kui meil. Aga see sündmus vääriks ehk saates Kukul külas esinemist. - Melilac (arutelu) 13. august 2019, kell 13:54 (EEST)

Kukusse sai täna ka intervjuu antud ja seni on ilmunud see. Ivo (arutelu) 13. august 2019, kell 14:10 (EEST)

Natuke senistest arengutest. 24. augustil (ehk juba sel laupäeval) tähistame Tartu Kunstimuuseumis eestikeelse Vikipeedia sünnipäeva (täpsem info peagi). 27. augustil on aga Eesti Loodusmuuseumis avalik loeng, mis keskendub suuresti muuseumite ja Vikipeedia koostööle. Loeng ise on inglise keeles ja selle annab en:Mike Dickison. Ivo (arutelu) 20. august 2019, kell 18:03 (EEST)

Koos ümbersuunamistega sai muide eelmise aasta juunis täis 300 000, hetkel on rohkem kui 333 000 . - Melilac (arutelu) 29. september 2019, kell 22:43 (EEST)

Uue persooni lisamine Vikipeediasse!

Palun abi kes aitaks avaldada,lisada Vikipeediasse uus persoon-isik!

Olemas juba ju?, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja_arutelu:Räww1970

suwa 7. september 2019, kell 20:40 (EEST)

Kas sellise väljenduslaadi korral on ikka kindel, et seda on mõistlik teha? --Ehitaja (arutelu) 11. september 2019, kell 21:10 (EEST)

Vikitsitaatide mallid

Kui keegi viitsib aidata Vikitsitaate sellega, et Vikipeedia toimetusmallid sinna üle tõsta, siis oleks väga teretulnud. Seoses hullu soomlase väljakihutamisega pealinnast saabunud komissaride poolt on tekkinud olukord, kus temast mahajäänud looming tuleks põhjalikult üle vaadata ja kaaluda, sellega mis teha annab, aga selle käigus oleks võimalus eristada toimetada, keeletoimetada, tõlkida, teisaldada jne tulevat kindlasti abiks. Isegi Tsitaatides olemasolevad mallid võiks VP omadega asendada, siin on praeguseks märksa parem disain. Ühtlasi võib vist välja kuulutada väikese garaažimüügi, kuna osa sealseist lehekülgedest sobiks paremini Vikipeediasse või Vikisõnaraamatusse, aga kas ja mis, peaks otsustatama juba väljaspool Tsitaate. --Ehitaja (arutelu) 14. september 2019, kell 04:03 (EEST)

Kaastöö tegemisest

Tuleks (parimal juhul) anda teada ja arvestada artiklite loomisel / loomisele kutsumisel ka sellega, et võimalused arenevad meist olenemata pidurdamatult, ehk siis: viidata ka sellele, et lk loomise osaks on ka kujundus°—° Pietadè 28. september 2019, kell 23:12 (EEST)

Sünonüümide õigus eksisteerida

Ajendatuna juhtumitest, kus vikiartiklites on üks sünonüüm "parandatud" teiseks, tahaks ma kuulda arvamusi sellise praktika kohta ja võib-olla saaks siin ses osas mingi reegli kokku leppida. Üks juhtum oli seoses sõnadega "enamlased" ja "bolševikud", kus põhjenduseks oli, et üks neist on viimasel ajal eelistatum olnud (Kasutaja_arutelu:Kuriuss#Enamlased_vs_bolševikud). Eile märkasin, et hulk "Riia lahtesid" on muudetud "Liivi lahtedeks" (Eri:Kaastöö/Suwa) - ilma põhjenduseta, aga ilmselt võib apelleerida samale sagedasemale esinemisele või EKI kohanimeandmebaasi kirjele, kus "Liivi lahel" on põhinime, "Riia lahel" aga mööndava (vähem soovitatud) nimekuju staatus.[5] Kas ühe sünonüümi sagedasem kasutus või EKI poolt eelistamine on hea põhjus ülejäänud sünonüümide Vikipeediast likvideerimiseks? Selle kasuks saab tuua argumendi, et kõige levinum sünonüüm on lugejatele vast kõige tuttavam ja nii saavad nad kõige tõenäolisemalt aru, millest artiklis juttu on. See kehtib aga ennekõike haruldaste sünonüümide puhul ja isegi siis saab selle teha siselingiks vastava mõiste artiklisse. Kui populaarsuselt teine sünonüüm on siiski laialt tuntud (nt enamlaste-bolševike juhtum), siis jääb see argument nõrgaks, ja kui tugineda EKI klassifikatsioonile, siis ei pruugi argument üldse kehtida, sest nad ei lähtu oma otsustes alati enamkasutatavuse põhimõttest. Sünonüümide kaotamise vastu saab tuua mitu argumenti. 1) Vikiartiklid ei peegeldaks enam allikaid ja nende mitmekesist terminoloogiat, vaid hakkaks looma oma uut puristlikku keelekasutust. Kui autoriteetsed allikad kasutavad teadlikult nt nime "Väina", kas on õige (ja eetilinegi) "parandada" need järjekindlalt "Daugavateks"? 2) See uus keelekasutus tekitaks vähemalt ühe artikli piires, kus seda sõna korduvalt tarvitatakse, kuivema, vaesema ja väiksema lugemismõnuga teksti. 3) See raiskab üsna mõtetult muudatuse sisseviija aega. 4) Kui sünonüümid pole neutraalsed, vaid teatud positiivsete ja negatiivsete tähendusvarjunditega (nt "enamlane"-"bolševik", "rahvuslus"-"natsionalism"), siis tekitaks neist ainult ühe väljavalimine ja kasutamine kallutatuse. Vähemalt ühe artikli piires saab seda efekti neutraliseerida sünonüümide võrdsel alusel ja läbisegi kasutamisega. Sellest lähtuvalt mina piisavalt laialt tuntud sünonüümide Vikipeediast ärakaotamist ei poolda. --Minnekon (arutelu) 19. august 2019, kell 03:36 (EEST)

Sünonüümidel on õigus eksisteerida, kuid Vikipeedia ei ole sõnaraamat. Vikipeediat koostatakse mõistekeskselt ja mõiste avamisel on selgem, kui selle kohta ei kasutata läbisegi erinevaid sõnu. Entsüklopeediaartikkel ei pea pakkuma "lugemismõnu". Mis loomulikult ei tähenda, et erinevaid allikaid refereerides ei tuleks artiklis sünonüüme, sõnade varjundeid ning kasutamise konteksti kirjeldada. Eelistermin võiks olla: 1. eestikeelne, 2. levinum (näiteks googeldades), 3. neutraalsem.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. august 2019, kell 10:54 (EEST)

Selguse mõttes olgu öeldud, et minu eesmärk ei olnud kaugeltki mitte sünonüüme likvideerida, vaid tõsta sünonüümikasutuse kõrval eelisterminina esile "bolševikku", kuna oli näha, et see on juba varem siin, Vikipeedias, otsustatud eelisterminiks tõsta (järeldasin seda selle põhjal, et esialgne artikkel "Enamlased" oli siin muudetud artikliks "Bolševikud"). Kui sellele ajalooperioodile spetsialiseerunud ajaloolastest terminoloogid ütlevad, et tegelikult on õigem siiski kuidagi teisiti, siis saab ju korrigeerida nii, kuidas on õigem. Olen Andres Kallastuga nõus selles osas, et entsüklopeediaartiklites tuleks kõigepealt kasutada eelisterminit ja alles pärast seda sünonüüme. [Sama põhimõte kehtib tegelikult ka näiteks asutusenimetuste lühendite kohta: enne artiklis mingi lühendi kasutamahakkamist peaks kõigepealt (vähemalt esimesel esinemiskorral) olema asutuse nimetus ka pikemalt-selgemalt välja kirjutatud (nt mitte "töötas ETV-s" ja "tegutses TÜ-s", vaid "töötas Eesti Televisioonis" ja "tegutses Tartu Ülikoolis" või "tegutses tuletõrjeühingus"). Olen siis kuulnud argumenti, et kes ei tea, mis lühendid tähendavad, klõpsaku linki ja saab teada. Ma ei ole sellega nõus, sest see teeb lugemise tülikaks. Artiklisisene lühendite defineerimine on tarbetekstiloomes elementaarne, soovitan seda rohkem kasutada.] Kuriuss 20. august 2019, kell 13:45 (EEST)

Mis ajast, teadmata ajast, V-dia on / ei ole see ja see; algusest saadik on ta inimeste (enese)avaldusvorm, ja nii mõeldudki; hakata nt emarinna imejaist kaastöölistele kuni ca 100 aastastele "õpetama" (dikteerima), mis õige mis mitte...
Ehk siis teisisõnu, kui mõni kasutab siinset nt omakasueesmärkide (nt Andrese õppematerjalide kogu, siin) saavutamiseks, siis IMHO, total crap, and so-so widespread, kui mõni kaastöötaja nt väidaks, et EKP oli nt ristirüütlitest tulevikusionääridest hõivatud visioon meist täna, why not!
Ehk siis "kolmatsõna", sajandi algusest siia kirjutatu põhjal — kas on vajadus panna see reglementeeritud rakmeisse (eesti keel, saan aru; aga, nt kui artikli ese "Jaan" oli eile nt KGB timukas, täna PolPoli palgaline timukas, jne)°—° Pietadè 19. august 2019, kell 17:22 (EEST)
Ehk siis, siia kirjutatavat-kirjutatut saab loomulikult kontrollida, mida ilmselt tehaksegi (mis riik see muidu oleks)...
ülekutsed (päises jm, "à la" ole aus jne) ei toimi, ei saagi ("sünniliselt"), seega jääb meile, kaaskirjaile, jälgimise roll, ja, parandamise roll, võimaluste piires.°—° Pietadè 19. august 2019, kell 18:15 (EEST)

Mis mõttes see Vikipeedia sõnaraamatuks teeb, kui nt artiklis Läti ajalugu öeldakse, et 1915 ulatus sõjarinne "Riia laheni" (mitte "Liivi laheni")? Selguse-argumendiga olen põhimõtteliselt päri, aga nagu ma esimeses postituses ütlesin, see pole eriline probleem, kui põhisõna sünonüüm on pea sama üldtuntud. Artiklis, kus sünonüüme läbisegi kasutatakse, saab nende esmakordsel mainimisel selgitada, et tegu on sünonüümidega: nt "Bolševikud (ehk enamlased) tegid seda ja toda". Entsüklopeediaartikkel ei pea pakkuma "lugemismõnu" mingite oluliste põhimõtete arvelt, aga minu meelest "bolševike" asemel mõnikord "enamlased" või vastupidi kirjutamisega seda probleemi ei teki. Artikli parem loetavus võiks tegelikult eesmärk olla küll.--Minnekon (arutelu) 19. august 2019, kell 16:54 (EEST)

Lihtsalt küsin: kas sellel, kuis me nimetame (või meid on õpetatud koolis nimetama), on "olulooline" tähtsus? kas, millal, mille suhtes?°—° Pietadè 19. august 2019, kell 17:50 (EEST)

Mida sa oluloolise tähtsuse all mõtled? --Minnekon (arutelu) 21. august 2019, kell 19:14 (EEST)

Ju siis nt seda, kui lõputöö (ajalugu, see oli osa ENSV ajaloost, kus nt eksamil ENSV ajaloo kohta võis (tavaliselt viiski) nt 50 liitri suurune eksimus Eesti N sotsialistliku lehma piimatoodangu kohta sel aastal tunnil alandada hinnet omajagu) nominaalne juhendaja küsib: „Kas olete unustanud, mis riigis elate?“ (ei, ma ei kontrollinud küsija kehatalituse ilminguid..., nähtavaid, haistetavaid...;-))°—° Pietadè 22. august 2019, kell 19:33 (EEST)
Ehk siis seda, et aja-loost võib saada olu-lugu, jne°—° Pietadè 22. august 2019, kell 19:33 (EEST)

Ja mis positsioonil peaks olema: seda varianti kasutas allikas? - Melilac (arutelu) 19. august 2019, kell 12:03 (EEST)

Siit vastusest on vist midagi kaotsi läinud, esimene lause ei ole arusaadav. --Minnekon (arutelu) 19. august 2019, kell 16:58 (EEST)

Pealkirjas kasutamine ei tähenda iseenesest, et see on "otsustatud eelisterminiks tõsta". Lihtsalt emb-kumb sünonüümidest tuleb pealkirjaks panna. Ma ei saa ka aru, mille põhjal tuleks "bolševikke" kõikjal eelistada.

Minu meelest tuleks selguse huvides üht asja ühe artikli piires ühtmoodi nimetada. Mõnes teises artiklis võib kasutada sünonüümi, kui see pole mingil põhjusel selgelt ebasoovitatav.Pikne 20. august 2019, kell 19:26 (EEST)

Vastuseks Minnekonile: kohanimede puhul pole tavaliselt tegemist sünonüümidega, vaid nimedega eri aegadel. Kui Nõukogude ajal oli kaartidel Rižski zaliv (Riia laht), siis enne oli ja pärast seda on Liivi laht. Samuti oli meil 1991. aastani Tallinna Merekaubasadam, mis sai sadamanimede korrastamise ajal nime Vanasadam. Aga sellel pole kunagi olnud "sünonüümset nime" Tallinna Reisisadam, mida propageeris eelmine Tallinna linnapea. Ssgreporter (arutelu) 21. august 2019, kell 01:17 (EEST)

Kui "enne Nõukogude aega" oli kaartidel Liivi laht ja mitte Rižski zaliv, siis mis oli kaartidel näiteks tsaariajal? Asi on natuke keerulisem, kuna lisaks nimekasutuse ajaloolisele erinevusele tuleb arvestada ka paralleelnimedega eri keeltes, kultuurides ja riikides. Kui paralleelnimed tähistavad sama objekti (kohati ei pruugi mõiste olla täielikult sama, ehkki geograafiline objekt on, kuna eri nimedel võivad olla oluliselt erinevad varjundid, nt poliitiliselt), siis on need ikkagi sünonüümid - ehkki kõik sünonüümid ei pruugi olla tänapäeval kasutusel või ametlikud (on ka kõne- ja tavakeelsed nimed, mis vahel väärivad ka Vikipeedias mainimist, nt koos selgitusega, miks EKI neid ei soosi). --Ehitaja (arutelu) 21. august 2019, kell 13:34 (EEST)

Üldisemalt: minu isikliku arvamuse kohaselt on Minnekoni jutt mõistlik ja tal on õigus kõiges peale sõna "mõttetult" õigekirja. Mis puutub "lugemismõnu", siis jah, entsüklopeediaartikkel ei pea seda pakkuma, kuid võiks; suuresti just seetõttu kõneldakse ka entsüklopeedilisest stiilist, mis muuhulgas peab tagama teksti sujuva loetavuse tavalugejale. See puudutab ka küsimust, mis Vikipeedia on või ei ole, nt: Wikipedia is not a manual, guidebook, textbook, or scientific journal (st, entsüklopeedia põhiline sihtgrupp on tavalugeja, mitte spetsialist; vt nt punkt 8: "Article titles should reflect common usage, not academic terminology, whenever possible."). Inglise viki stiiliõpetused jm esseistika ei ole eesti vikis kohustuslikud, kuid selgitavad vahel päris kenasti, mis on selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob. Mulle tundub, et meil siin ei ole mõni päris hästi aru saanud ja püüab Vikipeediale uut otstarvet leiutada; sel juhul oleks kasulik lugeda. --Ehitaja (arutelu) 21. august 2019, kell 13:34 (EEST)

Ma pole kindel, kas Pikse soov, et artikli piires asjad ühtemoodi oleks, alati mõistlik on. Sellest ka minu küsimus, et kas ei peaks allika versioon mingit kaalu omama. Lihtsalt... mulle tundub narr kõneleda Kaliningradist XV sajandil või Peterburi blokaatist II maailmasõja ajal. Ehk siis mõtlen samamoodi nagu Ehitaja ning pean Leningradi ja Peterburi nimetusi sünonüümseteks. Küll on aga mõistlik eeldada, et kui nimetused on täiesti paralleelsed, kasutame me artiklis sees seda kuju, mis on artikli nimetus, ja toome sünonüümid ära vaid artikli alguses. - Melilac (arutelu) 21. august 2019, kell 20:16 (EEST)

Ssgreporterile: See nimede muutumine on selgepiirilisem juhtudel, kui nimetatavat kohta haldab mingi asutus, kel ongi voli selle nimi ära muuta (nt ka tänavate, linnade nimed). Liivi-Riia lahel pole omanikku, kes üksi seda teha saaks, ja nimekasutust saab vaid mõjutada (nt EKI soovitused). Riia lahest rääkimine on küll vähenenud, aga mitte kadunud, seega pole tegu vaid endisaegse nimega. (Riia-Liivi lahe nime teemal muide on kirjutatud – [6]) Eelistermini sünonüümide kõige loomulikumad kasutusjuhud on minu arvates need, kus artikkel või selle osa põhineb vastavat sünonüümi kasutaval allikal. Sünonüüm võib ka kanda mingit tähendusvarjundit, mida autor on tahtnud edasi anda, aga Vikipeedia artiklikirjutaja ei taju. Nagu Melilac ütles, levinud on ka praktika, et teatud ajaperioodi kontekstis kasutatakse teatud nimesid (mis tänapäeval ei pruugi põhinimed olla), kas siis sellepärast, et tol ajal oli see nimi ametlik, domineeriv või muust traditsioonist lähtuvalt. Kui artikli allikas on nõuka- või tsaariaegne või räägib neist perioodidest kasutades tolleagset nime Riia laht, siis tundub mulle selle nime Vikipeedias kasutamine loomulik. --Minnekon (arutelu) 21. august 2019, kell 20:58 (EEST)

Täpsustan enda öeldut Melilaci kommentaari valguses. Jah, kui ühte konteksti sobib üks sünonüüm ja teise teine, siis muidugi tuleks neid sünonüüme vastavalt kasutada, ka ühe artikli piires. Aga üldjuhul, kui sellist kaalutlust pole, siis lihtsalt vahelduse mõttes ühes artiklis kord ühtmoodi, kord teistmoodi öelda pole minu meelest ikkagi hea. Mõnes vähem asjalikus žanris miks mitte, aga siin see raskendab mõistmist ja võib lugejat segadusse ajada (kui tegu ei ole just väga tuntud sünonüümidega) Pikne 21. august 2019, kell 21:15 (EEST)

Aga kui artikli või lõigu alguses, kus neid termineid kasutatakse, välja tuua, et neid kasutatakse sünonüümidena? Nt esmakordselt "enamlased (ehk bolševikud) ..." ja edaspidi siis vahelduvalt. --Minnekon (arutelu) 21. august 2019, kell 23:00 (EEST)

Ma ei saa hästi aru, miks peaks olema vahelduvalt. Mina ei oota entsüklopeediast sedasorti lugemismõnu. Võib-olla "enamlaste" ja "bolševike" puhul pole väga vahet, need sünonüümid on tuntud, aga kui tekstis on näiteks hulk lugejale võõraid termineid, millest mõnel on sünonüümid, siis teksti vürtsitamine sünonüümidega oleks üsna häiriv. Pikne 22. august 2019, kell 22:34 (EEST)

Täienduseks Minnekonile: ma ei tea kindlalt, mis ajal oli Riia laht ja millal mitte. Esimene Veeteede Ameti tehtud merekaart - Väinamere kohta - valmis 1993. aastal ja seal nägingi esimest korda Liivi lahte. Mis päritolu Liivi lahel on, ma ka ei tea. Olen vaid osalenud täppide kaotamisel Aksi saare nimest - see oli nõukogude merekaartidel Eksi, mida meremehed nimetasid Äksiks. Tundsin 1990ndate algul huvi Soome lahe merekaartide vastu ja kui võimalus avanes, siis ka vaatasin mõnd kindlat kohanime. Sain teada, et välismaa laevadel tollal kasutatud ladina tähestikus kaartidel oli suur vahe: osa oli Briti päritolu ja nende aluseks olid arvatavasti sõjaeelsed Eesti kaardid. Seal olid kohanimed sellised nagu tänapäevalgi teame, ä-del täpid peal (Järvsääre ots näiteks) jne. Teine osa oli Saksa päritolu ja neist oli näha, et on tehtud Nõukogude kaartide põhjal. Olid kohanimed, nagu "Mys Purekkarineem" jne, samuti ei mingeid täpitähti, ja Aksi saar oli "Eksi". Ssgreporter (arutelu) 22. august 2019, kell 00:15 (EEST)

Kaardil aastast 1938 on Liivi laht Lehtedes on Liivi laht aastani 1945. Aastal 1927 ja varem oli Riia laht. Vahetus toimus millagi nende kahe aasta vahel. - Melilac (arutelu) 23. august 2019, kell 16:59 (EEST)

Liigenduse korras altpoolt:
Siia juba sattununa: bolševik (menševist) → bolševism(menševism) ei ole eesti keeles sama, mis 'enamlane (enamlanna)'/vähemlus/vähemlane/vähemlanna (kui kellelegi sisesoov on "roe/eostada" eesti keelt, palgalisena v6i ei); cfr. enamus/vähemus (bolše-vism/menše-vism, aka, bolše/menše vorsti, verd jne) (eelöeldu on ehk nt sotsisaalpsühholoogia vms distsipliini "alaheitena" alles tekkimas (väljaspool vastuluureasutusi), nii et ehk saab kunagi kusagilt ka selle kohta lähemalt lugeda...). Tänan lugemast!°—° Pietadè 22. august 2019, kell 19:15 (EEST)

• Pikse ja mõnede teiste kasutajate soov, et artiklis oleks näiteks igal pool ainult 'bolševikud', ei ole piisavalt hästi põhjendatud. Tähtis on artikli alguses ära tuua 'bolševikud ehk enamlased' või 'bolševikud (eesti keeles ka enamlased)'. Lugejale on kohe selge, et üks on russitsism ja teine on eestindatud variant, mis seletab russitsismi tähenduse lahti, ning et mõlemad on olnud kaua aega kasutusel ja on seda siiani.

Oletan, et Nõukogude perioodi eestikeelses historiograafias kasutati sõna 'bolševik' tõenäoliselt rohkem kui kirjatükkides, mis olid avaldatud peale Eesti iseseisvuse taastamist. Sünonüümide kasutamine on vajalik selleks, et ei oleks ühe sõna kordusi liiga palju. Samamoodi on sünonüümid nii 'Nõukogude periood' kui ka 'Nõukogude okupatsioon' ja 'okupatsiooniaeg'.

Mis puutub näiteks asutuste nimedesse, siis näiteks konkreetse ajaperioodi kohta tuleb rakendada asutuse või organisatsiooni seda nime, mis oli sel hetkel kasutuses, et ei tekiks segadust ja valestimõistmist, justkui olnuks asutuse nimi läbivalt sama algusest lõpuni. Näiteks üks asi on "Estonia teater", nagu seda on inimesed aastakümneid kutsunud, teine asi on selle ametlik organisatsiooniline nimi (kasvõi teater "Estonia", RAS vms), mida kasutati vaid siis, kui see kehtis.

Lühenditest. Kuriussil on siin õigus, et enne lühendi kasutamist tuleb välja tuua täisnimi. Lühendid võib lisada hiljem, kui asutuse nime on tarvis väga tihti kasutada, aga täisnimetust pole vaja igal pool välja tuua.

Kohanimedega on veidi teistmoodi. Peanimi on see, mis ametlikult — "Liivi laht". Ledes peavad olemas kirjas ka varasemad nimekasutused, nagu "Riia laht" jt., ning nende kasutusperiood. Kui tegemist on kellegi jutu tsiteerimisega ("üks laev oli Riia lahes"), siis tuleb kasutada seda nimetust, mida konkreetne isik või publikatsioon kasutas ja mitte moonutada tema kõnet. Kui Nõukogude perioodil oli kasutusel "Riia laht", siis on õigem seda kasutada näiteks tsitaatides (otsene ja kaudne kõne, refereeringud algallikatest, tsitaadid), sest "Liivi laht" tuli käibele alles peale Eesti ja Läti iseseisvuse taastamist. Samamoodi ütleme me praegu "Tallinn" ja mitte "Reval", ning "Tartu" ja mitte "Dorpat". Tänavanimede puhul kasutame praeguseid nimesid, aga ära tuleb märkida endised tänavanimed. Tsitaatides (kui kellegi teise tekst või kõne) tuleb kasutada seda nime, mida isik mainis ja siis linkida õigele nimele või tuua see [nurk]sulgudes välja.

Ajaloolised sündmused: Tegemist polnud Peterburi blokaadiga, vaid Leningradi blokaadiga, ehkki linna praegune eestikeelne mugandatud nimi on Peterburi. Kogu selle ajaperioodi kohta, mil "Leningrad" oli linna ametlik nimi, tuleks kasutada seda näiteks antud ajavahemiku ajalooliste sündmuste kohta, kuna nime "Sankt-Peterburg" ei kasutatud. Niigi on olemas Leningradi oblast, mis administratiivüksusena lähiajal kuhugi ei kao. Peterburi linna üldisest ajaloost ja muidu võib kasutada praegust nime, nii nagu Tallinna kohta.

Teksti loetavuse huvides on tarvis olla kontekstitundlik ja sama tähendusega sõnu vaheldada, et ühelt poolt oleks tekst konkreetne, aga ei kasutaks ühte sõna liigselt. Sõnade niisugust vaheldamist õpetati 5. klassi emakeele tunnis ja hiljemgi. Siin olen ma Minnekoniga nõus. Küll ei kuulu sõnade vaheldamisele otsesed tsitaadid, sest kellegi kõnet moonutada ei tohi. -Mardus /arutelu 26. oktoober 2019, kell 01:17 (EEST)

Küllap see, kas või mil määral sõnu vaheldada, oleneb ka sellest, mis laadi tekstiga on tegu. Ilukirjanduslikus tekstis või essees võib olla kohane vaheldada kõiki sõnu. Asjalikuma vormiga tekstis (tarbetekst, dokument, akadeemiline tekst vmt), kus on olulisem taotleda täpsust ja selgust, ei pruugi sõnade vaheldamine samal määral kohane olla. See puutub eriti sõnadesse, mida kasutatakse terminina. Pikne 26. oktoober 2019, kell 14:50 (EEST)