Viinhape
| Viinhape | |
|---|---|
| |
| Teised nimetused | 2,3-dihüdroksübutaandihape (IUPAC)
dihüdroksüsuksiinhape |
| Keemiline valem | HOOC-CH(OH)-CH(OH)-COOH |
| CAS-number | 526-83-0 |
| Välimus | valge pulber |
| Molaarmass | 150,087 g/mol |
| Tihedus | 1,79 g/cm3 |
| Lahustuvus vees | 133 g/100 ml (20°C) |
| Lahustuvus | metanool, etanool, 1-propanool, glütserool |
| Sulamistemperatuur | 171-174 °C L- või D-viinhape; 206°C DL, ratsemaat;
165-166°C meso-, veevaba; 146-148°C meso-, hüdraat |
| Omadused | ärritab, toidulisaaine E334, hapu, antioksüdant |
Viinhape (ehk 2,3-dihüdroksübutaandihape) on orgaaniline hape, mida leidub paljude puuviljade mahlas (viinamarjamahl) ja veinides ning seda lisatakse toiduainetele (E334) hapu maitse tugevdamiseks ja antioksüdandina.
Viinhappe keemiline valem on HOOC-CH(OH)-CH(OH)-COOH. See on vees lahustuv valge kristalne aine. Kuulub see kahealuseliste karboksüülhapete klassi, molekulis on kaks kiraalsuskeset, mistõttu saab esineda erinevate stereoisomeeridena, kuid looduses esineb (+)-viinhape. Viinhappe soolasid nimetatakse tartraatideks ja neid kasutatakse meditsiinis.
Viinhappe keemiat muuda
Viinhape eraldati esmakordselt umbes aastal 800 AD kaaliumtartraadist HOOC(CHOH)2COOK, mis sadeneb veinist ja on tuntud kui viinakivi.
Viinhappe molekulis on kaks kiraalsuskeset, mistõttu esinevad neli modifikatsiooni: D-(-)- ehk (R,R)-viinhape, L-(+)- ehk (S,S)-viinhape, kahe eelmise ratseemiline segu ja meso- ehk (R,S)-viinhape. Viinhappe enantiomeerid (D- või L-) on olulised orgaanilise sünteesi lähteained teiste kiraalsete molekulide sünteesimisel.
|
|
|
|
|
viinhape (looduslik) |
D-(-)-viinhape |
mesoviinhape |
|
(1:1) |
||
