Viimsepäeva kell
Viimsepäeva kell on Chicago ülikooli teadusajakirja Bulletin of the Atomic Scientists juhtkonna poolt 1947. aastal loodud sümboolne osutitega kell, mis näitab kujundlikult, kui palju on jäänud aega inimkonnale saatusliku katastroofini. Mida lähemal on osutid keskööle, seda lähemal on teadlaste arvates inimkonda ja planeeti ohustav katastroof.[1][2]
Algselt nähti inimkonna huku põhjustajana ülemaailmset tuumasõda, hiljem on ohuteguritena lisandunud biorelvad, inimtegevuse mõju kliimale ning muud inimese põhjustatud katastroofid.[3][4]
Ajalugu muuda
Viimsepäeva kella mõttele tuli Ameerika Ühendriikide tuumarelvaprogrammis osalenud tuumafüüsik Alexander Langsdorf. Viimsepäeva kella aitas kujundada tema abikaasa Martyl Langsdorf.[5] Viimsepäeva kell seati selle loomisel 1947. aastal näitama 7 minutit keskööni. Igal aastal otsustab ajakirja teaduse ja julgeoleku kolleegium koos sponsorite koguga, kas nihutada kella minutiosutit või jätta see paigale. Otsustajate kolleegiumi kuulus 2020. aastal 13 Nobeli auhinna laureaati. Kellaaega muudetakse vastavalt sellele, kuidas muutub geopoliitika.
1949. aastal, kui Nõukogude Liit katsetas oma esimest tuumapommi, nihutati kella neli minutit edasi. 1953. aastal, kui NSV Liit ja USA katsetasid üheksakuulise vahega oma termotuumapomme, nihutati kella veel minut edasi näitamaks aega kaks minutit keskööni.[6]
Rahvusvaheliste pingete vähenedes on kella ka tagasi keeratud. Kell oli kõige kaugemal südaööst 1991. aastal, kui USA ja NSV Liit sõlmisid strateegilise relvastuse piiramise leppe ning NSV Liit lagunes.[7] Kell näitas siis 23:43.
Pärast seda on kella korduvalt edasi lükatud. Ainult 2010. aastal nihutati kella minuti võrra tagasi, kui käisid läbirääkimised tuumarelvastuse piirangute jätkamiseks ning Kopenhaagenis leppisid tööstusriigid ja arengumaad kokku süsinikuheitmete piiramises, et peatada globaalne temperatuuri tõus. Järgnevatel aastatel on kella ikka edasi lükatud ning 2018. aastal jõudis kella minutiosuti uuesti 1953. aasta tasemele – kaks minutit keskööni.[8]
23. jaanuaril 2020 teatas Bülletääni teaduse ja julgeoleku kolleegium, et kella minutiosutit otsustati nihutada veel 20 sekundit keskööle lähemale. Nii jõudis viimsepäeva kell keskööle lähemal kui kunagi varem: keskööni jäi ainult 100 sekundit.[9] Kella nihutamist põhjendati järjest kasvavate eksistentsiaalsete ohtudega. Võimalikule tuumasõjale ja kliimamuutustele on lisandunud infosõda, mis vähendab inimkonna suutlikkust ohtudele vastu seista. Suurriikide juhtide tegevus on viinud uue võidurelvastumiseni. Toimimast on lakanud nii relvastuse piiramise kui ka kliimalepped.[10] 2021. ja 2022. aastal kellaosuteid ei nihutatud.[11]
24. jaanuaril 2023 teatas Bülletääni teaduse ja julgeoleku kolleegium, et kella minutiosutit nihutati 10 sekundit edasi. Nüüd on jäänud keskööni 90 sekundit. Viimsepäeva kell on keskööle lähemal kui kunagi varem. Peamiseks põhjuseks, miks kella edasi nihutati, on Venemaa agressioon Ukrainas ja sellega kaasnev tuumasõja puhkemise risk. Täiendavad ohud on seotud inimtekkeliste kliimamuutustega ja bioloogiliste ohtudega nagu koroonapandeemia.[12]
24. jaanuaril 2024 teatas Bülletääni teaduse ja julgeoleku kolleegium, et kella minutiosuti jääb jätkuvalt eelmise aasta näidule, kui keskööni on 90 sekundit. Ohtudeks, mis võivad viia ülemaailmse katastroofini, on jätkuv Venemaa agressioon Ukrainas ja sellega seotud ähvardused kasutada tuumarelva, möödunud aastal puhkenud sõda Iisraeli ja Ḩamāsi vahel, halvenevad kliimamuutused ning potentsiaalselt ohtlikud teadussaavutused nagu tehisintellekt ja uued biotehnoloogiad.[13]
Viited muuda
- ↑ BAS:Science and Security Board
- ↑ January 25th, 2018, 10:00a.m. EST Doomsday Clock Announcement, 2018
- ↑ "BAS:How many Hiroshimas does it take to describe climate change?". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2017. Vaadatud 28. jaanuaril 2017.
- ↑ BAS:About Us
- ↑ Oidermaa, Jaan-Juhan, toim (25. jaanuar 2023). "Graafik: Venemaa sõda nihutas viimsepäeva kella seierid hukule lähemale". ERR. Vaadatud 25. jaanuaril 2023.
- ↑ "Novaator:Viimsepäeva kella keerati edasi". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2017. Vaadatud 28. jaanuaril 2017.
- ↑ ERR: Maailma lõpuni on jäänud endiselt kolm minutit
- ↑ Viimsepäevakella osutite näit läks veel süngemaks
- ↑ 2020 Doomsday Clock Statement
- ↑ Why the world is closer than ever to Doomsday. CNN 24.01.2020.
- ↑ Graafik: viimsepäeva kella osutid jäid maailmalõpust 100 sekundi kaugusele. ERR Novaator 21.01.2022.
- ↑ PRESS RELEASE: Doomsday Clock set at 90 seconds to midnight. Bulletin of the Atomic Scientists 24.01.2023
- ↑ Atomic scientists keep 'Doomsday Clock' as close to midnight as ever. Reuters 24.01.2024.