Vihterpalu mõis

Vihterpalu mõis (saksa keeles Wichterpal) oli rüütlimõis Risti kihelkonnas Harjumaal. Praegu asub endine mõisasüda Vihterpalu külas Lääne-Harju vallas Harju maakonnas.

Vihterpalu mõis peahoone

Ajalugu muuda

 
Vihterpalu mõisasüda 1934. aastal

1293. aastal kuulus piirkond Lihula tsistertslaste nunnakloostrile, alates 1402. aastast (Wichterpalo) Padise kloostrile. Eramõis tekkis pärast läänistamist 1586. aastal, esmamainitud 1623. aastal.

Aastal 1622 (teistel andmetel 1624[1]) läänistati mõis Riia linnapeale Thomas von Rammile. Rammidele ja nende pärijatele kuulus mõis 1919. aastani[2]. 1913. aastal oli mõisa omanik paruness Sofie von Rosen, sündinud v. Ramm[3].

1914. aastal kuulus mõisale 6909 hektarit mõisamaad, 76 lahutatud kohta 3850 hektariga, Tamse kõrvalmõis, 7 küla: Alliklepa (Allikleppa), Änglema (Englama), Keibu (Keibo), Kibru (Kibro), Waniko, Vilivalla (Wiliwälja), Wipse).

Administratiivselt kuulus mõis keskajal Tallinna komtuurkonda, 1913. aastal Vihterpalu valda, 1939. aastal kuulus endine mõisasüda Nõva valda.

Mõisa peahoone on alates 1990. aastatest eravalduses ja selle restaureerimine lõpetati 2005. aastal[4]. Mõisa omanik on väikeettevõtja Gert Klaaser. Enne seda oli mõisa omanik soomlane Timo Juhani Lemberg, kes suri 2020. aastal.[5]

Mõisa hooned muuda

Mõisa härrastemaja valmis 19. sajandi I veerandi lõpul[2]. Arhitektuuriliselt on see hilisklassitsistlikus stiilis[2].

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Eesti entsüklopeedia. 12. köide: Eesti A–Ü. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003, lk 661.
  2. 2,0 2,1 2,2 Kultuurimälestiste riiklik register (vaadatud 18.03.2013)
  3. Vihterpalu mõis (Risti khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
  4. "vihterpalu.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2013. Vaadatud 18. märtsil 2013.
  5. "Riigi kalleima mõisa ostis tundmatu väikeettevõtja" Äripäev, 11. november 2023

Välislingid muuda