Vidin
Vidin on linn Loode-Bulgaarias, Vidini piirkonna keskus.
| Vidin | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
 Vidini vapp
| |||
| Pindala |
63,2 km²  | ||
| Elanikke |
44 077 (15.03.2024)[1] | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 43° 59′ N, 22° 52′ E | ||
  | |||
Vidin asub Doonau paremal kaldal. Jõgi jääb linnast kagusse.[2]
Doonau on Bulgaaria piirijõgi. Jõe teisel kaldal asub Rumeenia linn Calafat, mis on aga palju väiksem kui Vidin. Neid kaht linna ühendab parvlaevaliiklus. Jõesadam on Vidinist 2 km allavoolu. Kahe linna vahele hakati 2007 rajama silda, mis avati juunis 2013. See on 3598 meetriga pikim sild üle Doonau. 1791 meetrit sillast asub jõe kohal.
Vidinist lähevad maantee ja raudtee lõunasse Montana kaudu ülejäänud Bulgaariasse ning Calafati ja Craiova kaudu ülejäänud Rumeeniasse. Maantee läheb ka lääne suunas Zaječari ja loodesse Negotinisse, aga need asuvad mõlemad Serbias.[2]
Kliima muuda
Vidini aasta keskmine õhutemperatuur on +11,2 °C. Kõige soojemad kuud on juuli (+22,9 °C) ja august (+22 °C), kõige jahedamad jaanuar (–2,2 °C) ja veebruar (+0,4 °C). Kõige kõrgemad absoluutsed temperatuurid on mõõdetud augustis (+41 °C) ja juulis (+40,8 °C), kuid ka jaanuaris on registreeritud +18,5 °C ja detsembris +20,2 °C, teistel kuudel veel rohkem. Kõige madalamad minimaalsed temperatuurid on mõõdetud jaanuaris (–32,5 °C) ja veebruaris (–30,9 °C). Kõige kõrgemad absoluutsed miinimumid on juulis (+7,6 °C) ja augustis (+5,5 °C).
Ajalugu muuda
Linna kohal paiknes keltide asula Dunonia. See sõna tähendas kindlustatud mäge ja on sugulane sõnaga "düün". Keldi nimedes kohtab sageli sõnaosa "dun".
Vana-Rooma vallutas Dunonia Augustuse ajal ja selle asemele kujunes Bononia linn. Tiberiuse ajal moodustati Möösia provints, mis Domitianuse ajal jagati Ülem-Möösiaks (tänapäeva Serbia aladel) ja Alam-Möösiaks (tänapäeva Bulgaaria aladel).[3] Bononia kuulus Ülem-Möösiasse. Alates 3. sajandi keskpaigast rüüstasid Möösiat alalõpmata algul germaanlased ja hiljem slaavlased, kuid siiski jäi Möösia Rooma riigi osaks.[3] Alates 395 kuulus Möösia Bütsantsile, kuni 681 moodustati Esimene Bulgaaria riik.[3]
Slaavlased hakkasid Bononiat kutsuma nimega Badin või Bdin. Sellest sai linn ka tänapäevase nime. Esimeses Bulgaaria riigis oli Vidin tähtis linn, suure provintsi keskus ja piiskopi asupaik. 10.–14. sajandil rajati sinna Baba Vida kindlus. 971–976 oli Vidin Samuili valduste keskus, sellal kui tema vennad valitsesid lõunas. 1003 vallutas linna Basileios II pärast 8 kuud kestnud piiramist kohaliku piiskopi reetlikkuse tõttu.
Teises Bulgaaria riigis (1185–1422) oli Vidin samuti tähtis. Selle valitsejad kandsid tiitlit despoot ja Vidini despoodid valiti mõnikord isegi Bulgaaria keisriks. Alates 13. sajandi keskpaigast valitses Vidinit Šišmanite suguvõsa. 1356 eraldas Bulgaaria tsaar Ivan Aleksandar Vidini ülejäänud tsaaririigist ja määras seda valitsema oma poja Ivan Stratsimiri. Stratsimir valitses seda linnriiki, mille nimi oli Vidini tsaaririik, 40 aastat, kuni 1396. aastani.
1365–1369 oli linn ungarlaste valduses, kes andsid sellele uueks nimeks Bodony. 1393 langes Bulgaaria (ja pisut hiljem ka Vidin) Osmanite riigi võimu alla. Sellega lõppes Bulgaaria keskaegne omariiklus.
1430 moodustati Osmanite riigis Vidini sandžakk. 1794 sai Vidini kuberneriks Osman Pazvantoglu, kes kuulutas Vidini Osmanite riigist sõltumatuks kuni oma surmani 1807, misjärel Vidin läks taas Türgi koosseisu.
1885 toimus Serbia-Bulgaaria sõda, milles Serbia sõjavägi piiras Vidinit. Kuigi serblased olid suures arvulises ülekaalus, ei suutnud nad Vidinit vallutada.
Tänapäeval on linna tähtsaimad vaatamisväärsused Baba Vida ja Kaleto kindlus.
Elanike arv muuda
- 68 500 (2005)
- 56 300 (2009)
Viited muuda
- ↑ https://www.grao.bg/tna/t41nm-15-03-2024_2.txt
- ↑ 2,0 2,1 Suur maailma atlas, lk. 65
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 23
Välislingid muuda
Vidin – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis