Victoria (võidujumalanna)

Victoria (eesti keeles 'võit' või 'võitjatar') oli vanarooma mütoloogias isikustatud tiivuline võidujumalanna, kes pärgas loorberitega peaasjalikult sõjakangelasi.

Victoria kujuga tipnev Berliini võidusammas. Tiivuline jumalanna viipab loorberipärjaga

Victoria kujuga tipnev kuninganna Victoriale pühendatud mälestusmärk (Victoria Memorial) Buckinghami palee esisel väljakul Londonis

Ta oli üheväärne vanakreeka jumalanna Nikega ning teda seostati rooma sõjajumalanna Bellonaga. Tema entiteeti kohandati sabiini maaharimisjumalanna Vacuna eeskujul ning talle pühendati tempel Palatinuse künkal. Mõnikord juurdlesid impeeriumi kodanikud ka jumalanna Vica Pota ja Victoria samasuse üle. Victoriat on sageli kirjeldatud Pallase ja Styxi tütrena ning Zeluse, Kratose ja Bia õena. Emb-kumb, Nike või Victoria, oli pärimustes Zeusi sõjavankri juhiks tolle võitluses Olümpose vastu.

Erinevalt Nikest oli Victorial (ladina keeles 'võit') Rooma ühiskonnas kanda tähtis roll. Tema auks ehitati templeid. Kui keiser Flavius Gratianus Augustus lasi tema kuju 382. aastal likvideerida, tekitas see Roomas raevu. Jumalanna kultus levis eelkõige sõjast naasnud võidukate väepealike seas. Vastupidi Nikele, kes oli tuntud sportlike mängude edendajana, oli Victoria surmaülene võidusümbol, kes määras kindlaks poolte edu lahingus.

Kujutised

Victoria kujutist kasutati laialdaselt Rooma müntidel, ehetel, kunstis ja arhitektuuris, tihti Rooma sõjakaariku kõrval või peal. Kvadriigal asetseb tema skulptuur Brandenburgi väraval Berliinis ja kaksikskulptuuridena "Il Vittoriano" külgtiibadel Roomas. Mõlemad rajati uusklassitsistlikus stiilis, mis taaselustas antiikseid eeskujusid uusajal: eriti Itaalia, Saksa ja Prantsuse kultuuriruumis ning kaugemalgi.

Ikonograafia

Rooma ametlikus ikonograafias kujutati võitu esindavaid ning võitjateks kutsutavaid tiivulisi jumalannasid tihti paarikaupa. Kõrgkompositsioonina täitsid need sageli spandrillide tühimikke või muid arhitektuurilisi vahesid. Figuurid kujutasid endast pigem võiduvaimu kui jumalannat ennast. Nende kasutamine jätkus pärast kristluse vastuvõtmist Rooma impeeriumis. Nad tegid läbi aeglase metamorfoosi, muutudes ingliteks. See pani aluse keskaegsele glorifitseerivale inglikultusele.

Galerii

• 
  Tiivulise naise kujutisega fresko Pompeis
• 
  Tiivulise naise kujutisega fresko Marcus Fabius Rufuse majas Pompeis
• 
  Bareljeef, mis kujutab Marcus Aureliuse triumfikaarikut
• 
  Traianuse samba reljeef
• 
  Constantinus II aegne kuldmünt
• 
  Galeazzo Mondella "Marss ja Victoria" (1504 või 1505)
• 
  Antoon Claeissinsi maal "Marss saab võidu võhikluse üle" (1605)
• 
  Philippe de Champagne'i maal "Victoria pärgab Louis XIII" (1635)
• 
  Charles-Amédée-Philippe van Loo maali "Suure valitseja tõus Olümposele" järgi tehtud laemaaling
• 
  Louvre'i palee sissekäigu portaali kaunistav reljeef
• 
  René Rozeti kujundatud frontoon Arcelor Mittali hoonel Luxembourgis: Victoria pärgab Mercuriust
• 
  Laurent Marqueste'i kujundatud Aleksander III silla dekoratiivskulptuur Pariisis

Etümoloogia

René Lalique'i art déco stiilis radiaatori klaasmaskott "Victoire" või "Tuulevaim" aastast 1930, mida kasutati Delage'i sõiduautodel

Ladinakeelsest sõnast on tuletatud võidu tähendust enim romaani keeltes (erandiks on inglise keel, mille sõnavara põhineb osalt ladina terminoloogial ja prantsuse mõjutustel):

• itaalia – Vittoria
• galeegi – Vitoria
• portugali – Vitória
• katalaani – Victòria
• hispaania – Victoria
• rumeenia – Victorie
• prantsuse – Victoire
• inglise – Victory

Vaata ka

• Nike
• Ingel