Veneetsia geto

Veneetsia geto oli Veneetsia piirkond, kus sealsed juudid olid Veneetsia vabariigi ajal sunnitud elama. Sõna geto tuleneb itaaliakeelsest sõnast ghetto, mida veneti keeles kirjutati kujul ghèto.

Ajalugu muuda

Veneetsia geto oli esimene geto ning kuigi see rajati 1516. aastal, oli poliitilisi piiranguid juutide õigustele ja elukohtadele Veneetsias rakendatud juba varem.^[1]

Alates sellest hetkest oli juutidel keelatud linnas elada mujal kui selleks ette nähtud getos, mis oli ümbritsetud vahipostidega väravatega ning kust keegi ei tohtinud päikeseloojangust kuni -tõusuni lahkuda. Siiski olid juutide käes linnas edukad ametikohad kaupmeeste, arstide, liigkasuvõtjate ja muude ametite esindajatena.

Piirangud juutide igapäevaelule kestsid rohkem kui 270 aastat, kuni Napoleon Bonaparte Veneetsia vabariigi 1797. aastal vallutas. Ta lasi kõrvaldada väravad ja andis kõigile elanikele vabaduse elada seal, kus nad ise soovivad.

Nime päritolu muuda

Cannaregio asukoht Veneetsias

Termini "geto" näol on tegemist laensõnaga itaalia keelest, mis omakorda tuleb veneetsiakeelsest sõnast ghèto ("räbu") ja mida kasutati viitamaks sulatuskojale, kus räbu ladustati ning mis asus samal saarel kuhu juutide elukohad määrati.^[2] Teise seletuse järgi pärineb nimi itaaliakeelsest sõnast borghetto, mis on vähendussõna sõnast "linnaosa" (itaalia keeles borgo).^[3]

Asukoht ja geograafia muuda

Ponte de Gheto Novo

Geto on piirkond Veneetsia Cannaregio linnaosas (sestieres), mis jaguneb omakorda uueks (Ghetto Nuovo) ja selle kõrval olevaks vanaks getoks (Ghetto Vecchio). Need geto osade nimed on aga eksitavad ja viitavad hoopis ajale, mil seda ala kasutasid sulatuskohad (uuem ja vanem ladustamiskoht): juutide seal elamise seisukohast on Ghetto Nuovo tegelikult vanem elukoht kui Ghetto Vecchio.

Kultuur muuda

Vahemere idarannikult tulnud juutide sünagoog

Kuigi geto oli koduks suurele hulgale juutidele, ei assimileerunud Veneetsia geto elanikkond kunagi sel määral, et oleks moodustunud üks kindel Veneetsia juutide etniline rühm. Viiest sealsest sünagoogist neli olid selgelt jagunenud vastavalt etnilisele kuuluvusele: olemas olid eraldi sünagoogid Saksamaa (Scuola Grande Tedesca), Itaalia (Scuola Italiana), Hispaania/Portugali (Scuola Spagnola) päritolu juutide ja Levandi päritolu Sefaradi juutide (Scola Levantina) kogukondadele. Viies sünagoog Scuola Canton oli nelja selle ehitamist rahastanud perekonna, kellest üks oli perekond Fano, erasünagoog.

Tänapäeval on Veneetsias lisaks ka aškenazi juute, peamiselt lubavitše, kes juhivad ühte kahest koššer-toidu poest, religioosset kooli ješivat ja habad-sünagoogi.

Geto piirides läbi ajaloo kõneldud keelte hulka kuuluvad veneetsia, itaalia, juudi-hispaania, juudi-araabia, prantsuse ja saksa keeled. Lisaks kasutatakse tänapäevani heebrea keel lisaks usutalitustele ka kujunduses, pühendustes ja ametlikel eesmärkidel, nagu näiteks abielulepingute koostamisel. Suure hulga inglise keelt kõnelevate turistide tõttu kõneldakse tänapäeval poodides ja muuseumis laialdaselt ka inglise keelt.

Geto tänapäeval muuda

Veneetsia juudi kogukonna infopunkt Vanas getos

Lubavitšide ješiva endises Veneetsia getos

Geto on veel tänagi sealsete juutide keskus. Veneetsia juudi kogukond^[4], millel on 500 liiget, on jätkuvalt kultuuriliselt väga aktiivne.

Igal aastal toimub Veneetsias rahvusvaheline konverents, mis keskendub Veneto ajaloole ja kultuurile. Läbi kogu aasta korraldatakse muid konverentse, näitusi ja seminare.

Templid ei ole kasutusel vaid jumalateenistuse kohtadena ja neid kasutatakse ka võimaldamaks pühade tekstide ja Talmudi õpetust nii lastele kui täiskasvanutele. Lisaks toimuvad kaasaegse heebrea keele kursused ning templite teiste ühiskondlike asutuste hulgast leiab veel lasteaia, vanadekodu, külalistemaja Kosher House Giardino dei Melograni, koššer-restorani Hostaria del Ghetto ja pagaritöökoja. Lisaks oma arhitektuurilistele ja kunstiväärtusega mälestusmärkidele leiab kogukonnast veel juudi kunstimuuseumi, Renato Maestro raamatukogu, arhiivi ja infopunkti.

Olgugi et Veneetsia ligikaudu tuhandest juudist vaid 300 elavad jätkuvalt getos, tulevad paljud sinna tagasi jumalateenistuste toimumise päeval. Teenistused toimuvad kahes jätkuvalt sel otstarbel kasutatavas sünagoogis; teised kolm sünagoogi on kasutusel vaid muuseumi poolt pakutavateks ringkäikudeks.

Silmapaistvaid elanikke muuda

Veneetsias sündinud õpetlane Modena Leon (1571–1648), kelle perekond pärines Prantsusmaalt.
Viimase õpilane Sara Copia Sullam (1592–1641), kes oli kirjanik, väitleja ja kes pidas ka oma salongi.
Ka tuntud klaasivalmistaja Meir Magino oli pärit getost.

Geto ilukirjanduses muuda

Veneetsia getot mainitakse paljudes kirjandusteostes. Nendest kuulsaim on William Shakespeare'i 1595. aasta paiku kirja pandud näidend "Veneetsia kaupmees", mille tegelaste hulka kuuluvad Veneetsia juut Shylock ja tema perekond.

Viited muuda

↑ Weiner, Rebecca. "The Virtual Jewish History Tour".
↑ Definitsioon kodulehelt etynline.com
↑ The New Oxford American Dictionary, Second Edition, Erina McKean, Oxford University Press, ISBN 0-19-517077-6.
↑ Jewish Community of Venice.

Bibliograafia muuda

Toaff, Ariel. "Getto - Ghetto". The American Sephardi 6:1/2 (1973): 71-77.
Debenedetti-Stow, Sandra. "The etymology of "ghetto": new evidence from Rome". Jewish History, Volume 6, Issue 1 - 2, Mar 1992, Pages 79 – 85, DOI 10.1007/BF01695211
DIETRO LE PAROLE - GLOBALIZZAZIONE di Francesco Varanini
Veneetsia geto kohta kodulehel europeforvisitors.com
Becker-Ho, Alice. Le premier ghetto ou l'exemplarité vénitienne, 2014.

Välislingid muuda

[1] Weiner, Rebecca. "The Virtual Jewish History Tour".

[2] Definitsioon kodulehelt etynline.com

[3] The New Oxford American Dictionary, Second Edition, Erina McKean, Oxford University Press, ISBN 0-19-517077-6.

[4] Jewish Community of Venice.

[1]

[2]

[3]

[4]