Vello Helk
Vello Helk (sünninimi Voldemar Hintervald; 23. september 1923 Varstu – 14. märts 2014 Birkerød, Taani) oli eesti päritolu Taani ajaloolane ja arhivaar.
Elukäik muuda
Vello Helk sündis Võrumaal talupidaja perekonnas. Õppis Tsooru valla Lepistu algkoolis, seejärel läks Võru gümnaasiumi, mille lõpetas 1943. aastal. Seejärel võeti ta Saksa sõjaväkke ning nii sattus ta 1945. aastaks Saksamaale. Sealt jõudis ta samal aastal Taani, kus esialgu tegeles põllutööga.
1947. aastal astus ta Århusi ülikooli, kus õppis põhiainetena ajalugu ja saksa keelt. Eriti keskendus ta arhiivindusele. Juba 1952. aastal, veel üliõpilasena, õnnestus tal käia Vatikani arhiivides tutvumas jesuiitide materjaliga. 1954. aastal lõpetas ta ülikooli ajaloo ning 1955. aastal saksa keele alal. Juba 1956. aastal kaitses ta doktoritöö Norra jesuiidist Laurentius Nicolaist, kes oli üks vastureformatsiooni peamisi läbiviijaid Skandinaavia maades.
1955. aastal oli ta tööle asunud Taani Majandusarhiivis Århusis, 1958. aastal õnnestus tal saada aga Taani Riigiarhiivi palgale. Seal töötas ta kuni pensionile minekuni 1990. aastal. Ta alustas lihtsa arhiivitöölisena, sai 1970. aastal osakonnajuhatajaks ning oli aastatel 1977–1978 Taani riigiarhivaari kohusetäitja. 1996. aastal sai Vello Helgist Tartu Ülikooli audoktor.
Helgi peamised uurimisalad oli Skandinaavia üliõpilaste õppereisid kesk- ja varauusajal, jesuiitide tegevus, eriti Eesti alal (Tartus), samuti Eesti ja Taani omavahelised suhted, eriti 16.–17. sajandil ning Vabadussõja ajal.
1993. aastal avaldas Helk taanikeelse Eesti ajaloo lühikäsitluse, mis osutus Taanis populaarseks ning avaldati teises trükis juba järgmisel aastal. Helk tegutses ka publitsistina, avaldades väliseesti ajalehtedes tihti rahvuspoliitilisi kui ka ajalooteemalisi artikleid, milles ta enamasti muretseb Eesti ajalooteaduse oleviku ja tuleviku pärast.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist käis Helk Eestis 1992. ja 1993. aastal. 2006. aastal kinkis ta Tartu Ülikoolile oma raamatukollektsiooni.[1]
Teoseid muuda
- Die Jesuiten in Dorpat 1583-1625: ein Vorposten der Gegenreformation in Nordosteuropa. Odense: Odense University Press, 1977
- Die Stadtschule in Arensburg auf Ösel in dänischer und schwedischer Zeit 1559-1710. Lüneburg, Nordostdeutsches Kulturwerk, 1989
- Estlands historie - kort fortalt. Odense: Odense Universitetsforlag, 1993. 2. trükk 1994
- Jesuiitide tegevusest Tartus. 1956
- Jesuiidid Tartus 1583–1625: vastureformatsiooni eelpost Ida-Euroopas. Tartu: Ilmamaa, 2003
- Laurentius Nicolai Norvegus S.J.: en biografi med bidrag til belysning af romerkirkens forsøg på at genvinde Danmark-Norge i tiden fra reformationen til 1622. Kopenhaagen, 1966
- Matrikel der Schleswigschen Studenten 1517-1864. Kiel, 1991
Muid publikatsioone muuda
- Antonio Possevino. "Kiri Mantova hertsoginnale". Itaalia keelest tõlkinud Vello Salo. Sissejuhatus ja kommentaar: Vello Helk. Rooma, Maarjamaa, 1973 ja Tartu, Johannes Esto Ühing 1994
Tunnustus muuda
Isiklikku muuda
Vello Helk oli abielus muusikaõpetaja Annemarie Helgiga.[1]
2000. aastal jäi ta kurdiks.[4]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 "Vello Helk kinkis Eestisse oma raamatukollektsiooni". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 26. veebruaril 2013.
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 896
- ↑ Vello Helk. "Kontaktidest eesti teadlastega Rootsis". Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat XIV. Stockholm 2012. Lk 23.
Kirjandus muuda
- Helmut Piirimäe. "Tartu Ülikooli audoktor Vello Helk". Kleio 4/ 1996. Lk 56–57
Välislingid muuda
- Enn Küng, Arvo Tering. Vello Helk taani ja eesti ajaloolasena. Tuna nr 1, 1998
- Peep Pillak. Vello Helk in memoriam. Eesti Elu, 25. märts 2014
- Vello Helk in memoriam. Universitas Tartuensis, nr 5 2014, lk 55