Veisiejai (leedu, poola Wiejsieje, varem ka Wysoki Dwór)[2] on linn Leedus Lazdijai rajoonis, Veisiejai valla halduskeskus. Asub merepinnast 119 meetri kõrgusel Ančia järve ääres, Lazdijaist 18 km kagu pool. Seal on Veisiejai regionaalpargi administratiivkeskus.

Veisiejai

leedu Veisiejai


Pindala 5 km²
Elanikke 1054 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 54° 6′ N, 23° 42′ E
Veisiejai (Leedu)
Veisiejai

Linnas on gümnaasium, raamatukogu ja postkontor. Vaatamisväärsusteks on sealse mõis hoonetekompleks, koduloomuuseum, aastal 1817 ehitatud katoliiklik Püha Jüri kirik. Linnas on üks vähestest säilinud puidust sünagoogidest, mis valmis aastal 1925.

Ludwik Zamenhof lõi esperanto töötades Veisiejais silmaarstina. Linnas töötas ka helilooja Juozas Neimontas. Seal sündisid Leedu rahandustegelane Eduardas Vilkelis, poliitik Juozas Krikštolaitis ja majandustegelane Rokas Flikas.

Ajalugu muuda

Aastal 1253 mainiti ristisõdijate kroonikas jatvingite maal asuvat paika nimega Weyze (Veise).

Veisiejai mõisa on esimest korda mainitud 1501. aastal. 1525 sai asula alevi õigused, järgmisel aastal ehitati sinna esimene kirik. Esimesed juudid asusid sinna elama XVIII sajandi alguses, aastal 1748 ehitati sinna esimene sünagoog. Aastaks 1854 olid suurem osa alevi elanikest juudid. Alev oli pikalt Massalskite suguvõsa valduses, nemad rahastasid ka sealse kiriku rajamist.

1956 sai linnaõigused.

Elanikkond muuda

  • 1 540 (1897)´
  • 1 295 (1923)
  • 1 513 (1959)
  • 1 450 (1970)
  • 1 600 (1976)
  • 1 687 (1979)
  • 2 079 (1989)
  • 1 762 (2001)
  • 1 430 (2011)
  • 1 217 (2018)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Veisiejai elanikest leedulasi 98,67%.[3]

Viited muuda

  1. Resident population by city / town at the beginning of the year, vaadatud 12.02.2023.
  2. http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_XIII/302
  3. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2015. Vaadatud 20. septembril 2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid muuda