Veiniturism on viinamarjaistanduste, veinitootjate, veinifestivalide ja veini demonstratsioonide külastamine veinide maitsmise või veinipiirkonnale omapärase kultuuripärandi kogemise eesmärgiga. Veiniturismi põhielementideks loetakse veini, veiniregiooni ja veinitootjaid. Veiniturismil on seos toiduturismi, põllumajandusturismi, ökoturismi ja jätkusuutliku turismiga. Veiniturismiga tegelevat inimest nimetatakse veinituristiks.[1]

Kümme suurima veinitoodanguga riiki on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, USA, Argentina, Saksamaa, Austraalia, Lõuna-Aafrika, Tšiili ja Hiina. Itaalia, Hispaania ja Prantsusmaa on neist peamised veiniturismi sihtkohad, kuna nendes riikides on mitmeid viinamarjaistandusi ja veinitootjaid ning korraldatakse pidevalt veinifestivale. Eestis arendavad veiniturismi Tiina Kuuler, Peke Eloranta ja Ingrid Eloranta. Välismaal tegelevad veiniturismiga UNWTO ja Wine Tourism Association.[2]

Veinituristi peaeesmärk on maa kultuuri tundmaõppimine ja meeleliste elamuste saamine. Veiniturism pakub selleks erinevaid võimalusi – veinide degusteerimine, ekskursioon istandustes jne. Samuti on võimalik tooteid kaasa osta. Veinituriste kirjeldatakse tihti kui intelligentseid ja teadlikke ning neile ei ole hind alati esmatähtis.[3]

Veiniturist muuda

Hall ja Macionis on soovitanud veinituristid liigitada kolmeks alagrupiks. Esiteks on olemas nn veiniarmastajad, kelle jaoks on veinimõisate külastamine prioriteet. Teiseks on nad välja toonud "veinist huvitujad", kelle jaoks on veini tarbimine pigem hea ajaviide kui suur huvi ja kirg. Veinist huvitujad pigem külastavad veinimõisasid jms osana reisist, aga see pole reisi peamine eesmärk. Viimaseks on "uudishimulikud turistid", kes veinidest või veini tarbimisest eriti midagi ei tea ning veinimõisa külastamine on lihtsalt tore uus kogemus. Veinituristid on inimesed, kes naudivad veini ja toitu ning on huvitatud erinevatest tootmisviisidest. Samuti võivad need olla ka inimesed, kes peavad end haritud inimesteks või on vähemasti huvitatud uutest teadmistest või inimesed, kes on avatud uutele kogemustele ning näevad toitu ja veini kui meeldivat viisi midagi uut kogeda ja nautida. [1]

Veiniturism Eestis muuda

Eestis tegelevad ametlikult veiniturismiga viis ettevõtet, milleks on Valgejõe Veinivilla, Luscher & Matiesen Muhu Veinitalu ja Toompea muuseum, Tori Jõesuu siidri- ja veinitalu, Jaanihanso siidrivabrik ja Allikukivi veinimõis. Veiniturismi valdkond on Eestis veel väga noor ja pole jõutud luua tihedat koostöövõrgustikku. Kõik ettevõtjad on huvitatud koostööst, aga puudub algataja.[4]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Hall, C. M., Johnson, G., Cambourne, B., Macionis, N., Mitchell, R., & Sharples, L. (2000). Wine tourism: an introduction.
  2. Alant, K., & Bruwer, J. (2010). Winery visitation sets: Intra-regional spatial movements of wine tourists in branded regions. International Journal of Wine Business Research.
  3. Aidama, K. (2015). Veiniturism kogub populaarsust. Loetud aadressil: https://www.aripaev.ee/vabalt/2015/08/15/veiniturism-kogub-populaarsust
  4. Angelika Aava (2017). "Veiniturismi toodete ja -teenuste arendamise võimalused Eestis. Lõputöö" (PDF). Pärnu kolledž. Vaadatud 31.12.2017.