Veenuse atmosfäär
Veenuse atmosfäär on Maa omast mitmeid kordi tihedam ja kõrgema temperatuuriga. Temperatuur Veenuse pinnal on ligikaudu 740 K (467 °C) ja rõhk 93 bar (Maal ~1 bar) ning planeeti katab paks, läbipaistmatu pilvekiht, mille tõttu pole Veenuse pind Maalt ega kosmosesondide abil nähtava valguse spektriosas vaadeldav. Topograafiline informatsioon Veenuse pinnast on saadud tehisavaradariga pildistamise abil. Atmosfääri koosneb põhiliselt süsihappegaasist ja lämmastikust.
Atmosfääri olemasolu Veenusel pakkus esimesena välja Mihhail Lomonossov, kes järeldas seda vaadeldes 1761. aastal Peterburis oma maja lähedal asuvas observatooriumis Veenuse liikumist Päikese taustal.
Veenuse atmosfääri ülemistes kihtides valitsevad väga tugevad tuuled, mis puhuvad kiirusega umbes 100 m/s (360 km/h). Paks pilvekiht teeb planeedile ringi peale umbes 4 Maa päevaga. Kuigi Veenuse atmosfääri ülakihtides puhuvad pidevad tugevad tuuled, on planeedi pinnal tuule kiirus väga väike, jäädes all 10 m/s (1–2 m/s). Poolustel on näha pilvedest moodustunud keeriseid.
Erinevalt Maast puudub Veenusel magnetväli. Atmosfääri eraldab avakosmosest ionosfäär. Arvatakse, et Veenuse atmosfäär oli ligikaudu 4 miljardit aastat tagasi sarnane Maa omaga ning planeedil leidus ka vedelat vett. Praeguseks on aga kogu vesi aurustunud ning enamuses päikesetuulte poolt planeedilt avakosmosesse minema puhutud.
Kõrgustel 50 km kuni 65 km Veenuse pinnast on atmosfääri rõhk ja temperatuur põhimõtteliselt sama mis Maa pinnal, mistõttu on Veenuse atmosfääri ülakihtides tingimused rõhu ja temperatuuri poolest terves Päikesesüsteemis kõige lähemal Maa omaga (isegi sarnasem kui Marsil). Arvatakse, et kui kunagi peaksid inimesed Veenust koloniseerima, siis kõige tõenäolisemaks kohaks, kuhu asustust luua, olekski Veenuse atmosfääri ülakihid.
Koostis muuda
Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, lisaks vähesest hulgast lämmastikust ja jälgedena veel ka teistest elementidest. Lämmastiku hulk atmosfääris on küll suhteliselt madal, kuid kuna Veenuse atmosfäär on Maa omast kordi tihedam siis on ka kogusummas lämmastikku Veenuse atmosfääris umbes 4 korda rohkem kui Maal[viide?], isegi kui lämmastik moodustab Maa atmosfäärist 78%.
Lisaks on Veenuse atmosfääris veel väikestes kogustes vesinikkloriidi (HCl), vesinikfluoriidi (HF) ja teisi vesinikku sisaldavad ühendeid. Samuti on ka atmosfääris vingugaasi (CO), vee auru ja molekulaarset hapnikku. Arvatakse, et Veenus on kaotanud avakosmosesse enamiku oma vesinikust, millest praeguseks leiduv põhiline osa on säilinud väävelhappe (H2SO4) ja vesiniksulfiidi (H2S) koostises.
Veenuse atmosfääris leiduva raske vesiniku ehk deuteeriumi ja tavalise vesiniku suhte võrdlemine Maa omaga viitab, et Veenus on aja jooksul kaotanud suure osa oma vesinikust. Kui Veenusel on D/H suhe 0,025, siis Maal 1,6×10−4, mis näitab et Veenusel leidub vesiniku aatomite kohta rohkem deuteeriumi kui Maal. Kuna tavalises vees on vesiniku ja deuteeriumi suhe looduses ja kogu päikesesüsteemis samane (umb 1 D aatom 10000 H kohta), siis järeldatakse et algselt oli Veenusel D/H suhe sama mis Maal, kuid kuna deuteeriumi aatomid on raskemad kui tavalise vesiniku omad, siis on viimased päikesetuule jt tegurite tõttu olnud kergemini atmosfäärist kosmosesse hajuvad. Veenuse D/H suhte põhjal matemaatiliselt taastades Maal esinevale D/H suhtele vastava vesiniku koguse Veenusel, on leitud et Veenusel pidi olema kauges minevikus umbes samapalju vett kui Maal ning see planeet oli ilmselt sarnaselt Maale kaetud suurte ookeanidega.