Vastseliina Gümnaasium
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2024) |
Vastseliina Gümnaasium on Võrumaal, Võru vallas Vastseliinas asuv gümnaasium.
Ajalugu muuda
Võrumaa kaguserval asuva Vastseliina kihelkonna moodustumine algas 1626. aastal. Samal aastal seati ametisse esimeseks luteriusu õpetajaks soomlane Christiern Henrici. Arvata on, et seekord siin kihelkonnakoole veel ei olnud, sest terve Lõuna-Eesti idapoolne osa-linnad muidugi välja arvatud-oli tol ajal veel katoliku usku ja vististi oli Vastseliina esimene luteriusu õpetaja rohkem misjonitöö tegija ja koguduse rajaja kui harilik kirikuõpetaja. Sellest võib järeldada, et sel ajal kooli veel ei olnud. Katoliku kirik rahvaharidust ei edendanud. Ka puudusid siis veel Rootsi valitsuse korraldused nii kihelkonna- kui ka mõisakoolide asutamise kohta. Kui vähe luterlik seekord Vastseliina kihelkond oli, selgub kirikukatsumise protokollist 1646. aastast, kus on öeldud, et terve aasta jooksul on armulaual käinud ainult kuus isikut. Kuigi protokollides otse kihelkonnakoolist ei kõnelda, võib siiski oletada, et siin juba Rootsi ajal kihelkonnakool oli, sest Vastseliina kiriku maa on annetatud endise Vastseliina koguduse õpetaja Gustav Masingi tõenduse järele Rootsi valitsuse poolt ja need maad määrati peale kirikuõpetaja ja köstri ka kihelkonnakoolile.[1]
Vanimad veneaegsed kirikukatsumise protokollid teatavad, et siin on ¼ adramaad köstrimaad ja ¼ adramaad koolimaad. Et aga maa Rootsi kroonult annetatud oli, siis tuleb küll arvata, et juba Rootsi ajal siin kihelkonnakool oli. Põhjasõja ajal suleti igal pool koolid. Millal Vastseliina kihelkonnakool Vene ajal töötama on hakanud, selle kohta puuduvad kindlad andmed. Teada on, et Vastseliina kool on üks vanimaid Võrumaal. Ta on alustanud oma tegevust 1729. või 1730. aastal Vastseliina kiriku köstri rehetares. Selle oletuse aluseks on dokument, mis pärineb Läti Ajalooarhiivist Riiast. Dokument on koostatud 1736. a. 10. jaanuaril koha peal kiriku tegevuse kontrollimise e. visitatsiooni kohta. See on vanas alamsaksa keeles ja kooli nimetatakse selles Neuhauseni kooliks, sest niisugust nime kandis siis ka Vastseliina kihelkond. Selles dokumendis on märgitud, et koolis õpetab lapsi köster Kersen, kes seda teeb juba kuus aastat. Köstrikoolis õppis tollal 22 õpilast. See seisukoht jõudis päevavalgele alles 1970.aastatel. Eesti Vabariigi ajal, täpsemalt 1937. aastal tähistati hariduselu 200. juubelit ja selleks puhuks kirjutas tollane koolijuht Johannes Saarniit raamatukese “Vastseliina Algkool 1737 – 1937”. Järgmist koolijuubelit – 250 tähistati1980/81. õ-a. kevadel, mille aluseks võeti Läti Ajalooarhiivist leitud dokument. Arvame, et koolielu algus Vastseliinamail jääb siiski juba Rootsi aega, kusagile 17.saj. II poolde, kuid senini pole õnnestunud leida arhiividest dokumente selle tõestuseks. 1998. a. suvel, valmistudes hariduskonverentsiks selgus, et Läti Ajalooarhiivis on dokument, kus 1725.a. 17. jaanuaril toimunud kirikuvisitatsiooni protokollis on kirjas, et Vastseliinas oli koolmeistriks Martin Melhson ja köstriks Jahn Kersten. Järelikult on olemas kindlad andmed, et juba 1725.a. töötas Vastseliinas kool. Arvata võib, et arhiividokumente veelgi põhjalikumalt uurides võib koolihariduse algus Vastseliinamail ulatuda Rootsi aega, kusagile 17, sajandi lõpukümnendisse. See on aga täna ainult oletus. Dokumentaalselt on tõestatud, et koolihariduse andmine sai alguse 1725 ja seega tähistame aastal 2000 Vastseliinas koolihariduse andmise alguse 275. aastapäeva praeguse koolimaja juurde hariduskivi paigaldamisega. Aastatel 1702 – 1709 töötas Kambjas pastor Timmermann. Kuna siin oli kool juba olemas, siis on küllalt tõenäoline, kui ta 1722. aastal saabus tagasi Rootsist ja tuli Vastseliina, siis ta kas asutas kooli või jätkas õpetamist juba rajatud koolis. Ta töötas pastorina kuni 1729. aastani ja ka suri samal aastal Vastseliinas.[2]
Aastad 1725 – 1944 muuda
Alljärgnevalt huvipakkuvaid fakte hariduselust Vastseliina mail:
1736.a. Vastseliinas üks köstrikool 22 õpilasega (Kirchspielschule).
1753.a. ehitati köstri maja, kus oli rehetuba, ühes neist töötas kool.
1765.a. üks köstrikool.
1766.- 1767.a. talvel asutati Vastseliina kihelkonnas küll mõned külakoolid, kuid koolilaste arv olnud äärmiselt väike, sest neil polnud anda raamatuid.
1774-1777 – Vastseliina kihelkonnas üks köstrikool – 59 õpilast, 6 mõisa- ja külakooli 182 õpilasega.
1780.-1790 – Vastseliina pastor soovib tunduvalt rohkem koole oma kihelkonda.
1784/85 – 6 mõisa ja külakooli, 1 köstrikool.
1785/86 – 8 mõisa ja külakooli. Ebarahuldavad olid tingimused 4 mõisa- ja külakoolis, kõige konkreetsemad näited/andmed/ maarahva laste kirjutamisoskuse ja kirjatehnika kohta pärinevadki Vastseliina kihelkonnakoolist. Pastor Marpurgi teadete kohaselt hakati kirjutamist õpetama tema ametiaja alguses 1782.a. Kooli võeti 12 poissi, kellele usuõpetuse, laulmise la lugemise kõrval õpetati ka kirjutamist ja arvutamist. Et poistele kirjutamist õpetati, seda näitab visitatsiooni protokoll ja selle juurde lisatud üheksa koolipoisi kirjanäidist. Need üheksa vihikut on teadaolevatel andmetel esimesed omataolised ja valmistatud Räpina Paberivabriku paberist. Georg Gottfried Marpurg (1755-1835) on pärit Saksamaalt, õppis Leipzigi ülikoolis. 1777.a. tuli Riiga, seejärel Tartusse. Ta oli pikemat aega pastor Vastseliinas ja seejärel Rõuges. Andis välja usuõpetuse õpikuid ja muid usulise sisuga raamatuid. Tähelepanu väärib bro?üür “Ma-rahwa Laste-Kaswatamisest” ,3(1797), milles ta põhjendab üksikasjalikult hariduse vajalikkust, näidates kooliskäimise paremust võrreldes koduõpetusega. Soovitades rahvale praktiliste õpetuste andmist, hurjutab ta ühtlasi lastevanemaid, kes lasevad “oma latsi ülleskaswada, ötse kui mõtsapuud, ehk mõistmatta tõppra”. Marpurgi kasvatuslikesse soovitustesse kuulus ka ülemate- vanemate ja seaduste austamine ning mõisa- ja keisriõiguse (nekrutikohuste) sõnakuulelik täitmine. Tema mainitud jutluse publikatsiooni võib pidada esimeseks eestikeelseks puhtpedagoogilise sisuga rahvaraamatuks. 1806.a. oli ikaldus ja sellega seoses loobus Vastseliina kirikukonvent kihelkonnakooli asutamisest. Piirduti olemasolevate külakoolidega. Küla-ja mõisakoolides õpetati lastele peamiselt lugemist ja usuõpetust. Ainult Vastseliina kihelkonnas, kus pastoriks oli ratsionalistlike teoloogide põlvkonda kuulunud Marpurg, õpetati lapsi ka kirjutama. Nii oli siin 1809.-1810.aasta talvel kirjutamist õpetatud kümnest mõisakoolist üheksas. 19.sajandil algas ka eraldi koolilugemike ja üksikutele õppeainetele pühendatud raamatute väljaandmine, mis nagu aabits-lugemike tekkiminegi kajastab valgustusajastu ratsionalistlike vaadete kandumist eesti talurahva kooli ja tema vaimumaailma. Esimese eesti koolilugemiku andis lõuna-eesti keeles 1805.aastal välja Vastseliina pastor Georg Gottfried Marpurg (“Waikenne oppetuse nng luggemise Ramat…”). Raamatu käsikiri sai auhinna Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi võistlusel ning ülikooli koolikomisjonilt soovituse koolides õpikuna kasutamiseks. Õpiku esimene osa tutvustas lapsele koduümbruse loodust. Teises osas anti ülevaade Liivi- ja Eestimaast ning Vene riigist. Siin tutvustati ka maailmajagusid ja tähtsamaid Euroopa riike ning selgitati inimest ümbritsevaid loodusnähtusi (tuul , pilved , vihm , lumi jne.). Õpiku kolmas osa õpetab arvutamist. Siin anti ülevaade ka Venemaal kasutatavatest mõõtudest ja rahasüsteemist. Raamatu viimases osas oli lugemispalu ja juhtnööre põllu väetamiseks, loomade ravimiseks ning arstimite valmistamiseks, propageeriti tol ajal alguse saanud kartulikasvatust. Raamatus leidus õpetlikke jutukesi, mõistatusi ja vanasõnu, aritmeetika algkursus ning kirjanäidis. Marpurgi lugemik pidas omalaadse universaalse käsiraamatuna silmas nii õpilaste kui õpetajate, samuti kooli ja oma ajastu praktilise elu vajadusi. Lõuna-Eesti murdelisena sai see levida siiski ainult Tartu ja Võru murdealal. See oli ulatuslik universaalõpik, mis püüdis ühise kaane vahele mahutada mitte ainult talurahvakooli universaalkursuse, vaid pakkus teadmisi ka teiste õppeainete alalt. 1851/52.a. oli Vastseliina kihelkonnas koduõpetusele lubatud 948 last. Koolis aga pidi käima 100 last. Kuid viimastest ei käinud koolis ükski korrapäraselt tervet talve. 1819.aasta talurahvaseadus nõudis, et igas kihelkonnas, kus 2000 hinge, peab kihelkonnakool olema ja konvendi otsusega avati kihelkonnakool 1833.a. 1879.a. otsustati kihelkonnakoolile maja ehitada ja see ehitus kestis 1881-1883.a. 8.okt.1887.a. alustas Aleksander Undritz tööd Vastseliinas ja töötas kuni pensionile minekuni 1930.a. (A.Undritz 9.apr. 1866 – 29.nov.1933.a.) 1919/20 nimetati kool kõrgemaks algkooliks ja moodustati algkooli 5.-6. õppeaasta. Asutava kogu poolt 1920.a. vastu võetud avalike algkoolide seaduse järgi muudeti algkoolid 6-klassilisteks. Neli esimest klassi moodustasid kooli alama astme ja olid sunduslikud kõigile, kaks viimast, s.o. 5. ja 6. õppeaasta jäid kuni 1930.a. vabatahtlikeks klassideks ja neid nimetati algkooli ülemastmeks. Endised kihelkonnakoolid muudeti 5. –6. klassilisteks algkoolideks. 1930.a. kinnitati Vastseliina algkooli juhatajaks Johannes Saarniit. Sõjakeerises lahkus J. Saarniit Vastseliinast.[3]
Õpilaste arv perioodil:
- 1900.a. oli õpilasi 36
- 1905.a. 63
- 1910.a. 48
- 1915./16.a. (ühes Tsolli kooliga ) 86
- 1920./21.a. (ainult V-VI klass) 43
- 1925./26.a. (III-VI kl.) 111
- 1930./31.a. (I-VI kl.) 126
- 1931./32.a. 146
- 1932./33.a. 165
- 1933./34.a. 177
- 1934./35.a. 173
- 1935./36.a. 169
- 1936./37.a. 191
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ "Kooli ajalugu". 2013. Vaadatud 1. aprillil 2024.
- ↑ "Kooli ajalugu". 2013. Vaadatud 2. aprillil 2024.
- ↑ "Kooli ajalugu". 2013. Vaadatud 2. aprillil 2024.