Varssavi geto
Varssavi geto (saksa keeles Warschauer Ghetto, poola keeles Getto warszawskie; saksakeelne ametlik nimi Jüdischer Wohnbezirk in Warschau (Juudi elurajoon Varssavis)) oli Euroopa suurim juudi geto Teise maailmasõja ajal aastatel 1940–1943.
Enne Teist maailmasõda oli Varssavis arvukas juudi elanikkond. 1939. aasta alguses elas Varssavis 375 000 juuti, kes moodustasid 29,1% linna elanikkonnast.[1] Teises maailmasõjas hõivasid Saksa väed Varssavi 1939. aasta septembri lõpus.
12. oktoobril 1940 kuulutasid Saksa võimud välja juudi geto loomise. Kõik Varssavi juudid pidid getosse kolima, mittejuudid pidid getole minevalt territooriumilt välja kolima.[2] Ühtekokku pidi elukohta vahetama 138 000 juuti ja 113 000 poolakat. Geto asus Varssavi loodeosas ja selle territoorium oli 340 hektari suurune.[3] Maju oli getos selle asutamise ajal 1483. Välismaailmale suleti Varssavi geto 16. novembril 1940.[4]
Juudid pidid getos kandma Taaveti tähte, et nad oleksid äratuntavad. Nad kaotasid oma väljaspool getot asuva omandi. Varssavi getosse asustati ka Varssavi ümbruskonna juudid. Nad oli harilikult vaesemad ja kaotasid ümberasumisel peaaegu kõik, mis neil oli.[5]
Varssavi geto oli välismaailmast eraldatud 18 kilomeetri pikkuse ja kolme meetri kõrguse müüriga.[6] Saksa võimud valisid geto etteotsa juutide nõukogu ehk Judenrat'i. Judenrat'i ülesandeks oli olla vahendaja Saksa võimude ja juutide vahel.[7] Varssavi geto Judenrat'i esimeheks määrati insener ja endine Poola parlamendi liige Adam Czerniaków.[8] Korra hoidmiseks getos moodustasid Saksa võimud tulirelvadeta ja ainult kumminuiadega varustatud Juudi Geto Politsei.[9]
Kõige rohkem elanikke oli Varssavi getos 1941. aasta märtsis, kui seal elas 445 000 inimest.[10] Elutingimused Varssavi getos olid halvad. Geto oli üleasustatud, sanitaartingimused oli ebarahuldavad, toiduratsioonid olid väga madalad.[11] 1940. aasta novembrist kuni 1942. aasta keskpaigani suri Varssavi getos 83 000 inimest.[12] Et elus püsida, olid getoelanikud sunnitud tegelema toidu salakaubaveoga getosse.[13]
Getoelanike deporteerimine Treblinka hävituslaagrisse algas 22. juulil 1942.[14] Kuni 1942. aasta septembrini viisid Saksa ametivõimud Varssavi getost Treblinka hävituslaagrisse 265 000 juuti.[15]
Külastades 9. jaanuaril 1943 Varssavit, andis Heinrich Himmler käsu Varssavi geto likvideerimiseks. Kui sakslased 18. jaanuaril 1943 getosse sisenesid, siis peitusid juudid või avaldasid vastupanu. Sakslased tapsid geto tänavatel umbes 1170 juuti ja deporteerisid 5000. 22. jaanuaril 1943 pidid nad aga getost välja tõmbuma ja oma plaanid ümber tegema.[5] Kui 19. aprillil 1943 SS ja korrakaitsepolitsei getosse sisenesid, siis puhkes Varssavi geto ülestõus.[5] Varssavi ringkonna politseülem Jürgen Stroop kuulutas ülestõusu mahasurutuks 16. mail 1943. Kõik allesjäänud hooned tehti maatasa, keldrid ja kanalisatsioonikaevud täideti. 1. juunil 1943 andis Heinrich Himmler käsu rajada geto suitsevatele varemetele Varssavi koonduslaager.[5]
Viited muuda
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. mai 2012. Vaadatud 17. augustil 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.ushmm.org/wlc/en/article.php?ModuleId=10005069
- ↑ http://www.jewishvirtuallibrary.org/jsource/judaica/ejud_0002_0020_0_20628.html
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. mai 2009. Vaadatud 17. augustil 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Timothy Snyder. Veremaad : Euroopa Hitleri ja Stalini vahel. Tallinn, 2011, lk. 164-165, 306, 309-310, 311-313
- ↑ http://www.warschau.info/warschauer_ghetto.html
- ↑ http://www.dhm.de/lemo/html/wk2/holocaust/warschau/
- ↑ http://www.yivoencyclopedia.org/article.aspx/Czerniakow_Adam
- ↑ http://www.holocaustresearchproject.org/ghettos/orderpolice.html
- ↑ http://www.holocaustresearchproject.org/ghettos/warsawghetto.html
- ↑ http://fcit.usf.edu/holocaust/timeline/ghettos.htm
- ↑ http://www.ushmm.org/wlc/en/article.php?ModuleId=10005069
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. august 2014. Vaadatud 17. augustil 2014.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.its-arolsen.org/en/research-and-education/historical-background/anniversaries/index.html?expand=6464&cHash=61fcc1f5ea73363e35b883b983a2bf9a
- ↑ http://www.ushmm.org/wlc/en/article.php?ModuleId=10005069