Varjestamine
Varjestamine on mingi välja või kiirguse levimise tõkestamine või selle toime vähendamine varjete abil.[1] Vajadust mööda tõkestatakse kas sisse- või väljatungivat välja resp. kiirgust.
Tõkestatavaks väljaks on enamasti elektromagnetväli ning kiirguseks elektromagnetkiirgus ja ioniseeriv kiirgus.
Ioniseeriva kiirguse (gamma- ja röntgenikiirguse) levikut piirab suure tihedusega materjalist (pliist, baariumbetoonist) tõke; vt Kiirguskaitse.
Elektriliseks varjeks võib olla seadme, juhtme või kaabli metallosa või siis iseseisev tarind, mis piirab elektromagnetvälja või siis eelkõige selle välja elektrilise või magnetilise komponendi levikut. Varjestamisega parandatakse seadmete elektromagnetilist ühilduvust ja seega tagatakse elektrisignaalide häirevaba edastust ja töötlust.
Staatilise (muutumatu) ja madalsagedusliku elektrivälja varjestamine muuda
Elektrostaatiline varjestustoime põhineb elektrostaatilise induktsiooni nähtusel. Elektrostaatiline varje valmistatakse hea elektrijuhtivusega materjalist, milleks võib olla õhuke vask- või alumiiniumplekk või -foolium, ka näiteks plastesemele sadestatud juhtiv kiht, samuti metallvõrk. Elektrostaatilist varjestamist vajavad nõrka signaali kandvad ahelaelemendid, nagu näiteks mikrofon, audiosignaalivõimendi ja nende ühenduskaablid.
Staatilise ja madalsagedusliku magnetvälja varjestamine muuda
Magnetiline varje valmistatakse magnetiliselt pehmest ferromagnetilisest materjalist, sest sellel on suur magnetiline läbitavus (hea magnetjuhtivus) ja väike jääkmagneetumus (vt magnetiline hüsterees). Niisugusest materjalist kate toimib ühtlasi elektrostaatilise varjena.
Elektromagnetvälja varjestamine muuda
Kõrgsagedusliku elektrivälja (elektromagnetlainete) levimist saab tõkestada hea elektrijuhtivusega materjalist (vask- või alumiiniumplekist) kinnise ümbrisega. Varjeplekk võib olla õhuke, sest pinnaefekti tõttu juhib kõrgetel sagedustel voolu üksnes juhi õhuke pindkiht; nimelt kutsub vahelduvasuunalise voolu korral muutuv magnetväli metallis esile pöörisvoolud, mis on suunatud põhivoolule vastu, surudes põhivoolu juhi ristlõike pinna poole. Seega juhi tegevristlõige väheneb ja vastavalt juhi näivtakistus kasvab. Kuna pinnaefekt avaldub eriti tugevalt ferromagnetmaterjalis (nt terases) ja pealegi kasvab koos sagedusega ka ümbermagneetimiskadu, ei kõlba terasplekk kõrgsagedusvälja varjestamiseks.
Kõrgsagedusvarje peab olema võimalikult kinnine. Väikesed augud ja pilud, mille mõõtmed on väiksemad kui kümnendik lainepikkust, peavad küll laineid kinni, kuid piludevahelised juhtivad osad võivad siiski moodustada antennidena toimivaid parasiitseid dipoole.