Vandzene vald (läti keeles Vandzenes pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Laidze, Lauciene, Mērsragsi, Roja ja Ārlava vallaga.

Vandzene vald

läti Vandzenes pagasts


Pindala: 145,9 km²
Elanikke: 1362 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 9,3 in/km²
Keskus: Vandzene
Iģene kirik, vanim puidust kirikuhoone Lätis

Valla pindala on 146 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1770 inimest.[2] Valla keskus on Vandzene küla, vallavanem on Iveta Jansone.[3]

Ajalugu muuda

Vald moodustati aastal 1893, mil liideti Okte, Garlene, Iģene ja Sārcene mõisavald. Valla vana saksakeelne nimi on Wandsen. Aastal 1935 oli valla pindala 151 km². Aastal 1945 moodustati Vandzene vallas Dārte, Vandzene ja Okte külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1951 liideti Vandzene külanõukoguga likvideeritav Dārte külanõukogu. Aastal 1954 liideti sellega Nogale külanõukogu, ent Stalini nimelise kolhoosi maad liideti Laidze külanõukoguga. Aastal 1961 liideti Mērsragsi külanõukogu Lenini nimelise kolhoosi maad Vandzene külanõukoguga. Aastal 1965 liideti Lubezere sovhoosi alad Valdemārpilsi linna maaterritooriumiga, osa sovhoosi Okte maadest aga Lauciene külanõukoguga. Aastal 1974 arvati Vandzene külanõukogu koosseisu osa Laidze külanõukogu aladest, järgmisel aastal aga osa Lauciene külanõukogu maadest. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[4] 2009. aastast kuulub vald Talsi piirkonda.

Muinsusmälestised muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vandzene mõisa keskus (sealhulgas park, tallid, tellistest sild, pruulikoda, kõrts, häärber, teenijate maja ja aednikumajake) ning Iģene kirik, sealhulgas orelirõdu, kirikuliste pingid, altar, kantsel ja selle maalingud.[5] Kohaliku kaitse all on Iģene mõisa häärber, Tīrumi keskaegne kalmistu, hiiepaik Basese Libahundikivi, hiiepaik Kraujase Suurkivi (ka Tilgaļi või Vandzene Hiiukivi) ja Mantinieki muinaskalmed.[6]

Loodus muuda

Valla suurim jõgi on Grīva jõgi. Lādzeres kasvav Jaunoši ehk Lādzere künnapuu on Läti suurim künnapuu.[7] Looduskaitse all on Zīlēni Väike tamm ja Zīlēni Suur tamm, Mežitase pärn, Stiģi tamm, Kuģenieki tamm, Dandari tammed ja Dārte mänd. Lisaks kasvab vallas veel 26 nimetut looduskaitsealust põlispuud.[8]

Asustus muuda

Aastal 2011 elas vallas 1625 lätlast, 20 venelast, 3 valgevenelast, 12 ukrainlast, 3 poolakat ja 7 leedulast.[9]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Dārte mazciems 39 (2006)
Iģene mazciems 53 (2006)
Klāņi mazciems 6 (2006)
Lādzere vidējciems 115 (2006)
Skreite skrajciems
Sniķeri skrajciems
Uguņciems skrajciems 102 (2020)
Upesgrīva mazciems 25 (2020)
Valgalciems mazciems
Vandzene lielciems 549 (2020)
Vandzenes skola vidējciems 129 (2020)
Vecumvirsa skrajciems 25 (2006)

Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes.

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Vandzenes pagasts, vaadatud 10.10 2017". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2017. Vaadatud 12. oktoobril 2017.
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  7. Latvijas dabas pieminekļi. Jaunošu vīksna
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda