Vallo Raun

Vallo Raun (passinimega Valdo Raun, 19. jaanuar 1935 – 25. veebruar 2024) oli eesti bibliofiil, näitekirjanik ja ajakirjanik.

Vallo Rauni elutööks kujunes unikaalse raamatukollektsiooni kokkupanemine. Selle mitme tuhande trükise seas on raamatuid, mida pole säilinud kusagil mujal maailmas. Tema põhiline huviala oli vanimad eestikeelsed trükised, mis on ilmunud enne 1850. aastat ning tema kogust võib esile tuua 17. sajandil ilmunud eestikeelseid raamatuid.

Aktiivse raamatukollektsionääri ja Tallinna bibliofiilide klubi eestvedajana sai temast 1980. aastate lõpus ka Eesti Raamatuühingu viimane esimees.

Raun andis suure panuse ka Eesti (kultuuri)ajakirjanduse edendamisse. Pärast töötamist ajalehes Rahva Hääl (1961–1963) oli ta ajakirja Kultuur ja Elu ning seejärel 1981–1989 ajakirja Teater. Muusika. Kino toimetuses, olles mõlemas pikka aega asepeatoimetaja.

Isiklikku

Tema abikaasa on klaasikunstnik Maie-Ann Raun, vanem poeg on psühholoog ja kirjanik Mait Raun, noorem poeg on ajakirjanik Alo Raun. Vend on kirjanik Ott Raun.

Välislingid

• Vallo Raun ja vana raamat, ajaleht Videvik
• Bibliofiilist miljonär, Õhtuleht, 28. veebruar 2004
• Eesti bibliofiilia grand old man – Vallo Raun 75, Eesti Elu, 15. jaanuar 2010
• Suri bibliofiil ja näitekirjanik Vallo Raun, err.ee, 26. veebruar 2024
• Lahkus erakordse raamatukollektsiooni koostaja, Sakala, 26. veebruar 2024