Valkininkai

Valkininka
leedu	Valkininkai
poola	Olkieniki
	Valkininkai vapp
Elanikke	229 (2011)
Koordinaadid	54° 21′ N, 24° 50′ E

Valkininkai on alev (varem linn) Leedus Varėna rajooni territooriumil, Valkininkai valla halduskeskus. Alev asub Merkysi ääres, paigas, kus Šalčia Merkysisse suubub.

Valkininkais on postkontor ja raamatukogu. Valkininkai keskkool asub Užuperkasise külas, raudteejaam Naujieji Valkininkai külas. Vaatamisväärsusteks on alevi ajalooline süda ja 1837. aastal valminud katoliku kirik. Valkininkai keskus on üks paremini säilinud ajaloolisi puidust linnalisi asulaid Leedus.

Ajalugu muuda

Alev rajati praegusel kujul XVI sajandil. Asula on siiski vanem, seda on esmamainitud 1387. aastal. Algselt asus seal Leedu suurvürstide jahiloss, alev ise oli aga põhiplaanilt Vilniuse koopia. Aastal 1418 andis Vytautas alevi oma naisele Juliana Holszanskale, moodustades nii sealse mõisa.

Alevi staatuse sai Valkininkai aastal 1418, linna oma aga aastal 1516. Aastast 1555 pärinevad esimesed teated sealsest kirikust. Magdeburgi õigused sai linn aastal 1571. Aastal 1551 avastati selle lähedusest soorauda, nii kujunes asula sajaks aastaks rauasulatamiskeskuseks.

Aastal 1609 kaotas Valkininkai linnaõigused. Aastal 1635 rajati alevisse frantsiskaanide klooster, mille ehitustööd lõppesid aastal 1650. Aastal 1700 toimus alevi juures Rzeczpospolita magnaatide vaheline Valkininkai lahing, kus Wiśniowieckid ja Ogińskid purustasid Sapiehade väe.XVIII sajandil rajati sinna juutide sünagoog, mis põles maha aastal 1941.^[2]

Valkininkai sünagoog

Esimene kirik ehitati linnuse juurde aastal 1387. Samal aastal andis Jogaila asulale linnaõigused. Aastal 1418 loodi sealne kihelkond. Aastal 1421 tekkis sinna otse kroonile alluvate tšehhide asundus. Aastal 1539 asusid sinna elama esimesed juudid^[3]. Aastal 1549 andis Zygmunt II August linna Barbara Radziwillile. ^[4]

Aastal 1566 sai linn Magdeburgi õigused. Toona kuulus see Trakai vojevoodkonda ja Trakai maakonda.^[5] Aastal 1605 rajati sinna dominiiklaste klooster. Aastal 1648 suri seal Władysław IV Waza. Aastal 1676 valmis sealne jesuiitide klooster, mille juures hakkas tegutsema ka kool.

Aastal 1792 sai Valkininkai linnaõigused tagasi, ent Poola jagamisel läks see Venemaa koosseisu ja tsaarivõimud selle linnastaatust ei kinnitanud. Aastal 1832 sulgesid tsaarivõimud sealse kloostri. Tsaariajal oli alevi venekeelne nimekuju Олькеники. Sinna rajati ka õigeusu kirik.^[6]

XIX sajandi lõpus rajati alevisse paberivabrik. Aastal 1913 asutati sinna esimene tsemenditööstus Leedus. Esimese maailmasõja järel läks alev Poola koosseisu ja tehas lõpetas oma töö. Nõukogude perioodil oli Valkininkai kohaliku kolhoosi keskasulaks.

Valkininkai kirik
Kloostri varemed

Elanikkond muuda

1971 (1867)
319 (1896)
393 (1970)

277 (1987)
238 (2001)
229 (2011)

Tuntud elanikke muuda

Joseph Klausner – Iisraeli ajaloolane ja kirjanik
Simcha Zuhovitski – Juudi matemaatik
Danguolė Brogienė – Leedu tekstiilikunstnik

Viited muuda

↑ 2011 m. surašymas. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 11.11.2018.
↑ . Galaunė. Lietuvių liaudies menas, 1930, lk. 1449
↑ Merech JewishEncyclopedia]
↑ Lietuvos valdovai (XIII–XVIII a.). Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, Vilnius, 2004. 123 lk.
↑ Национальный атлас Беларуси, Mińsk 2002, lk. 266-267.
↑ Олькеники. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Т. 21А (42) : Нэшвилль — Опацкий. С.-Петербургъ, 1897., 919 lk.

Välislingid muuda

[surašymas2011-1] 2011 m. surašymas. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 11.11.2018.

[2] . Galaunė. Lietuvių liaudies menas, 1930, lk. 1449

[3] Merech JewishEncyclopedia]

[4] Lietuvos valdovai (XIII–XVIII a.). Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, Vilnius, 2004. 123 lk.

[5] Национальный атлас Беларуси, Mińsk 2002, lk. 266-267.

[6] Олькеники. Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Т. 21А (42) : Нэшвилль — Опацкий. С.-Петербургъ, 1897., 919 lk.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]