Vaimne kultuuripärand

Vaimne kultuuripärand (ka vaimne pärand, immateriaalne pärand, mittemateriaalne pärand või elav pärand) on kultuuri elava kontekstiga seotud kultuuripärand. Vaimse kultuuripärandi alla kuuluvad kogukonna või rühma teadmised, oskused, kombed ja tavad, mida antakse põlvest põlve edasi ja mis on kogukonnale või rühmale omased ja olulised ka olevikus.[1][2]

Vaimsele kultuuripärandile vastandub aineline kultuuripärand.

Kogu maailma vaimse kultuuripärandi selgitamiseks koostatakse vaimse kultuuripärandi nimistut.

Vaimse kultuuripärandi kaitsmiseks on koostatud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon.

Vaimne kultuuripärand Eestis muuda

Eestis tegutseb kultuuriministeeriumi juures 2009. aastast vaimse kultuuripärandi nõukogu.

Eestis koostatakse Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut.

"Sült on kahtlemata vaimne kultuuripärand – tuttav kõigile ja põlvkondadeüleselt hinnatud. ... Keskusele saatis vastused 210 tubli eesti süldisõpra. Valminud sissekandes peegeldub süldi roll eesti inimese toidulaual nii hetkel, minevikus kui ka tulevikus. Asjaolu, et nii rohkelt inimesi süldi teema kõnetab näitab, et seda toitu peetakse omaseks ja heaks, vaimseks kultuuripärandiks," on süldi Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kandmise puhul öelnud Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi peaspetsialist Epp Tamm[3].

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda