Vahesagedus
Vahesagedus on selle signaali sagedus fI, mis saadakse tavaliselt raadiosagedusliku signaali sagedusega f ja heterodüüni signaali sagedusega fH omavahelisel segustamisel.
Kahe harmoonilise signaali segustamisel nende omavahelise korrutamise teel tekkivatest spektrikomponentidest on ülemine sagedusega fÜ = f + fH ja teine, alumine sagedusega fA = f – fH, ehk siis vahesagedus kui sageduste vahega võrdne sagedus otseses mõttes. Superheterodüünvastuvõtjates ongi neist kahest vahesagedusena üldjuhul kasutusel alumine. Selle juures võib heterodüüni sagedus fH olla signaali sagedusest f kas väiksem või suurem, sest vahesageduse puhul pole sageduse märgil tähendust.
Amplituudmoduleeritud raadiosignaali vastuvõtjates ehk AM-raadiovastuvõtjates on vahesagedus reeglina 455 kHz (Nõukogude Liidus ja mitmes Ida-Euroopa riigis oli varem 465 kHz), kuid varem on olnud kasutusel ka 110 kHz.
Sagedusmoduleeritud raadiosignaali vastuvõtjates ehk FM-raadiovastuvõtjates on vahesagedus reeglina 10,7 MHz (Nõukogude Liidus olid varem kasutusel ka sagedused 6,5 ja 8,4 MHz, viimane, näiteks vastuvõtjates Estonia-2 ja Estonia-3).
Analoogtelevisiooni-vastuvõtjates on vahesagedusvõimendi häälestussagedus reeglina olnud umbes 35 MHz. Ajalooliselt on see seotud esimese (madalaimate kandevsagedustega) TV-kanali pildisignaali ja helisignaali kandevsagedustega. Vahesagedusvõimendi ribalaius peab olema piisavalt suur, et sagedusribasse jääksid nii pildi kui heli kandevsagedused, mis suures enamikus maadest kasutusel olnud telesignaali ülekande süsteemides paiknevad 5,5 MHz vahekaugusega (endises NSV Liidus 6,5 MHz). Siinjuures on oluline ka see, et pildisignaali edastatakse reeglina ühe (ülemise) külgriba abil.
NSV Liidus kasutusel olnud telesignaali ülekande süsteemi puhul olid laialdaselt kasutusel vahesagedused 38 MHz AM-pildisignaali jaoks ja 31,5 MHz FM-helisignaali jaoks (arvutuslik kesksagedus 34,75 MHz).
Tänapäeva raadiovastuvõtu seadmetes on heterodüünsignaali sagedus väga täpselt määratud nn digitaalsete sageduse sünteesi meetoditega. Vajaliku sagedusega fH = f + fI (või fH = f – fI) heterodüünsignaal saadakse väga täpse resonantssagedusega kvartsresonaatori abil genereeritava tugisignaali sageduse (tugisageduse fREF) ja sellest impulsside loend(ur)ite (sagedusjagurite) abil täpse mahajagamise teel saadud erinevate täpsete sagedustega signaalide omavahelise kindlal viisil segustamise teel. Digitaalsus seisneb siin peamiselt impulsside loendamise (sagedusjagurite) kasutamises ja süsteemi juhtimises.
Varem väga oluline olnud automaatse sageduse järelhäälestuse (AFC) süsteem on sellistes heterodüünsagedussüntesaatoriga vastuvõtjates seetõttu taandunud vastuvõtja häälestussageduse soovitud saatja sagedusele lukustamise süsteemiks.
Vahesagedus leiab laialdast kasutamist ka mitmetes raadiotehnilistes mõõteseadmetes, kus mõnigi kord kasutatakse ära ülemist ehk summasagedust. Paljudel juhtudel kasutatakse mitmekordset segustamist mitmele erinevale vahesagedusele, tavaliselt sageduse alanemise suunas, kuid on ka erandeid (näiteks infradüünvastuvõtjates).
Satelliitsides kasutatakse kõrgeid vahesagedusi, mis võivad olla gigahertsi suurusjärgus.
Vaata ka muuda
- Sagedussüntesaator
- Faasilukk (automaatne faasijärgne sagedussünkronisatsiooni süsteem AFSS, ФАПЧ, PLL)