See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Vahakõrvits (perekond)

Vahakõrvits (Benincasa hispida)[1] on kõrvitsaliste sugukonna vahakõrvitsa perekonna ainus liik, üheaastane rohttaim. Vahakõrvits kuulub ühte sugukonda kurgi, kõrvitsa ja meloniga.

Vahakõrvits

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Kõrvitsalaadsed Cucurbitales
Sugukond Kõrvitsalised Cucurbitaceae
Perekond Vahakõrvits
Liik Vahakõrvits
Binaarne nimetus
Benincasa hispida
Thunb.
Sünonüümid
  • Benincasa cerifera Savi
  • Benincasa cylindrica Ser.
  • Benincasa pruriens (Parkinson) W.J.de Wilde & Duyfjes
  • Benincasa vacua (F.Muell.) F.Muell.
  • Cucurbita alba Roxb. ex Wight & Arn.
  • Cucurbita farinosa Blume
  • Cucurbita hispida Thunb.
  • Cucurbita littoralis Hassk.
  • Cucurbita pruriens Parkinson
  • Cucurbita pruriens Seem.
  • Cucurbita vacua F.Muell.
  • Cucurbita villosa Blume
  • Gymnopetalum septemlobum Miq.

Vahakõrvitsa vilju kasutatakse köögiviljakultuurina ja ravimtaimena.[2] Vahakõrvitsa kõva valge viljaliha on magus ja maitsev. Vilja õõnsuses on hulgaliselt seemneid, mis on samasugused nagu kurgil. Sisaldab C-vitamiini.

Vahakõrvitsa päritolumaa pole veel kindlaks tehtud; arvatakse, et taim pärineb Indohiina poolsaarelt või Indiast.[3]

Kasutamine muuda

Vahakõrvitsat kasutatakse tihti vokiroogades ja suppides. Enamikus retseptides võib vahakõrvitsaga asendada kabatšokki ja kõrvitsat. Hästi sobib vahakõrvits vürtsikate toitude kõrvale. Söödavad on ka taime noored lehed ja õienupud, samuti seemned, mida praetakse.

Valmistamiseks tuleb valida kõva ja muljumisjälgedeta vili. Suuremaid vahakõrvitsaid müüakse tükeldatult, väiksemaid tervelt. Eemaldada tuleb koor ja seemneid sisaldav kiudjas osa. Viljaliha tuleb lõigata võrdse suurusega tükkideks, sest siis valmib toit ühtlaselt.

Säilitamine muuda

Vahakõrvits säilib jahedas, kuivana ja otsese päikesevalguse eest kaitstult mitu nädalat. 13–15 kraadi juures säilib vahakõrvits 6 kuud, kui õhuniiskus on 70–75%.

Toiteväärtus muuda

keedetult
Valgud 0,5 g
Rasvad 0,3 g
Süsivesikud 2,9 g
Kiudained 0,8 g
Toiteväärtus 13 kcal
100 g kohta

Viited muuda

  1. Eestikeelsete taimenimede andmebaas, veebiversioon (vaadatud 20.05.2014)
  2. Benincasa hispida - (Thunb.)Cogn., veebiversioon (vaadatud 20.05.2014) (inglise keeles)
  3. T. K. Lim, Lim T. K., Edible Medicinal And Non-Medicinal Plants: Volume 2, Fruits, Springer Science + Business Media, lk 167 – 176, 2012, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 20.05.2014) (inglise keeles)

Välislingid muuda