Vaesusindeks

Vaesusindeks (inglise human poverty index, HPI) riigi elustandardi näitaja.

Inimpuuduse indeks (HPI) võeti esmakordselt kasutusele ÜRO arenguprogrammi (UNDP) inimarengu aruandes 1997. aastal, püüdes koondnäitajaga ühendada elukvaliteedi puuduste erinevad omadused, et jõuda kokkuvõtlik hinnang vaesuse ulatuse kohta kogukonnas.

See tähendab, et kui inimarengut peetakse laiendavateks valikuteks ja vabaduste laiendamiseks, et nad saaksid inimväärse elatustaseme, vabaduse, väärikuse, enesehinnangu ja teiste austamise, siis peaks vaesuse mõõtmisel arvestama nende vabaduste äravõtmisega.Seepärast vaatleb HPI inimarengu indeksis võetud kolme põhimõõdu puudust: pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse tõenäosusega, et ei ela enne 40-aastaseks saamist; teadmised või väljajätmine sellest, nagu mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse tasemega; ja inimväärne elatustase või põhiteenuste puudumine, mõõdetuna nende elanike osakaaluga, kes ei kasuta parema veega seotud allikaid ja vanusepiiri alla kuuluvate laste osakaal.

Kui inimarengu indeks mõõdab üldist inimarengut riigis, siis vaesusindeks peegeldab selle jaotumist ja mõõdab takistusi ühtlase inimarenguni jõudmisel, samuti põhiliste inimarengu dimensioonide puudumist.

HPI-1 mõõdab vaesust arengumaades, HPI-2 mõõdab vaesust tööstusriikides, kuna suhteline vaesus varieerub kogukonna majanduslikest ja sotsiaalsetest oludest olenevalt.

Inimese vaesusnäitaja (HPI) kohta on kolm näitajat:

Elamis vanus: surma tõenäosus suhteliselt varases eas ja seda tähistab tõenäosus, et HPI-1 ja HPI-2 ei ela alles vastavalt 40-60-aastastele.

Teadmised: lugemis- ja suhtlemismaailmast väljajätmine ja seda mõõdetakse kirjaoskamatu täiskasvanute osakaaluga.

Inimväärne elatustase: Eelkõige üldine majanduslik eraldamine

Inimarengu aruande veebisaidil antakse kokkuvõtlik ülevaade "Kombineeritud indeks, mis puudutab inimarengu indeksis sisalduvaid kolme põhimõõdet: pikk ja tervislik elu, teadmised ja inimväärne elatustase".

Selle arvutamise valem on:

HPI-1 = $\left[{\frac {1}{3}}\left(P_{1}^{\alpha }+P_{2}^{\alpha }+P_{3}^{\alpha }\right)\right]^{\frac {1}{\alpha }}$

$P_{1}$: Sündimus tõenäosus mitte ellujäämiseks kuni 40-aastaseks (korda 100)
$P_{2}$: Täiskasvanute kirjaoskamatuse määr
$P_{3}$: Inimväärse elatustaseme kaotamine ehk

1) Elanikkonna protsent, kus puudub joogivesi

2) Elanike protsent, kellel puudub juurdepääs tervishoiuteenustele

3) Vähem kui viieaastaste alamkaalu protsent
$\alpha$: 3

Inimarengu aruannete veebisaidil on see kokkuvõte "Kombineeritud indeksite puudused nelja põhimõõdul, mis on võetud inimarengu indeksis - pikk ja tervislik elu, teadmised ja inimväärne elatustase ning ka sotsiaalne tõrjutus". Selle arvutamise valem on:

• HPI-2 = $\left[{\frac {1}{4}}\left(P_{1}^{\alpha }+P_{2}^{\alpha }+P_{3}^{\alpha }+P_{4}^{\alpha }\right)\right]^{\frac {1}{\alpha }}$

$P_{1}$: Tõenäosus sünnituse algusest, kes ei ela kuni 60-aastaseks
$P_{2}$: Täiskasvanud, kellel puudub funktsionaalne kirjaoskus
$P_{3}$: Sissetuleku vaesuspiiri alla kuuluv rahvastik (50% leibkondade keskmise kohandatud leibkonna kasutatavast tulust)
$P_{4}$: Pikaajalise töötuse määr (kestab 12 kuud või rohkem)
$\alpha$: 3

Mitmemõõtmeline vaesuse indeks (MPI) aitab ressursse tõhusalt jaotada, võimaldades suunata vaesuse suurimat hulka; see võib aidata mõnda ühtset geograafilist strateegiat suunata strateegiliselt ja jälgida poliitilise sekkumise mõjusid. MPI-d saab kohandada riigi tasandil, kasutades indikaatoreid ja kaalusid, mis mõjutavad piirkonda või riiki, seda võib kasutada ka riiklike vaesuse kaotamise programmide jaoks ning seda saab kasutada aja jooksul muutuste uurimiseks.

Ligikaudu 29 protsenti elanikkonnast elab praegu umbes 9 miljardist inimest 102 arenguriigis, kusjuures umbes 29 protsenti elanikkonnast elab mitmemõõtmelises vaesuses, st vähemalt 33 protsenti näitajatest, mis kajastavad tervise, hariduse ja elatustaseme puudust. Kui ebaõnnestumisi esineb - rahalises, loodusjärgses või muul viisil - on ligikaudu 900 miljonit inimest ohus.

Vaata ka

• Vaesus