Vikipeedia

Vabakaubanduspiirkond

Vabakaubanduspiirkond hõlmab kaupade ladustamishooneid, tollivabadust ning võimalust kaupu ladustada, töödelda, pakkida ja sorteerida. Vabakaubanduspiirkondade puhul on eesmärgiks transiidivoo sissetõmbamine. Vabakaubandustsoonid luuakse piiripunktides, lennuväljadel, raudteesõlmedes ja teistel emamaa tolliterritooriumidel. Vabakaubandusalad jagunevad omakorda veel vabatsoonideks (vabasadamad ja tollivabad laod), väliskaubanduspiirkondadeks ja vabamajanduspiirkondadeks.[1] Vabakaubanduspiirkonna liikmesriigid on alla kirjutanud vabakaubanduslepingule, mis eemaldab tariifid, impordikvoodid ja eelistused enamuse(kuid mitte kõik) kaupade ja teenuste kohta, millega riikide vahel kaubeldakse.[2]

Vabatsoon muuda

Vabatsoon (Free trade zone) on riigi territooriumi osa, kus kaubad on väljaspool tollimaksu territooriumi ning seega neile tollitariifid ei kehti. Samuti ei tehta vabatsoonides tollikontrolli, vaid seda tehakse vabatsooni piiril. Kui kaupa soovitakse viiakse riigi siseturule, hakkavad ka neile kehtima tollitariifid. Vabatsoon luuakse sadamas, lennujaamas, riigipiiridel ja nendega sarnaste kohtades, kus on geograafiline eelis kaubanduseks.[3]. Maailma esimene vabatsoon loodi Iirimaal Shannoni lennujaamas 1959. aastal.[4]. Eestis on vabatsoone näiteks Paldiskis, Sillamäel ja Muugal.[5]

Vabatsoonid jaotatakse vabasadamateks ja tollivabadeks piirkondadeks.

Vabasadam muuda

Vabasadamaks (Free port) nimetatakse sadamat või sadamapiirkonda. See on üks vabatsooni alamliike ning seal on vastavate tollialaste õigusaktidega kehtestatud erilised või väiksed ja soodsad tollitariifid. Vabasadamaid asub palju üle terve maailma. Meile lähimatena võib välja tuua Hanko vabasadama Soomes ning vabasadamad Riias ja Ventspilsis Lätis.[6]

Tollivaba piirkond muuda

Tollivaba piirkond (Customs free zone) on tollimaksuvaba ala, mis pakub võimalust kaupade ladustamiseks, hoiustamiseks, levitamiseks, ümberpakkumiseks, ettevalmistamiseks ekspordiks lähiturgudele.[7] Kauba maksustamine tollimaksuga toimub alles tollivabast piirkonnast kaupade toomisel riigi tolliterritooriumile. Tollivaba piirkonna eesmärgiks on saada transpordi ja kaupade ladustamisteenustelt täiendavat tulu, pakkuda enam tööd emamaa ettevõtetele ja kodanikele ning seeläbi saada lisa riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvele.

Väliskaubanduspiirkond muuda

Väliskaubanduspiirkond (Foreign trade zone) on väliskaubanduse edendamiseks loodud maa-ala sadamas (vabasadam), mõnes teises transpordisõlmes või sellega vahetult külgneval territooriumil, mis on eraldatud muust tolliterritooriumist ning kus toimivad ettevõtluse soodusalade seaduses ettenähtud soodustused.[1] Selle piires võib kaupa ladustada, käidelda, töödelda või ümber seadistada ja importida ilma tolli sekkumiseta. Lisaks samadele võimalustele, mis olid ka vabatsooni puhul, on väliskaubanduspiirkonnas lisaks võimalus tolli järelevalve all kaupu toota ja hävitada. Väliskaubanduse piirkonnas rakendatav erirežiim lubab kaupu importida väliskaubanduse soodusalale ilma tollivormistuseta ning tolli- ja teiste maksude tasumiseta. Soodusalalt eksporditava kauba eest ei tule maksta tolli- ja teisi ekspordimakse. Ettevõtetel on lubatud tsoonist kaupu viia ka emamaa tolli territooriumile, kuid sel juhul kehtivad neile kõik emamaa seadused ja regulatsioonid. Vastupidi vabatsoonile võivad ettevõtted antud tsoonis omada tootmiseks hooneid, seadmeid lisaks renditud tolliladudele. Tegevuslepingu alusel tegutsevatel ettevõtetel on lubatud tegelda ka ekspordisuunitlusega tootmise või väliskaubanduseks vajalike teenuste osutamisega.[8] Väliskaubanduse tsoonide loomise põhi-eesmärgiks on edendada emamaa osalust rahvusvahelises kaubanduses. Kõige rohkem väliskaubanduspiirkondi on ilmselt USA-s, kus on üle 230 väliskaubanduse piirkonna, mis üldjuhul asuvad võimalikes riiki sisenemise kohtades, kus kontrollitakse viisat ja passi ehk siis lennujaamades ja sadamates.[9]

Vabamajanduspiirkond muuda

Vabamajanduspiirkond (Free economic zone) on kõige laiem vorm vabakaubanduspiirkondadest, mille eesmärk on lisaks tootmistegevuse ja kaubandusoperatsioonidele moodustada terviklik tolli- ja maksuvaba piirkond koos kõigi majutuse, tootmise ja teenindamise võimalustega.[1] Vabamajandustsoon on geograafiliselt määratletud piirkond riigi sees või mitme riigi vahel, kus kindlad majanduslikud tegevused on lubatud ja kus kehtivad vabakaubandus ning mitmed soodustused-privileegid võrreldes aladega, mis ei kuulu vabakaubanduspiirkonda.[10] Vabamajanduspiirkonnas on ettevõtted maksustatud väga väikeste ja soodsate maksudega või maksud puuduvad üldse, et soodustada majanduslikku aktiivsust.[11] Vabamajandustsoon loomise eesmärk on meelitada ligi emamaa- ja väliskapitali, uut tehnoloogiat ja saadud juhtimise kogemuse varal kiirendada sotsiaalset ja majanduslikku arengut tsoonis.[1]

Vabakaubanduspiirkonnad muuda

 
Erinevate vabakaubanduspiirkondade liikmesriigid

BAFTA muuda

  Pikemalt artiklis Balti vabakaubanduspiirkond

Balti vabakaubanduspiirkond (BAFTA) oli vabakaubandusleping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis eksisteeris aastatel 1994–2004. See loodi, et aidata riikidel valmistuda liitumiseks Euroopa Liiduga. Seega BAFTA loodi pigem Euroopa Liidu initsiatiivil kui Balti riikide omavahelise kaubanduse soovist: nad olid rohkem huvitatud pääsust Euroopa turule. BAFTA leping sõlmiti 13. septembril 1993 ja see jõustus 1. aprillil 1994. 1. jaanuaril 1997 laiendati lepingut põllumajandussaadustega kauplemiseks. 1. mail 1994 liitusid kõik kolm riiki Euroopa Liiduga ning BAFTA lakkas olemast. BAFTA oli osa üldisest koostööst kolme riigi vahel, mille eeskujuks oli Põhjamaade koostöö. Juhid said kokku regulaarselt ning lisaks vabakaubanduspiirkonnale moodustasid nad ka ühtse viisaruumi ning alustasid sõjalist koostööd Venemaa läheduse tõttu.[12]

EFTA muuda

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon (EFTA) koosneb neljast riigist – Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits – ning on organiseeritud selleks, et kõrvaldada omavahelised kaubandustõkked, kuid samas saab iga riik säilitada oma kaubanduspoliitika kolmandate osapoolte vastu.[13] EFTA asutati aastal 1960 eeldusel, et vaba kaubandus toob liikmesriikidele kaasa majanduskasvu ja jõukuse, ning ka selle põhimõttega, et edendada koostööd Lääne-Euroopa riikidega. Algselt kuulus EFTA-sse seitse riiki: Austria, Taani, Norra, Portugal, Rootsi, Šveits ja Suurbritannia. Soome liitus 1961. ja Island 1970. aastal ning Liechtenstein 1991. aastal. Tänapäeval on neist EFTA-sse jäänud vaid neli (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits), kuna ülejäänud lahkusid, et liituda Euroopa Liiduga.[14] EFTA-ga liitumise vastu tunnevad huvi Fääri saared.[15]

 
EEA liikmesriigid

EEA muuda

Euroopa Majanduspiirkond (EEA) hõlmab Euroopa Liidu liikmeid ning kolme EFTA liiget – Islandit, Liechtensteini ja Norrat. See asutati 1. jaanuaril 1994. Kõik riigid, kes liituvad Euroopa Liiduga, peavad liituma ka EEA-ga. EEA põhineb samal „nelja vabadusel“ nagu Euroopa Liit – kaupade, teenuste, inimeste ja raha vaba liikumine.[16]

CISFTA muuda

CISFTA on vabakaubandusleping, mis sõlmiti 18. oktoobril 2011 8 SRÜ liikmesriigi vahel: Venemaa, Ukraina, Valgevene, Kasahstan, Kõrgõzstan, Moldova, Armeenia, Tadžikistan. SRÜ liikmetest ei liitunud vabakaubanduslepinguga Aserbaidžaan, Usbekistan ja Türkmenistan. Seda liitu on üritatud moodustada alates Nõukogude Liidu lagunemisest. Kokkuleppega kaotatakse paljude kaupade ekspordi ja impordi kvoodid.[17]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Garri Raagmaa. "Maailmamajanduse geograafia loengukonspekt" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18.05.2014. Vaadatud 16.04.2013.
  2. ↑ "Free trade area". Wikipedia. Vaadatud 16.04.2013.
  3. ↑ "Free trade zone". Wikipedia. Vaadatud 16.04.2013.
  4. ↑ "Shannon Free Zone". Wikipedia. Vaadatud 24.04.2013.
  5. ↑ "Tolliprotseduurid". Maksu- ja tolliamet. Originaali arhiivikoopia seisuga 26.07.2009. Vaadatud 24.04.2013.
  6. ↑ "Lists of free ports". Wikipedia. Vaadatud 16.04.2013.
  7. ↑ "Towards Best Practice Guidelines for the Development of Economic Zones" (PDF). OECD. 23. november 2009. Vaadatud 16.04.2013.
  8. ↑ Laurel Delaney. "How to Set Up a Foreign-Trade Zone (FTZ)". Vaadatud 16.04.2013.
  9. ↑ "Foreign trade zone". Wikipedia. Vaadatud 16.04.2013.
  10. ↑ Meng Guangwen (2003). "The Theory and Practice of Free Economic Zones" (PDF). Vaadatud 16.04.2013.
  11. ↑ "Free economic zone". Wikipedia. Vaadatud 16.04.2013.
  12. ↑ "Free trade areas in Europe". Wikipedia. Vaadatud 16.04.2013.
  13. ↑ "European Free Trade Association (EFTA)". Encyclopedia Britannica. Vaadatud 16.04.2013.
  14. ↑ "The European Free Trade Association". EFTA. Originaali arhiivikoopia seisuga 2.06.2013. Vaadatud 16.04.2013.
  15. ↑ Helena Spongenberg (8.10.2007). "Faroe Islands seek closer EU relations". EFTA. Vaadatud 16.04.2013.
  16. ↑ "EEA Agreement". EFTA. Vaadatud 16.04.2013.
  17. ↑ "CIS leaders sign free trade deal". RIA Novosti. 18.10.2011. Vaadatud 16.04.2013.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vabakaubanduspiirkond&oldid=6435834"