Võrtsjärve madalik

Võrtsjärve madalik on Eesti maastikurajoon. Madaliku pindala on 1747 km², millest üle kolmandiku (37,1%) on soostunud.

Võrtsjärve madalik hõlmab selle keskmes oleva Võrtsjärve kaldalähedasi alasid, kuid põhja pool ka kaldast kaugemaid alasid, piirnedes Kesk-Eesti lavatasandikuga.

Võrtsjärve madaliku kujunemine algas Holotseeni algul. Madalik hõlmab suurt osa tollasest Suur-Võrtsjärvest.

Maastikurajooni ilmestavad mitmed loogelised jõed, mille kallastel kasvab haruldane lammimets, samuti jääb siia Emajõe ülemjooks. Suhteliselt ühtlast reljeefi ilmestavad voorestikud.

Paikkonnad

Võrtsjärve madalikul saab eristada nelja paikkonda:

• Läänerannik
• Põhjarannik (Kolga-Jaani piirkond)
• Idarannik
• Võrtsjärve madaliku põhja-kirdeosa (Sangla paikkond)

Loodus

Võrtsjärve madalikul asub Eesti suurimaid märgalu – Alam-Pedja looduskaitseala, ala soostumus on 82%.

Välislingid

• Artikkel Eesti entsüklopeedias
• "Soo- ja jõemaastikud, arengulugu" (Võrtsjärve madalik, Alam-Pedja), Ivar Arold, Arvo Järvet, Eesti Loodus 9/10 2001