Võimsustegur on elektrotehnikas vahelduvvooluahela aktiivvõimsuse ja näivvõimsuse suhe. Kui ahela faasides on pinge ja vool siinuselised, siis võrdub võimsustegur faasipinge ja faasivoolu vahelise faasinihke φ koosinusega (cos φ):

Võimsusvektorite P (aktiivvõimsus) ja Q (reaktiivvõimsus) diagramm ning vastav siinuselise pinge ja voolu vaheline faasinihkenurk φ komplekstasandil

Võimsustegur on ühikuta suurus, mille väärtus on vahemikus 0...1.

Kui elektrivõrku on ühendatud puhtaktiivse iseloomuga elektritarvitid (nt takistusküttekehad, hõõglambid), siis on võimsustegur 1 ja elektrivõrgus kantakse üle ainult aktiivenergiat. Induktiivse või mahtuvusliku iseloomuga tarvitite (mootorid, trafod, kondensaatorid) puhul on võimsustegur väiksem kui 1. Sel juhul kantakse lisaks koormusel eralduvale aktiivenergiale võrgus üle ka reaktiivenergiat, mis kasulikku tööd ei tee, kuid koormab ülekandeliine lisavooluga, kutsudes esile täiendavat ülekandekadu ja raskendades lülitusaparaatide tööd. Seetõttu on võrgu optimaalse toimimise seisukohast kasulik reaktiivse iseloomuga tarvitite juures nende reaktiivvõimsust kompenseerida; seda toimingut nimetatakse võimsusteguri parandamiseks.

Võimsusteguri parandamiseks ühendatakse induktiivse iseloomuga tarvititega paralleelselt mahtuvuslik koormus kondensaatorpatarei näol. Sel juhul liigub reaktiivenergia lokaalselt nende kahte erinevat tüüpi koormuse vahel ning võrgust kantakse sellele tarvitite grupile üle peamiselt aktiivenergiat. Majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt püütakse hoida cos φ vahemikus 0,8...1.

Vaata ka muuda