Väike-Maarja kihelkond
Väike-Maarja kihelkond (lühend VMr, saksa keeles Kirchspiel Klein-St. Marien) on ajalooline kihelkond Virumaal ja Eestimaa kubermang Viru (Rakvere) kreisis.
Piirkonna ajalugu muuda
Kihelkond asutati 14. sajandi keskpaigas. Enamik selle aladest kuulus varem Simuna kihelkonda.[1]
Esimest korda avati Väike-Maarjas kihelkonnakool 1723. aastal, teist korda 1750. aastal, kuid püsima jäi alles 1873. aastal.[2]
Väike-Maarja kihelkonna mõisad muuda
Kihelkonnas paiknes 18 mõisat: 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ja 3 poolmõisat. Lisaks oli seal 6 karjamõisat.[1]
- Araski mõis (Arraska) rüütlimõis
- Ebavere mõis (Ebbafer) Äntu mõisa karjamõis
- Ilmandu poolmõis (Ilmando)[3] poolmõis eraldati Raigu mõisast 1911
- Kaarma mõis (Kaarmann) rüütlimõis
- Karunga mõis (Karrunga) Lasila mõisa karjamõis
- Kiltsi mõis (Schloß Aß) rüütlimõis
- Kivistiku mõis (Kiwistik) Kaarma mõisa karjamõis
- Koonu mõis (Kono) rüütlimõis
- Kullenga mõis (Kullenga) Porkuni mõisa karjamõis
- Kärsa mõis (Kersel) rüütlimõis
- Lammasküla mõis (Lammasküll) poolmõis, eraldati Varangu mõisast 1860. aastal, Väike-Maarja vald
- Müüriku mõis (Marienhof) poolmõis
- Nõmme (Nömme) poolmõis, kuni 1865. aastani rüütlimõis
- Pandivere mõis (Pantifer) rüütlimõis
- Porkuni mõis (Schloß Borkholm) rüütlimõis
- Põdrangu mõis (Pöddrang) rüütlimõis
- Pärenhofi poolmõis (Pärenhof), eraldati Kaarma mõisast
- Raeküla mõis (Raeküll) Pandivere kõrvalmõis
- Sootaguse mõis (Soentagk) eramõis
- Triigi mõis (Ottenküll) rüütlimõis
- Uhe mõis (Uhhe) Kärsa mõisa karjamõis
- Uniküla mõis (Unniküll) rüütlimõis
- Uuemõisa mõis (Charlottenburg) Vao mõisa karjamõis
- Vao mõis (Wack, Wakk) rüütlimõis
- Visila mõis (Wistla) Porkuni mõisa karjamõis
- Vorsti mõis (Sternhof) Kiltsi kõrvalmõis
- Väike-Maarja kirikumõis (Pastorat Klein-St. Marien)
- Äntu mõis (Engdes) rüütlimõis
- Ärina mõis (Errinal) Koonu kõrvalmõis
Väike-Maarja kihelkonna vallad muuda
- Kaarma vald (1866–1893)
- Kiltsi vald (1866–1893)
- Koonu vald (1866–1893)
- Kärsa vald (1866–1893)
- Lammasküla vald (1866–1893)
- Nõmme vald (1866–1893)
- Pandivere vald (1866–1893)
- Porkuni vald (1866–1939)
- Põdrangu vald (1866–1893)
- Raeküla vald (1866–1893)
- Triigi vald (1866–1893)
- Uniküla vald (1866–1893)
- Vao vald (1866–1939)
- Äntu vald (1866–1893)
- Ärina vald (1866–1893)
Väike-Maarja kihelkonna pärand muuda
Eesti Rahva Muuseumi kogudes on Väike-Maarja kihelkonnast 567 eset: rahvarõivaste osi, ehteid, käsitööesemeid, töövahendeid, põllutööriistu jne. Fotokogus on ligi 400 fotot, millel on jäädvustatud rõivastust, käsitööesemeid, sündmusi ja tegevusi (sõnnikuvedu, kartulivõtmine jne), inimesi (nt sportlased), hooneid. Esimest korda käisid muuseumi vanavarakogujad kihelkonnas 1910. aasta augustis.[4]
Väike-Maarja keskuses 19. sajandil ehitatud endises kihelkonnakooli hoones asub Väike-Maarja muuseum, kus olev väljapanek tutvustab Väike-Maarja kihelkonna kultuuripärandit.
Kihelkonna alad tänapäeval muuda
Kihelkond jääb tänapäeval tervikuna Lääne-Virumaa aladele. Kihelkonna enamiku katab Väike-Maarja vald. Kihelkonna loodeserv kuulub Tapa valda.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Väike-Maarja kihelkond "Eesti mõisaportaalis" (vaadatud 1. oktoober 2012)
- ↑ Ajalugu Väike-Maarja vald (vaadatud 1. oktoober 2012)
- ↑ Märt Uustalu, Poolmõisatest ja nende omanikest Eesti- ja Liivimaal, Tallinna Ülikool
- ↑ Väike-Maarja kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 1. oktoober 2012)
Kirjandus muuda
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 492–494.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 83–84.
- Olga Männik. Ajalooline pärimus Väike-Maarja kihelkonnast 1931-1932 Eesti Kirjandusmuuseum. 2004.
Välislingid muuda
- Väike-Maarja kihelkond Eesti Entsüklopeedias