Väätsa mõis
Väätsa mõis (saksa keeles Waetz) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Türi valda Järva maakonnas.[1]
Mõisa keskus asus Väätsa külas.
Ajalugu muuda
Väätsa mõisa rajas 1620.–1630. aastatel Magnus von Nieroth, kelle ümbruskaudsed maad oli Gustav II Adolf 20. juunil 1621 läänistanud. 1686. aastal pantis Anna Elisabeth von Nieroth mõisa Klaus Johann von Baranoffile, kes hiljem selle päriseks ostis. Baranoffide kätte jäi mõis umbes kaheks sajandiks.[1]
1870. aastal ostis mõisa Karl Johann von Seidlitz. Viimane võõrandamiseelne omanik oli Johann Anton von Seidlitz.[1]
Mõisakompleks muuda
Mõisakeskus ehitati esinduslikumalt välja 18. sajandil või 17. sajandi lõpus. Rajati sümmeetriline, eri kõrgustel asuvate terrassidega barokkstiilis prantsuse park. Tõenäoliselt asus pargi ühes otsas mõisa peahoone, teises otsas aga ringikujuline saarega tiik.[1]
Aastail 1796–1800 rajati uus varaklassitsistlik härrastemaja. Hoone rajati kõrgele soklile ning seda ilmestavad ümarad välisnurgad, hammaslõikega karniisid ja kolmnurkfrontooniga keskrisaliit mõlemal pool maja.[1]
Mõisa rajati ka hulk kõrvalhooneid, mis paiknesid hajali ega olnud orienteeritud härrastemaja ega selle esise platsi järgi. Härrastemajaga samal ajal rajati tõenäoliselt ka kaarakendega ait ja tall-tõllakuur. Aita kaunistas ka nelja sambaga katusealune. Mõlemad hooned on säilinud, kuid tugevalt ümberehitatud kujul.[1]
Seidlitzide ajal rajati historitsistlikke kõrvalhooneid. Neist olulisemad olid viinavabrik (tänapäevaks hävinud) ja karjakompleks.[1]
Härrastemajas tegutseb 1925. aastast kool, ning praegugi kasutab seda Väätsa Põhikool. Kooli tarbeks rajati kunagisele mõisa peahoonele 1970. aastatel juurdeehitis. 2010–2011 toimusid hoones ja pargis suured restaureerimistööd.[1]
Tall-tõllakuuris tegutseb külalistemaja Vana Tall.[1]
Pildid muuda
-
Karjalaut -
Park
Viited muuda
Välislingid muuda