Uussoonestumine

Uussoonestumiseks ehk neovaskularisatsiooniks (ladina keeles neovascularisatio) nimetatakse valdavalt uute veresoonte kasvuga seotud protsesse kas soonteta või väheste soontega koealasse kardiovaskulaarsüsteemiga täiskasvanud organismides.

Ka selgrootutel toimub soonte areng, kuid mehhanism ja seotud rakud ning signaalmolekulid võivad erineda, seetõttu räägitakse uussoonestumisest eelkõige selgroogsete organismidega seotult.

Meditsiinivaldkonna terminoloogias kasutatakse terminit valdavalt uute veresoonte kasvuga kas soonteta või väheste soontega koealasse.

Normaalseks uussoonestumiseks peetakse haavade neovaskularisatsiooni ja ka invasiivsete kirurgiliste operatsioonide ja elundisiirdamise järgset uussoonestumist.

Ebanormaalseks peetakse veresoonte kontrollimatut teket ja 'puhkemist' (ingl sprouting) vastusena kasvajarakkudelt tulevatele kasvusignaalidele. Kapillaaride ja suuremate veresoonte uussoonestumist peetakse oluliseks teguriks osade kasvajate arengul vähiks. Neovaskularisatsiooni keskseks kasvufaktoriks peetakse siin vere- ja lümfisoonte endoteeli kasvu ja diferentseerumist reguleerivat kasvufatorit VEGF.

Ebanormaalseks (oftalmoloogias) peetakse ka silma sarvkesta kahjustumise korral (näiteks kontaktläätsest põhjustatud pideva ärrituse tõttu) sarvkesta uussoonestumist.

Välislingid

Portaal Meditsiin

• Morfiin: Kalpna Gupta, Smita Kshirsagar, Liming Chang, Robert Schwartz, Ping-Y. Law, Doug Yee, ja Robert P. Hebbel, Morphine Stimulates Angiogenesis by Activating Proangiogenic and Survival promoting Signaling and Promotes Breast Tumor Growth, CANCER RESEARCH 62, lk 4491–4498, 1. august 2002

Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Neovaskularisation seisuga 06.08.2014.