Urmas Reinsalu
Urmas Reinsalu (sündinud 22. juunil 1975 Tallinnas) on Eesti poliitik, XV Riigikogu liige, alates 10. juunist 2023 erakonna Isamaa Erakonna esimees.
| Urmas Reinsalu | |
|---|---|
.jpg) | |
| Isamaa Erakonna esimees | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 10. juuni 2023 | |
| Eelnev | Helir-Valdor Seeder |
|
Ametiaeg 28. jaanuar 2012 – 6. juuni 2015 | |
| Eelnev | Mart Laar |
| Järgnev | Margus Tsahkna |
| Eesti kaitseminister | |
|
Ametiaeg 11. mai 2012 – 26. märts 2014 | |
| Eelnev | Mart Laar |
| Järgnev | Sven Mikser |
| Eesti justiitsminister | |
|
Ametiaeg 9. aprill 2015 – 29. aprill 2019 | |
| Eelnev | Andres Anvelt |
| Järgnev | Raivo Aeg |
| Eesti välisminister | |
|
Ametiaeg 29. aprill 2019 – 26. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Sven Mikser |
| Järgnev | Eva-Maria Liimets |
|
Ametiaeg 18. juuli 2022 – 17. aprill 2023 | |
| Eelnev | Andres Sutt (kt) |
| Järgnev | Margus Tsahkna |
| Isikuandmed | |
| Sündinud |
22. juuni 1975 Tallinn, Eesti |
| Erakond | Isamaa Erakond (alates 2006) |
Alates 23. novembrist 2016 kuni 29. aprillini 2019 oli ta Jüri Ratase esimeses valitsuses Eesti justiitsminister ja seejärel Eesti välisminister 29. aprillist 2019 kuni 26. jaanuarini 2021 Jüri Ratase teises valitsuses ning 18. juulist 2022 kuni 17. aprillini 2023 uuesti välisminister Kaja Kallase teises valitsuses.
Varem on ta olnud justiitsminister 9. aprillist 2015 kuni 23. novembrini 2016 Taavi Rõivase teises valitsuses.
Ta on olnud 2003–2012 ja 2014–2015 ning on alates 2021 Riigikogu liige. 2012–2014 oli ta kaitseminister. President Toomas Hendrik Ilves nimetas Reinsalu 11. mail 2012 kaitseministriks,[1][2] ametisse asus ta ametivande andmisega Riigikogu ees 14. mail 2012.[3]
Alates 28. jaanuarist 2012 kuni 6. juunini 2015 oli Reinsalu Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit esimees. 2. aprillist 9. aprillini 2015 oli ta Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees.
Reinsalu oli 1992. aastast Ühenduse Res Publica ja 2001. aastast Erakonna Res Publica liige ning pärast ühinemist Isamaaliiduga on IRLi liige.
Haridus muuda
Urmas Reinsalu lõpetas 1993. aastal Tallinna 37. Keskkooli ja 1997. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Oli Tartu Ülikooli Üliõpilaskonna Edustuse esimees 1994–1995.
Töökäik muuda
- Justiitsministeeriumi spetsialist 1996–1997 avaliku õiguse valdkonnas
- Eesti Vabariigi Valitsuse põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni ekspert 1996–1997
- Vabariigi Presidendi sisepoliitika nõunik 1997–1998
- Vabariigi Presidendi Kantselei direktor 1998–2001
- Res Publica poliitiline sekretär 2001–2002
- Res Publica volikogu esimees alates 2002. aastast
- Sisekaitseakadeemia lektor 2002–2003
- X Riigikogu liige 2003–2007
- XI Riigikogu liige 2007–2011
- XII Riigikogu liige 2011–2012 ja 2014–2015
- IRLi esimees 2012–2015
- Eesti Vabariigi kaitseminister 2012–2014
- Eesti Vabariigi justiitsminister 2015–2019
- Eesti Vabariigi välisminister 2019–2021
- Isamaa Erakonna esimees 2023–
Poliitiline tegevus muuda
Reinsalu oli Erakond Res Publica nimekirja esinumber 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimiste nimekirjas, kuid ei osutunud valituks. Res Publica sai vaid 6,7 protsenti häältest ning valimiskaotus viis erakonna kadumisele poliitikamaastikul.
Reinsalu kuulus Res Publica poliitikute rühmitusse Äraostmatud.[viide?] 2003. aastal oli ta ajakirjanduses Res Publicaga seostatud OÜ Patricia juhatuse liige koos Ken-Marti Vaheri, Taavi Veskimägi ja Indrek Raudsega.[4]
Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 4509 häält ning osutus valituks.
Kandideerimine valimistel muuda
- 1993 Tallinna linnavolikogu (83 häält)
- 2002 Tallinna linnavolikogu (1364 häält)
- 2003 Riigikogu (2754 häält)
- 2004 Euroopa Parlament (4717 häält)
- 2005 Tallinna linnavolikogu (559 häält)
- 2007 Riigikogu (1888 häält)
- 2009 Tallinna linnavolikogu (2256 häält)
- 2011 Riigikogu (5055 häält)
- 2013 Tallinna linnavolikogu (2509 häält)
- 2015 Riigikogu (2949 häält)
- 2023 Riigikogu (4509 häält)
Tunnustus muuda
- 2001 Auleegioni orden (komandör)[5]
- 2018 Eesti Naisteühenduste Ümarlaua Valge Lindi auhind[6]
Viited muuda
- ↑ Vabariigi Valitsus alates 06.04.2011.
- ↑ Vabariigi Presidendi otsus 11. maist 2012 (nr 84)[alaline kõdulink].
- ↑ Kaitseminister Urmas Reinsalu alustab tööd[alaline kõdulink]. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teade, 14.05.2012.
- ↑ Maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükk seisuga 29.01.2012 kell 16:38. Äriregister.
- ↑ "Prantsuse aumärkidega autasustatud eestimaalased". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. mai 2016. Vaadatud 16. veebruaril 2017.
- ↑ "Kanakarja kambakast" rääkinud Urmas Reinsalu sai naisteühendustelt kõrge tunnustuse naistevastase vägivalla vastu võitlemise eest Delfi, 25. november 2018]
Välislingid muuda
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Urmas Reinsalu |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Urmas Reinsalu |
- Urmas Reinsalu saates "Kukul külas", 13. aprill 2008, [1]
- "Urmas Reinsalu: õigusriigi õppetund" Postimees, 7. jaanuar 2009
- "URMAS REINSALU: Vajame riigivastaste kuritegude seadust" Eesti Päevaleht, 21. jaanuar 2009
- "OUDEKKI LOONE: paragrahv 58 tagasitulek" Eesti Päevaleht, 20. veebruar 2009
- "Urmas Reinsalu ja Riho Terras: Eesti kaitsevõime kasvab" Postimees, 12. detsember 2012
- Rishi Sunak urged to raise defence spending by Estonia. BBC News, 26. oktoober 2022
- "Reinsalu mobilisatsioon: ärimees rahastas varjatult Isamaa juhtfiguuri valimiskampaaniat" Äripäev, 27. veebruar 2023
| Eelnev Mart Laar |
Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2012–2015 |
Järgnev Margus Tsahkna |
| Eelnev Mart Laar |
Kaitseminister 2012–2014 |
Järgnev Sven Mikser |
| Eelnev Andres Anvelt |
Justiitsminister 2015–2019 |
Järgnev Raivo Aeg |
| Eelnev Sven Mikser |
Välisminister 2019–2021 |
Järgnev Eva-Maria Liimets |
| Eelnev Andres Sutt |
Välisminister 2022–2023 |
Järgnev Margus Tsahkna |