Ungari sümboolika

Ungari sümboolika moodustavad lipud, ikoonid või kultuurilised väljendusvormid, mis on kas sümboolsed, representatiivsed või muidu iseloomulikud Ungarile või Ungari kultuurile. Kõige väärtuslikumaid erilisi Ungari tooteid ja sümboleid kutsutakse nimetusega Hungaricum.[1]

Ungari Püha kroon
Turul, ungarlaste müütiline sümbol
Vana Ungari kiri, muistne Ungari kirjasüsteem

Lipud ja heraldika muuda

  Pikemalt artiklites Lipud Ungari ajaloost, Ungari heraldika ja Ungari vapp

Ungari lipp on horisontaalne trikoloor, mille värvid on punane, valge ja roheline. Populaarne on ka Árpádi dünastia vapp.

 
Ungari lipp
 
Ungari vapp
 
Aastast 1848 pärinev Ungari sõjaväe lipp
 
Ungari revolutsiooni lipp lehvimas Ungari parlamendihoone ees
 
Árpádi dünastia vapp

Floora ja fauna muuda

  Pikemalt artiklites Ungari loomad ja Ungari rahvusparkide loend

Ligikaudu viiendikku Ungarist katab mets, kuid vaid poole sellest moodustab looduslik mets.[2] Ungari on koduks umbes 2200 õistaimede liigile ja piirkonna topograafia ning üleminekukliima tõttu on paljud neist sellised, mida tavaliselt sellel laiuskraadil ei leia. Suurt osa Lõuna-Dunántúli piirkonnas asuva Villány linna ja Mecseki mäeaheliku piirkonna taimestikust võib tavaliselt kohata vaid Vahemere ääres.[2] Samas piirkonnas, Villány mäeaheliku lõunapoolsel Szársomlyó mäel, leidis Ungari botaanik Viktor Janka aastal 1867 varem teadusele tundmatu lille ja kirjeldas selle. Selle lille näol on tegemist kõige varem õitseva Ungari lillega: Ungari krookus ehk Colchicum hungaricum.

Ungari idapoolse madaliku soolases Hortobágy piirkonnas kasvavad paljud taimed, mida tavapäraselt leidub mererannas ja Nyírségi piirkond on kuulus niidulillede poolest. Szekszárdi lähedal Doonau ääres asuv Gemenc'i mets, Dunántúli keskel asuv Väike-Balatoni järv ja Kecskemétist idasse jääv Tisza jõe seisuvee ala on kõik olulised märgalad.[2] Suurem osa riigi metsapiirkondades olevatest puudest on heitlehised (pöök, tamm ja kask) ja vaid väikese osa moodustavad kuused. Alates 14. sajandist on Ungari aladele tunginud üle 250 uue taimeliigi ja neist pea 70 loetakse invasiivseteks. Paljud neist taimedest on mitmeaastased ürdid, mis on põhjustanud mõne piirkonnale omase taime aeglase kadumise.[2]

Ajalooliselt on Ungari olnud suuruselt teine paprika tarnija Ameerika Ühendriikidesse.[3] Ungari paprikal on iseloomulik maitse ja selle järele on suur nõudlus Euroopas, kus seda kasutatakse pigem maitseaine kui värvainena.[3]

 
Hortobágyi rahvuspark, Ungari stepp
 
Ungari paprika Szegedis
 
Ungari krookus, Colchicum hungaricum
 
Ungari hall veisetõug
 
Puli, Ungari lambakoer
 
Komondor
 
Vizsla
 
Ungari pühvel Zala komitaadis asuvas pühvlite reservaadis

Inimesed muuda

  Pikemalt artiklites Ungari kultuur, Husaar ja Ungari rahvamuusika
 
Maal "Ungarlaste saabumine"
 
Ungari rahvapärane karjane csikós
 
Ungari rahvatants
 
Traditsiooniline Ungari meister-vasksepp tööl
 
Ungari ratsutav vibukütt
 
Ungari husaarid Elsterwerda's
Fail:Nyárádmagyarósi táncok.jpg
Ungari rahvatants
 
Ungari paprikamüüja Budapestis
 
Ungari karjuse (gulyás) traditsioonilised rõivad

Toit ja jook muuda

  Pikemalt artiklites Ungari köök, Ungari vein, Pálinka ja Ungari õlu

Ungarlaste traditsioonilistel toitudel on külluslikud ja pikantsed maitsed ning lõhnad. Road on maitserikkad, vürtsikad ja sageli ka üpris rasked. Sealsete roogade maitsed põhinevad maitsestamise ja valmistusviiside sajanditevanustel traditsioonidel.[4] Neis kasutatavad peened koostisosad toodetakse kohalike põllumeeste poolt. Paprikat, sibulat ja küüslauku leiab kõikjalt. Keskajal oli kalasupp kõige populaarsem ja armastatum kalaroog Ungaris ning üks aastast 1860 pärinev kokaraamat sisaldab 400 kalatoitude retsepti. Kõige tuntumad Ungari köögile omased road, guljašš, erinevad hautised ja paprikás, on paprikast punased.[4]

 
Tort dobos
 
Ungari täidetud pannkook
 
Guljašš
 
Kuulus Ungari "korsten-kook" kürtőskalács
 
Külm pudel Unicum'i
 
Pálinka
 
Tokaji vein: "Vinum Regum, Rex Vinorum" ("Kuningate vein, veinide kuningas")

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. International Plant Genetic Resources Institute. Report of a Working Group on Medicinal and Aromatic plants: first meeting 12-14 September 2002, Gozd Martuljek, Slovenia. 2004. p. 46.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Neal Bedford. "Lonely Planet Hungary". Lonely Planet. 2009. p. 64.
  3. 3,0 3,1 Niir Board. "Handbook On Spices". National Institute Of Industrial Re. 2010. p. 101.
  4. 4,0 4,1 Teresa de Noronha Vaz, Peter Nijkamp, Jean-Louis Rastoin. "Traditional food production and rural sustainable development: a European challenge". Ashgate Publishing, Ltd. 2009. p. 106.