Ungari president
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2020) |
Ungari Vabariigi President on Ungari riigipea. Amet kannab peamiselt esinduslikku rolli, kuid president esitab parlamendile ka peaministri kandidaadi ja kuulutab välja üldvalimised. [1]
Praegune presidendi kohusetäitja on László Kövér, kes asus kohuseid täitma pärast 2022. aastal valitud presidendi Katalin Nováki tagasiastumist 26. veebruaril 2024.
Ungari Vabariigi presidendi valimine muuda
Ungari põhiseaduse artikli 10 järgi valib parlament presidendi viieks aastaks. Presidendi saab ametisse tagasi valida vaid ühe korra.
Nõudmised kandidaadile muuda
Kandidaat peab olema vähemalt 35 aastat vana Ungari kodanik. [2]
Valimisprotsess muuda
Valimised kuulutab välja parlamendi spiiker. Need korraldatakse 60–30 päeva enne eelmise Vabariigi Presidendi ametiaja lõppemist. Kui tema ametiaeg lõpeb ennetähtaegselt, siis korraldatakse valimised vähemalt 30 päeva jooksul presidendi lahkumisest. [3]
Kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt ⅕ parlamendi liikmete toetust. Iga parlamendi liige saab esitada ühe kandidaadi. Valimine toimub salajasel hääletusel. Igal liikmel on üks hääl. [4]
President valitakse, kui esimeses valimisvoorus saab kandidaat vähemalt ⅔ häältest.[5] Kui esimeses voorus ükski kandidaat valitud saamiseks piisavalt hääli ei saa, korraldatakse teine voor. Teises voorus on kandidaatideks kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui esimeses voorus saavad kaks tugevamat kandidaati võrdse tulemuse, siis jätkavad vaid nemad. Kui 2. ja 3. kohal enam hääli saanutel on sama palju hääli, siis kandideerivad kõik kolm. Teises voorus enim hääli saanu valitakse presidendiks. Kui ka teises voorus valiku tegemine ei õnnestu, siis korraldatakse valimised uuesti, st ka kandidaadid valitakse uuesti. Valimised toimuvad maksimaalselt kahe päeva jooksul. [6]
Vabariigi Presidendi ametikohustused muuda
Ungari Vabariigi president on Ungari riigikaitse ülemjuhataja. President esindab Ungari Vabariiki, võib käia parlamendi istungitel ning algatada seadusemuudatusi ja rahvahääletusi. President paneb paika parlamendi valimiste kuupäeva, kohalike omavalitsuste ja Euroopa Parlamendi rahvahääletuste kuupäevad. President kinnitab seadused ning võib saata kinnitatavad seadused tagasi parlamenti ülevaatamiseks või konstitutsioonikohtusse, kui on kahtlus, et need lähevad vastuollu põhiseadusega. President esitab peaministri, Euroopa Kohtu, peaprokuröri ja põhiõiguste voliniku ametikohtade kandidaadid parlamendile. [7]
Volituste lõpetamine muuda
Vabariigi president on puutumatu.[8] President ei tohi töötada ühelgi teisel tasustatud ametil ega saada palka ühegi teise tegevuse eest, v.a autoriõiguste tasud. [9] Kriminaalmenetluse presidendi vastu saab algatada pärast tema mandaadi lõpetamist.[10] Kui Vabariigi President rikub tahtlikult seadust, siis võivad ⅕ parlamendi liikmed teha ettepaneku tema ametist vabastamiseks. [11] Presidendi vastu tagandamisjuurdluse algatamiseks peavad ⅔ parlamendi liikmetest otsust toetama.[12] Otsuse tegemisest tagandamisjuurdluse lõpuni ei tohi president oma võimu kasutada.[13] Konstitutsioonikohus otsustab, kas Vabariigi Presidendi peaks ametist vabastama.[14] Kui president ei saa töötada, asendab teda parlamendi spiiker. [15]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ [1] Välisministeerium, vaadatud 11.04.2020
- ↑ [2] Website of the Hungarian Goverment, vaadatud 10.04.2020
- ↑ Ungari põhiseaduse artikkel 11 (1)
- ↑ Ungari põhiseaduse artikkel 11 (2)
- ↑ Ungari põhiseaduse artikkel 11 (3)
- ↑ Ungari põhiseaduse artikkel 11 (4)
- ↑ [3] Website of the Hungarian Goverment, vaadatud 10.04.2020
- ↑ Ungari põhiseaduse artikkel 12 (1)
- ↑ Ungari põhiseaduse artikkel 12 (2)
- ↑ Ungari põhiseaduse artikkel 13 (1)
- ↑ Ungari põhiseadus artikkel 13 (2)
- ↑ Ungari põhiseaduse artikkel 13 (3)
- ↑ Ungari põhiseaduse artikkel 13 (4)
- ↑ Ungari põhiseaduse artikkel 13 (6)
- ↑ Ungari põhiseaduse artikkel 14 (1)