Ukraina geograafia

Ukraina geograafia on regionaalgeograafia osa, mis uurib loodustingimusi Ukraina territooriumil ja ühiskonna korraldust selles riigis. Jaotatakse Ukraina loodusgeograafiaks ja inimgeograafiaks.

Ukraina asukoht Euroopas
Ukraina halduskaart

Äärmuspunktid muuda

Ukraina geograafiline keskpunkt muuda

Ukraina loodusressurside riikliku komitee andmetel (20. juuni 2005. a määrus nr 95 "Щодо уточненого місцезнаходження географічного центру України"[1]) Ukraina geograafiline keskpunkt asub Tšerkassõ oblastis Špoljanskõi rajooni keskuse Špola linna ja Matusivi küla vahel Marjanivka küla põhjapoolses ääres. Selle punkti geograafilised koordinaadid on 49°01'39"N 31°28'58"E.

Ukraina äärmuspunktide alusel arvutatud riigi geograafilise keskpunkti geograafilised koordinaadid on 48°22'58"N 31°10'56"E.

Ukraina pinnamood muuda

 
Ukraina pinnamood
 
Krimmi mäestik
 
Ukraina Karpaadid. Jasinja
 
Balabanivska jäärak. Harkivi oblast

Ukraina pinnamood on üsna mitmesugune ja eriilmeline. 70% Ukraina territooriumist hõlmavad madalikud, 25% – kõrgustikud ja vaid 5% – mäestikud, sellega on territooriumi keskmine üldkõrgus 175 meetrit.

Ukraina territooriumi suurim osa paikneb Ida-Euroopa lauskmaa edelaosas ja talle on iseloomulik tasane ja künklik pinnamood. Vaid riigi lõunaosas on Krimmi mäestik ja lääneosas on Ukraina Karpaadid.

Ida-Euroopa lauskmaal vahelduvad madalikud ja kõrgustikud, nende olemasolu on seotud Ida-Euroopa platvormi ebatasasustega. Kõrgustikud on peamiselt seotud Ukraina kilbiga.

Ukraina territooriumil paiknevad järgmised kõrgustikud: riigi lääneosas Volõõnia-Podoolia, Dnepri, idaosas Aasovi, Donetsi kõrgustik ning Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa.

Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas, Musta mere rannikumadalik riigi lõunaosas ja Dnepri madalik Dnepri jõe keskjooksu vasakkaldal.

Ukraina kõrgeim koht on Hoverla mägi (2061 m) Karpaatides, suurimad madalad on Musta ja Aasovi mere rannikul.

Ukraina hüdrograafia muuda

Mered muuda

Ukraina rannikut ümbritsevad Must ja Aasovi mered. Nende merede valglatele kuulub suurim osa (üle 96%) riigi jõgedest.

Jõed muuda

 
Dnepri jõgikonna satelliidipilt

Ukraina jõestik kuulub Musta ja Aasovi merede valglatesse ning osaliselt (4%) Läänemere valglasse. Selle moodustavad Dnepri, Doonau, Dnestri, Lõuna-Bugi, Lääne-Bugi, Severski Donetsi jõgikonnad ning Musta ja Aasovi merede rannikualade jõgedest.

Ukrainas voolab üle 23 tuhat vooluveekogu, nendest 2938 pikkusega üle 10 km ja 116 pikkusega üle 100 km.

Valgala pindala, pikkuse, äravoolu ja hüdroenergia potentsiaali järgi jaotatakse Ukraina jõed suurteks, keskmisteks ja väikesteks. Suurimate hulka kuuluvad Dnepr, Doonau, Dnestr, Severski Donets, Lõuna-Bug, Prõpjat ja Desna. Kõik muud jõed kuuluvad keskmiste ja väikeste jõgede hulka.

Seoses klimaatiliste, geoloogiliste ja muude tingimuste erinevusega Ukraina territooriumil erinevad ka riigi erinevate piirkondade jõgedevõrku arengutase ja tihedus. Kõige tihedam jõgedevõrk on Karpaadides (kuni 1,10 km/km²) ja Donetsi kõrgustikus (kuni 0,5 km/km²). Riigi lõunaosa mõnedes piirkondades jõuab see näitaja nulli.

Järved muuda

Ukrainas on üle 3 tuhat looduslikki järve. Ülekaalus on väikese pindalaga järved (0,01–0,1 km²), 30 järve on pindalaga kuni 10 km², 13 – üle 50 km².

Ukraina suurim looduslik järv on Jalpugi järv (Odessa oblast), selle pindala on 149 km². Suurima sügavusega on Svitjazi järv (Volõni oblast), selle sügavus on 54,4 m.

Ukraina kliima muuda

Kliimatingimusi Ukrainas mõjutavad riigi geograafiline asend, päikesekiirguse hulk, õhuringlus ja maapinna omadused. Nende tegurite mõjul kujutatakse Ukraina erinevate osade kliimat.

Ukraina asub peaaegu täiesti parasvöötmes, selle tõttu on Ukrainas mandriline paraskliima. Vaid Krimmi poolsaare lõunarannikul on lähistroopiline kliima. Mandrilisele kliimale iseloomulikud jooned muutuvad selgemaks läänest itta. Õhutemperatuur, -niiskus ja sademete hulk muutuvad põhjast lõuna suunas.

Talved on riigi lääneosas pehmemad kui idaosas. Aga aasta keskmine õhutemperatuur on Ukraina idaosas kõrgem, kui lääneosas.

Aasta keskmine õhutemperatuur muutub +5,5°...+7 °C Ukraina põhjaosas kuni +11°...+13 °C riigi lõunaosas. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on alates −3 °C riigi edelaosas (Krimmis −1 °...+4 °C) kuni −8 °C riigi kirdeosas. Juuli keskmine õhutemperatuur on alates +23 °C riigi kaguosas kuni +18 °C riigi loodeosas.

Soojal aastaajal sajab kaks-kolm korda rohkem kui külmal aastaajal. Maksimaalne sademete hulk on juulis ja augustis, minimaalne aga veebruaris. Lund hakkab sadama novembri lõpus või detsembri alguses.

Suurim sademete hulk on Karpaadides, kus jõuab ta 1200 mm. Väikseim sademete hulk on Musta ja Aasovi mere rannikul ning Krimmi steppides, kus sajab alla 400 mm aastas.

Ukraina geoloogiline ehitus ja maavarad muuda

Ukraina on rikas mineraaltooraine poolt, mida tingib selle territooriumi geoloogiline ehitus. Seal võib kohtuda nii platvorme kui ka geosünklinaale ja üleminekuservaalad nende vahel.

Mitmekesise geoloogilise ehituse ja pika (üle 2,5 mld a) geoloogiline ajalugu põhjustavad peaaegu kõikide maavarade, sh suurte ja hiiglaste varadega kivisöe ja tahkete maavarade leiukohti kujunemist.

Maakide leiukohtade suurim osa on seotud Ukraina kilbiga. Seal paiknevad Krõvõi Rigi rauamaagi maardla, ilmeniit-apatiidi maakide leiukohad, muude värviliste, vääris- ja haruldaste metallide leiukohad.

Aluskorral lasuvas pealiskorras on Nikopoli maardla suured mangaanimaaki varud, Kesk-Dnepri ilmeniit-rutiil-tsirkooniumi maakide varud, samuti uraani leiukohad, kaoliini ja savide, pruunsöe ning muude maavarade leiukohad.

Dnepri-Doni piirkonnas on maagaasi, nafta, vedelgaasi, kivisoola ja kipsi leiukohad. Piirkonna lõunaosas on Donetski kivisöe maardla ning elavhõbe, kivisoola ja savide leiukohad.

Aasovi ja Musta mere mandrilaval on leitud süsivesinikute leiukohad ning toimub uute leiukohtade otsing.

Ukraina mullad muuda

Ukraina territooriumil eraldatakse Polesje, metsastepi- ja stepivöönd ning Karpaadide ja Kriimi mäealasid.

Viited muuda

  1. "Наказ Державного комітету природних ресурсів України «Щодо уточненого місцезнаходження географічного центру України»". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. november 2011. Vaadatud 1. detsembril 2012.