Ufa mošeed
Ufa mošeed on mošeed, mis asuvad Baškortostani Vabariigi pealinnas Ufas[1].
Ajaloolised mošeed muuda
Azievi (Gazijevi) mošeed peetakse ajaloolise Baškortostani territooriumi peamiseks mošeeks kuni 1736. aastani. Mošee ehitati umbes XIII-XIV sajandil ning pühamu baas on seotud Baškiiria esimese imaami Hussein Bey tegevusega. Rahvakogu (Йыйын), kes omas baškiiride omavalitsuses kõrgeimat autoriteeti ning pidas oma koosolekuid Azievi mošees. See pühamu asus Bursuvani jõe ääres (Bersianka jõgi), Kurgauli mäe (Tšesnokovskaja mägi) lähedal nüüdse Ufa linna Kirovski piirkonna territooriumil. Ka Ufa kindluse ja Baškiiri pärandatud eramaade vaheline piir jooksis läbi selle piirkonna, seetõttu hakati seda kohta nimetama "Baškiiri patrimooniate piiriks". Bersuvanis tervitasid Ufa ametnikud pidevalt välisriikide diplomaate ja kaupmehi, kes saabusid Venemaale Kesk-Aasiast ja Kasahstanist. 1735. aasta lõpus või 1736. aasta alguses hävitasid IK Kirilovi väed Dragoon Vologda rügemendi osalusel Asievi mošee täielikult, üritades maha suruda baškiiride ülestõusu.
Esimene katedraal-mošee ehitati 1830. aastal Orenburg Mohammedani vaimse koguduse mufti Gabdesalam Gabdrakhimovi palve peale. Rahastust ehituseks saadi Ufa Mukmin Khozjaseitovi 2. gildi kaupmehelt. 20. sajandi algul elas pühakoja läheduses 920 inimest. Mošees tegutsesid madrasa "Gusmaniya" ja vene-baškiiri 2-klassilised koolid. Esimene katedraali mošee oli aastatel 1960–1992 ainus mošee Ufa linnas. Kuulsad imaam-khatibid: G. Gabdrahimov (1830–1840), A. Gabdussalyamov (1840–1844), Sh. G. Suleimanov (1844–1885), Gusmanov (1888–1907), D. T. Abzgildin (1907–1938), B.V. Tuguzbaev (1938–1983), N.M. Nigmatullin (1983–1992), M.M. Mukhamadislamov (1992–2006), V.M. Timirgaliev (alates 2006). 1989. aastal avati NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva Usuasjade Nõukogu resolutsiooni alusel mošees madrasa ''Rizaytdin Fahretdin''. See mošee on siiani tähtis kultuuripärandi objekt päevani.
Teine katedraal-mošee ehitati 1880. aastatel koguduste arvelt Ufa linna Nižhegorodka piirkonda Preobraženskaja tänavale (nüüdsele Levanevski tänavale). 20. sajandi alguseks elas pühakoja läheduses 876 inimest. Mošees tegutses madrasa "Galia". Kuulsad imaam-khatibid: Z. Galikeev, Z. Kamaletdinov (1909–1924). 1931. aastal suleti mošee BašTšiki (БашЦИК) resolutsiooni alusel. Mošee hoone ei ole säilinud.
Kolmas mošee ehitati 1903. aastal Vozdviženskaja tänavale (nüüdsele Lesopilnaja tänavale). 1924. aastal elas pühakoja läheduses 825 inimest. Mošee tegutses madrasa "Hasania". 1940. aastal suleti ka kolmas katedraali mošee. Kuulsad imaam-khatibid: M. Mukhametzyanov Khasanov (1903–1924), Kamaletdinov (1924–1940). Praegusel ajal asub mošee hoones kõrgem spordikool. Mošee hoone on lammutamise ohus.
Neljas mošee ehitati 1908. aastal. Mošees tegutses madrasa "Khakimia". 9. veebruaril 1930 võttis BašTšik vastu resolutsiooni mošee sulgemise kohta. 1939. aastal lammutati mõlemad neljanda katedraali mošee minaretid. 1991. aastal tagastati mošee hoone usklikele.
Viies katedraal-mošee ehitati 1909. aastal Ufa linnas asuva Mohammedani auks rajatud kalmistu kõrvale. Mošee oli puust tehtud 2-korruseline ühe minaretiga hoone. Kuulsad imaam-khatibid: H. Valeev. 1960. aastal elas mošee üle tulekahju, mille käigus põles täielikult maha esimene korrus.
Kuues katedraal-mošee ehitati 1918. aastal Lagernoĭ gore tänavale (nüüdsele Prolomnaja tänavale; hoone 23/1). Hoone oli puidust ja 2-korruseline. Kuulsad imaam-khatibid: H. Akhtyamov. Mošee suleti 1934. aastal. Hoone ehitati ümber elumajaks.
Aastal 1923 anti usklikele luba seitsmenda katedraal-mošee ehitamiseks. Kuni 1928. aastani pidas Imaam Khatib N. Ishayev koduseid jumalateenistusi, kuid pärast 1928. aastat eemaldasid nad ennast islami kogukonna registreerimisest. Seitsmendat katedraali mošee hoonet pole ehitatud.
Uuemal ajal ehitatud mošeed muuda
Gufrani mošee ehitati 1994. aastal Leninski linnaossa moslemi kalmistu territooriumile[2]. Mošees asub ka pühapäevakool ja raamatukogu. Selle mošee imaam-khatibiks alates 1992. aastast on G. G. Khasanov.
Ljalja Tjulpani mošee avati 1998. aastal[3]. Mošee mahutab rohkem kui 1000 usklikku. Mošee imaam-khatibiks 1999. aastal oli G. Valeev, kuid aastal 2000 asendati ta M. Tajuddinoviga, kes on seal tänini. Aastatel 1999–2005 asus mošees ka Vene islamiülikool.
Ikhlase mošee avati 2001. aastal pärast 1956. aastal ehitatud endise Luchi kinohoone rekonstrueerimist. Mošees asub madrasa, televisioonistuudio, kirjastus ja raamatukogu[4]. Mošee imaam-khatib alates 1997. aastast on M. M. Galljamov.
Hamza mošee ehitati 2006. aastal. Mošees asub pühapäevakool[5]. Mošee imaam-khatib alates 2006. aastast on N. D. Nuriev.
Munira mošee ehitust 2011. aastal rahastas Munira Baygildina isiklikult[6]. Ta on Moslemi naiste ühiskonna organisatsiooni esimees.
Viited muuda
- ↑ "Baškortostani mošeede loend (vene keeles)". Originaali arhiivikoopia seisuga 8.04.2016. Vaadatud 29.05.2019.
- ↑ "Gufrani mošee pildigalerii". Vaadatud 29.05.2019.
- ↑ "Ljalja Tulpani mošee pildigalerii". Vaadatud 29.05.2019.
- ↑ "Ikhlase mošee tutvustus ja pildigalerii". Vaadatud 29.05.2019.
- ↑ "Hamza mošee pildigalerii". Vaadatud 29.05.2019.
- ↑ "Piltuudis Munira mošee avamisest (vene keeles)". 10.06.2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 29.05.2019. Vaadatud 29.05.2019.