USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmängu võitjate nimekiri

USA lahtiste tennisemeistrivõistluste meeste üksikmäng on iga-aastane tenniseturniir, mis toimus esmakordselt 1881. aastal. Mängitakse USTA Billie Jean Kingi riikliku tennisekeskuse kõvadel väliväljakutel. Võistluspaigaks on Flushing Meadows-Corona park New Yorgis Ameerika Ühendriikides.

USA lahtised meistrivõistlused mängitakse kahe nädala jooksul augusti lõpus ja septembri alguses ning see on olnud kronoloogiliselt viimane neljast suure slämmi turniirist alates 1987. aastast. Newport (1881–1914), Forest Hills (1915–1920, 1924–1977) ja Philadelphia (1921–1923) korraldasid turniiri enne selle asumist 1978. aastal USTA riiklikku tennisekeskusse, praegu USTA Billie Jean Kingi riiklikus tennisekeskuses New Yorgis. 1881. aastal oli turniir reserveeritud Ameerika Ühendriikide Riikliku Muru Tennise Assotsiatsiooni (USNLTA) klubi liikmetele, enne kui meistrivõistlused avati 1882. aastal ka rahvusvahelistele konkurentidele. USTA on seda võistlust korraldav riiklik organ.

Ajalugu muuda

Meeste üksikmängu reegleid on pärast esimest võistlust mitu korda muudetud. Aastatel 1884–1911 algas võistlus väljakutse vooruga kõikidele osalejatele mõeldud üksikmängus, mille võitja läks väljakutseringis vastamisi eelmise aasta meistriga. (Väljakutse voor on turniiri viimane voor, kus viimase väljalangemise etapi võitja seisab silmitsi eelmise aasta meistriga, kes mängib ainult selle ühe matši. Väljakutse vooru kasutati Wimbledoni (1877–1921) ja USA lahtiste meistrivõistluste (1884–1911) varases ajaloos ning kuni 1972. aastani Davise karikavõistlustel.) Väljakute vooru võitja tuli meistriks eelmise aasta meistri puudumisel kuus korda (1888, 1893, 1898, 1901, 1904, 1907). Väljakutse vooru süsteem kaotati 1911. aasta. Aastatel 1908–1914, kui meistrivõistlused toimusid Newportis, oli meeste üksikmängus osalemas 128 mängijat, kuid kui turniir 1915. aastal Forest Hillsi kolis, esitasid korraldajad võistkondadele tingimusi, soovides seeläbi klubisid keskpäraseid mängijaid mitte lubama turniirile. Lisaks määratati osavõtutasu piisavalt kõrgeks, et ära hoida kehvema tasemega mängijate osalemine. Alates 1881. aastast mängiti kõik matšid, välja arvatud eelvooru otsustav voor ja väljakutse voor kolmest setist parim, enne kui 1886. aastal vahetati kõigi voorude võistlused viiest setist parimaks. 1917. aastal, aastatel 1943–1945 ja 1975–1978 taastati kolmesetised mängud. Enne 1884. aastat võitis järgmise mängu võitja viiest mängust - kõik võtsid seti igas kohtumises, välja arvatud kõigi osalejate finaal ja väljakutse voor, mille võitis mängija, kellel oli vähemalt kuus mängu ja vähemalt kaks mängu rohkem kui tema vastasel. Kiire lõppmängu (tie-break) süsteem võeti kasutusele 1970. aastal kõigi komplektide puhul, kõige paremas variandis kiire lõppmäng üheksast punktist kuni 1974. aastani ja 13 parimast kiire lõppmäng alates 1975. aastast. Lisaks oli USA lahtised meistrivõistlused esimene suure slämmi turniir, millel oli viiendaks setiks kiire lõppmäng.

Võistluste väljakukatte valikut on muudetud mitu korda. Algul mängiti muruväljakutel (1881–1974), siis Har-Tru saviliivaväljakutel (1975–1977) ning alates 1978. aastast on kasutusel DecoTurfi kõvakattega väljakud. Ainus mees, kes on võitnud turniiri kõigi kolme väljakukattega (muru-, Har-Tru saviliiva- ja DecoTurfi kõvakattega) väljakutel, oli Jimmy Connors.

Meister saab täissuuruses koopia võistluste karikast, millele on graveeritud tema nimi. 2010. aastal sai võitja auhinnaraha 1 700 000 USA dollarit. 1 000 000 dollari suurune boonusfond kuulub ka USA lahtiste meistrite hulka, kes on saavutanud USA lahtiste sarja esikoha.

USA riigisisestel meistrivõistlustel on meeste üksikmängus enim kordi meistriks tulemise rekordit Richard Sears (1881–1887), William Larned (1901–1902, 1907–1911) ja Bill Tilden (1920–1925, 1929), kõik seitsme turniirivõiduga. Neli Searsi võitu ja kõik Larnedi võidud jäid väljakutse vooru formaati ning vastavalt täieliku loosimise läbimisele võideti vastavalt kolm ja kaks korda. Sears on tulnud meistriks kõige enam aastaid järjest – seitse korda (1881–1887); esimene võit tuli siis, kui võistlus oli välismaistele osalejatele suletud. Ilma väljakutsevooruta on rekord kuus ja seda hoiab Tilden (1920–1925).

USA lahtistel meistrivõistlustel ehk alates elukutseliste tennisistide kaasamisest on kõige enam kordi – viis korda – võitnud selle turniiri Jimmy Connors (1974, 1976, 1978, 1982–1983), Pete Sampras (1990, 1993, 1995–1996, 2002) ja Roger Federer (2004–2008). Kõige rohkem järjestikuseid võite – samuti viis – on saanud Federer (2004–2008).

Võitjad muuda

USA meistrivõistlused muuda

 
Richard Sears võitis esimesed USA meistrivõistlused ja tuli seitse korda (1881–1887) USA meistriks
 
Oliver Campbell tuli USA meistriks kolmel aastal (1890–1892) järjest
 
Robert Wrenn tuli 1890. aastatel neljakordseks USA meistriks
 
Malcolm Whitman, USA meister aastatel 1898–1900
 
William Larned on seitsmekordne USA meister, see on ka kõigi aegade rekord
 
Bill Tilden tuli 1920. aastatel USA meistriks üksikmängus kuuel aastal järjest, kokku seitse korda, mis on võrdne Larnedi rekordiga
Aasta Riik Võitja Riik 2. koht Tulemus
1881   Richard Sears   William Glyn 6–0, 6–3, 6–2
1882   Richard Sears   Clarence Clark 6–1, 6–4, 6–0
1883   Richard Sears   James Dwight 6–2, 6–0, 9–7
1884   Richard Sears   Howard Taylor 6–0, 1–6, 6–0, 6–2
1885   Richard Sears   Godfrey Brinley 6–3, 4–6, 6–0, 6–3
1886   Richard Sears   Robert Livingston Beeckman 4–6, 6–1, 6–3, 6–4
1887   Richard Sears   Henry Slocum 6–1, 6–3, 6–2
1888   Henry Slocum   Howard Taylor 6–4, 6–1, 6–0
1889   Henry Slocum   Quincy Shaw 6–3, 6–1, 4–6, 6–2
1890   Oliver Campbell   Henry Slocum 6–2, 4–6, 6–3, 6–1
1891   Oliver Campbell   Clarence Hobart 2–6, 7–5, 7–9, 6–1, 6–2
1892   Oliver Campbell   Frederick Hovey 7–5, 3–6, 6–3, 7–5
1893   Robert Wrenn   Frederick Hovey 6–4, 3–6, 6–4, 6–4
1894   Robert Wrenn   Manliffe Goodbody 6–8, 6–1, 6–4, 6–4
1895   Frederick Hovey   Robert Wrenn 6–3, 6–2, 6–4
1896   Robert Wrenn   Frederick Hovey 7–5, 3–6, 6–0, 1–6, 6–1
1897   Robert Wrenn   Eaves, WilberforceWilberforce Eaves 4–6, 8–6, 6–3, 2–6, 6–2
1898   Malcolm Whitman   Dwight F. Davis 3–6, 6–2, 6–2, 6–1
1899   Malcolm Whitman   Jahial Parmly Paret 6–1, 6–2, 3–6, 7–5
1900   Malcolm Whitman   William Larned 6–4, 1–6, 6–2, 6–2
1901   William Larned   Beals Wright 6–2, 6–8, 6–4, 6–4
1902   William Larned   Reginald Doherty 4–6, 6–2, 6–4, 8–6
1903   Laurence Doherty   William Larned 6–0, 6–3, 10–8
1904   Holcombe Ward   William Clothier 10–8, 6–4, 9–7
1905   Beals Wright   Holcombe Ward 6–2, 6–1, 11–9
1906]]   William Clothier   Beals Wright 6–3, 6–0, 6–4
1907   William Larned   Robert LeRoy 6–2, 6–2, 6–4
1908   William Larned   Beals Wright 6–1, 6–2, 8–6
1909   William Larned   William Clothier 6–1, 6–2, 5–7, 1–6, 6–1
1910   William Larned   Tom Bundy 6–1, 5–7, 6–0, 6–8, 6–1
1911   William Larned   Maurice McLoughlin 6–4, 6–4, 6–2
1912   Maurice McLoughlin   Wallace F. Johnson 3–6, 2–6, 6–2, 6–4, 6–2
1913   Maurice McLoughlin   R. Norris Williams 6–4, 5–7, 6–3, 6–1
1914   R. Norris Williams   Maurice McLoughlin 6–3, 8–6, 10–8
1915   Bill Johnston   Maurice McLoughlin 1–6, 6–0, 7–5, 10–8
1916   R. Norris Williams   Bill Johnston 4–6, 6–4, 0–6, 6–2, 6–4
1917   Robert Lindley Murray   Nathaniel Niles 5–7, 8–6, 6–3, 6–3
1918   Robert Lindley Murray   Bill Tilden 6–3, 6–1, 7–5
1919   Bill Johnston   Bill Tilden 6–4, 6–4, 6–3
1920   Bill Tilden   Bill Johnston 6–1, 1–6, 7–5, 5–7, 6–3
1921   Bill Tilden   Wallace F. Johnson 6–1, 6–3, 6–1
1922   Bill Tilden   Bill Johnston 4–6, 3–6, 6–2, 6–3, 6–4
1923   Bill Tilden   Bill Johnston 6–4, 6–1, 6–4
1924   Bill Tilden   Bill Johnston 6–1, 9–7, 6–2
1925   Bill Tilden   Bill Johnston 4–6, 11–9, 6–3, 4–6, 6–3
1926   René Lacoste   Jean Borotra 6–4, 6–0, 6–4
1927   René Lacoste   Bill Tilden 11–9, 6–3, 11–9
1928   Henri Cochet   Francis Hunter 4–6, 6–4, 3–6, 7–5, 6–3
1929   Bill Tilden   Francis Hunter 3–6, 6–3, 4–6, 6–2, 6–4
1930   John Doeg   Frank Shields 10–8, 1–6, 6–4, 16–14
1931   Ellsworth Vines   George Lott 7–9, 6–3, 9–7, 7–5
1932   Ellsworth Vines   Henri Cochet 6–4, 6–4, 6–4
1933   Fred Perry   Jack Crawford 6–3, 11–13, 4–6, 6–0, 6–1
1934   Fred Perry   Wilmer Allison 6–4, 6–3, 3–6, 1–6, 8–6
1935   Wilmer Allison   Sidney Wood 6–2, 6–2, 6–3
1936   Fred Perry   Don Budge 2–6, 6–2, 8–6, 1–6, 10–8
1937   Don Budge   Gottfried von Cramm 6–1, 7–9, 6–1, 3–6, 6–1
1938   Don Budge   Gene Mako 6–3, 6–8, 6–2, 6–1
1939   Bobby Riggs   Welby Van Horn 6–4, 6–2, 6–4
1940   Don McNeill   Bobby Riggs 4–6, 6–8, 6–3, 6–3, 7–5
1941   Bobby Riggs   Frank Kovacs 5–7, 6–1, 6–3, 6–3
1942   Ted Schroeder   Frank Parker 8–6, 7–5, 3–6, 4–6, 6–2
1943   Joe Hunt   Jack Kramer 6–3, 6–8, 10–8, 6–0
1944   Frank Parker   Bill Talbert 6–4, 3–6, 6–3, 6–3
1945   Frank Parker   Bill Talbert 14–12, 6–1, 6–2
1946   Jack Kramer   Tom Brown 9–7, 6–3, 6–0
1947   Jack Kramer   Frank Parker 4–6, 2–6, 6–1, 6–0, 6–3
1948   Pancho Gonzales   Eric Sturgess 6–2, 6–3, 14–12
1949   Pancho Gonzales   Ted Schroeder 16–18, 2–6, 6–1, 6–2, 6–4
1950   Art Larsen   Herbert Flam 6–3, 4–6, 5–7, 6–4, 6–3
1951   Frank Sedgman   Vic Seixas 6–4, 6–1, 6–1
1952   Frank Sedgman   Gardnar Mulloy 6–1, 6–2, 6–3
1953   Tony Trabert   Vic Seixas 6–3, 6–2, 6–3
1954   Vic Seixas   Rex Hartwig 3–6, 6–2, 6–4, 6–4
1955   Tony Trabert   Ken Rosewall 9–7, 6–3, 6–3
1956   Ken Rosewall   Lew Hoad 4–6, 6–2, 6–3, 6–3
1957   Malcolm Anderson   Ashley Cooper 10–8, 7–5, 6–4
1958   Ashley Cooper   Malcolm Anderson 6–2, 3–6, 4–6, 10–8, 8–6
1959   Neale Fraser   Alex Olmedo 6–3, 5–7, 6–2, 6–4
1960   Neale Fraser   Rod Laver 6–4, 6–4, 9–7
1961   Roy Emerson   Rod Laver 7–5, 6–3, 6–2
1962   Rod Laver   Roy Emerson 6–2, 6–4, 5–7, 6–4
1963   Rafael Osuna   Frank Froehling 7–5, 6–4, 6–2
1964   Roy Emerson   Fred Stolle 6–4, 6–2, 6–4
1965   Manuel Santana   Cliff Drysdale 6–2, 7–9, 7–5, 6–1
1966   Fred Stolle   John Newcombe 4–6, 12–10, 6–3, 6–4
1967   John Newcombe   Clark Graebner 6–4, 6–4, 8–6

USA lahtised meistrivõistlused (nn avatud ajastul) muuda

 
Jimmy Connors on võitnud USA lahtised meistrivõistlused viis korda
 
John McEnroe on New Yorgis saanud oma seitsmest suure slämmi turniiri võidust neli
 
Ivan Lendl võitis turniiri kolme aastal (1985–1987) järjest
 
Pete Sampras on tulnud New Yorgis viiekordseks USA meistriks
 
Šveitslane Roger Federer tuli aastatel 2004–2008 ehk viiel aastal järjest USA meistriks, mis avatud ajastu rekord
Aasta Riik Võitja Riik 2. koht Tulemus
1968   Arthur Ashe   Tom Okker 14–12, 5–7, 6–3, 3–6, 6–3
1969   Rod Laver   Tony Roche 7–9, 6–1, 6–2, 6–2
1970   Ken Rosewall   Tony Roche 2–6, 6–4, 7–6(5–2), 6–3
1971   Stan Smith   Jan Kodeš 3–6, 6–3, 6–2, 7–6(5–3)
1972   Ilie Năstase   Arthur Ashe 3–6, 6–3, 6–7(1–5), 6–4, 6–3
1973   John Newcombe   Jan Kodeš 6–4, 1–6, 4–6, 6–2, 6–3
1974   Jimmy Connors   Ken Rosewall 6–1, 6–0, 6–1
1975   Manuel Orantes   Jimmy Connors 6–4, 6–3, 6–3
1976   Jimmy Connors   Björn Borg 6–4, 3–6, 7–6(11–9), 6–4
1977   Guillermo Vilas   Jimmy Connors 2–6, 6–3, 7–6(7–4), 6–0
1978   Jimmy Connors   Björn Borg 6–4, 6–2, 6–2
1979   John McEnroe   Vitas Gerulaitis 7–5, 6–3, 6–3
1980   John McEnroe   Björn Borg 7–6(7–4), 6–1, 6–7(5–7), 5–7, 6–4
1981   John McEnroe   Björn Borg 4–6, 6–2, 6–4, 6–3
1982   Jimmy Connors   Ivan Lendl 6–3, 6–2, 4–6, 6–4
1983   Jimmy Connors   Ivan Lendl 6–3, 6–7(2–7), 7–5, 6–0
1984   John McEnroe   Ivan Lendl 6–3, 6–4, 6–1
1985   Ivan Lendl   John McEnroe 7–6(7–1), 6–3, 6–4
1986   Ivan Lendl   Miloslav Mečíř 6–4, 6–2, 6–0
1987   Ivan Lendl   Mats Wilander 6–7(7–9), 6–0, 7–6(7–4), 6–4
1988   Mats Wilander   Ivan Lendl 6–4, 4–6, 6–3, 5–7, 6–4
1989   Boris Becker   Ivan Lendl 7–6(7–2), 1–6, 6–3, 7–6(7–4)
1990   Pete Sampras   Andre Agassi 6–4, 6–3, 6–2
1991   Stefan Edberg   Jim Courier 6–2, 6–4, 6–0
1992   Stefan Edberg   Pete Sampras 3–6, 6–4, 7–6(7–5), 6–2
1993   Pete Sampras   Cédric Pioline 6–4, 6–4, 6–3
1994   Andre Agassi   Michael Stich 6–1, 7–6(7–5), 7–5
1995   Pete Sampras   Andre Agassi 6–4, 6–3, 4–6, 7–5
1996   Pete Sampras   Michael Chang 6–1, 6–4, 7–6(7–3)
1997   Patrick Rafter   Greg Rusedski 6–3, 6–2, 4–6, 7–5
1998   Patrick Rafter   Mark Philippoussis 6–3, 3–6, 6–2, 6–0
1999   Andre Agassi   Todd Martin 6–4, 6–7(5–7), 6–7(2–7), 6–3, 6–2
2000   Marat Safin   Pete Sampras 6–4, 6–3, 6–3
2001   Lleyton Hewitt   Pete Sampras 7–6(7–4), 6–1, 6–1
2002   Pete Sampras   Andre Agassi 6–3, 6–4, 5–7, 6–4
2003   Andy Roddick   Juan Carlos Ferrero 6–3, 7–6(7–2), 6–3
2004   Roger Federer   Lleyton Hewitt 6–0, 7–6(7–3), 6–0
2005   Roger Federer   Andre Agassi 6–3, 2–6, 7–6(7–1), 6–1
2006   Roger Federer   Andy Roddick 6–2, 4–6, 7–5, 6–1
2007   Roger Federer   Novak Djokovic 7–6(7–4), 7–6(7–2), 6–4
2008   Roger Federer   Andy Murray 6–2, 7–5, 6–2
2009   Juan Martín del Potro   Roger Federer 3–6, 7–6(7–5), 4–6, 7–6(7–4), 6–2
2010   Rafael Nadal   Novak Djokovic 6–4, 5–7, 6–4, 6–2
2011   Novak Djokovic   Rafael Nadal 6–2, 6–4, 6–7(3–7), 6–1
2012   Andy Murray   Novak Djokovic 7–6(12–10), 7–5, 2–6, 3–6, 6–2]]
2013   Rafael Nadal   Novak Djokovic 6–2, 3–6, 6–4, 6–1
2014   Marin Čilić   Kei Nishikori 6–3, 6–3, 6–3
2015   Djokovic, NovakNovak Djokovic   Roger Federer 6–4, 5–7, 6–4, 6–4
2016   Stan Wawrinka   Novak Djokovic 6–7(1–7), 6–4, 7–5, 6–3
2017   Rafael Nadal   Kevin Anderson 6–3, 6–3, 6–4
2018   Novak Djokovic   Juan Martín del Potro 6–3, 7–6(7–4), 6–3
2019   Rafael Nadal   Daniil Medvedev 7–5, 6–3, 5–7, 4–6, 6–4
2020   Dominic Thiem   Alexander Zverev 2–6, 4–6, 6–4, 6–3, 7–6(8–6)
2021   Daniil Medvedev   Novak Djokovic 6–4, 6–4, 6–4
2022   Carlos Alcaraz   Casper Ruud 6–4, 2–6, 7–6(7–1), 6–3
2023   Novak Djokovic * Daniil Medvedev 6–3, 7-6(7–5), 6–3

* Tennise rahvusvahelised juhtorganid lubasid Venemaa ja Valgevene mängijatel osaleda tennisevõistlustel, kuid mitte võistelda Venemaa ja Valgevene nimede või lippude all seoses 2022. aasta Venemaa invasiooniga Ukrainasse.

Vaata ka muuda

USA lahtiste tennisemeistrivõistluste muud võistlused:

Suure slämmi turniiride meeste üksikmängu võitjate nimekirjad: