Tutt-tihane (Parus cristatus (L.), syn. Lophophanes cristatus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast.

Tutt-tihane

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Värvulised Passeriformes
Sugukond Tihaslased Paridae
Perekond Tihane Parus
Liik Tutt-tihane
Binaarne nimetus
Parus cristatus
Linnaeus, 1758
Sünonüümid

Lophophanes cristatus

Tutt-tihase rahvapäraseid nimetused on tutiga tihane, tutt-tihalane ja metsatihane.[2]

Levila muuda

Tutt-tihane on levinud Euroopas Pürenee poolsaarest kuni Uurali mäestikuni.

Kirjeldus muuda

Tutt-tihase iseloomulikem tunnus on teravatipuline musta-valgekirju tutt. Ta toitub aasta läbi peamiselt putukatest.[3] Tutt-tihane on paigalind. Eesti mandriosas on tutt-tihane tavaline haudelind, kuid saartel puudub. Tema pesitsusaegne arvukus on hinnanguliselt 80 000 – 140 000 paari, talvine 200 000 – 300 000 isendit. [4]

Elupaik muuda

 
Lophophanes cristatus

Tutt-tihane elutseb okasmetsades, eelistades männikuid. Eestis on tutt-tihane eri tüüpi männimetsadele omane lind. Kuusemetsi asustab ta harvemini.[3]

Pesitsemine muuda

Tutt-tihane ehitab pesa enamasti puuõõnsusse, kasutades sageli väike-kirjurähni, põhjatihase ja ka teiste tihaste vanu pesi. Ta võib teha pesa ka puutüve oksaauku või lõhedesse ning kasutab metsa paigaldatud pesakaste. Täiskurnas on 4–7, väga harva 8 valget roostepruunide pisilaikudega muna. Mune hautakse 13–17 päeva. Pojad on pesahoidjad, nad väljuvad pesast kahe- kuni kolmenädalastena ning seejärel püsivad pesitsuskoha läheduses.[3]

Viited muuda

  1. BirdLife International (2004). Parus cristatus. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Vaadatud 12 May 2006.
  2. Mäger, M. Linnud rahva keeles ja meeles. Eesti Raamat, Tallinn, 1969.
  3. 3,0 3,1 3,2 Rootsmäe, L., Veroman, H. Eesti laululinnud, Tallinn Valgus, 1974.
  4. Hirundo 1:2009

Välislingid muuda