Turp on pika peenikese samba taoline seinast või sambast eenduv püsttugi võlvkaare toetamiseks, veerand-, pool- või kolmveerandringikujulise ristlõikega. Turp võib esineda nii iseseisva eendtoena seina, palendi vm küljes kui ka kimppiilari või kantonpiilari osana romaani ja gooti arhitektuuris. Ühe piilari küljes võib olla turpasid eri jämedustes – paksemad ehk vanad turbad toetavad vööndkaari, peenemad ehk noored turbad roideid ja kilpkaari[1].

Kimppiilarid Winchesteri katedraalis. All ristlõiked – vasakul romaani, paremal gooti kimppiilar. Allikas: Cathedral antiquities, John Britton, 1814

Turbad esinevad ka portaali palestiku kujunduses. Hilisgooti arhitektuuris võib turbal olla peale ümara ka pirnjas (pirnvööditaoline) või polügonaalne ristlõige.

Eesti arhitektuuris on turpa kasutatud peamiselt portaalide kujunduses. Piilaritel on turpasid kasutatud üksikutel juhtudel, näiteks neljakandiliste piilarite nurgaturbad Tallinna Niguliste kiriku kooriruumis ja Tartu toomkiriku kaheksakandilistel piilaritel.

Pildid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Eesti arhitektuur: Oskussõnastik, lk. 29. 1993.