Turkana järv
Turkana järv (varem ka Rudolfi järv) on järv Keenia ja Etioopia piiril. Valdav osa järvest jääb Keeniasse, kuid piiri täpne asend on vaidlusalune. See on maailma suurim alaline kõrbejärv ning maailma suurim aluseline järv. Mahult on see maailmas suuruselt neljas soolajärv Kaspia mere, Õsõk-Köli ja Vani järve järel (ning kahaneva Araali mere ees), kõigi järvede seas on see suuruselt 24. kohal. Turkana vesi on joodav, kuid ebameeldiva maitsega. Järves on rikkalik elustik. Kliima Turkana ümbruses on väga kuum ja kuiv.
| Turkana järv | |
|---|---|
 | |
| Valgla suurus | 130 860 km² |
| Pindala | 6405 km² |
| Pikkus | 290 km |
| Laius | 32 km |
| Keskmine sügavus | 30,2 m |
| Suurim sügavus | 109 m |
| Maht | 203,6 km³ |
| Koordinaadid | 4° 3′ N, 36° 1′ E |
  | |
Järve maksimaalne pikkus on 290 km, maksimaalne laius 32 km, pindala 6405 km², keskmine sügavus 30,2 m, maksimaalne sügavus 109 m, ruumala 203,6 km³ ning kõrgus merepinnast 360,4 m.
Kivimid Turkana ümbruses on valdavalt vulkaanilised. Järves asuv Kesksaar on tegevvulkaan, millest eraldub auru. Järve ida- ja lõunakaldal leidub kaljuseid randu ja rahne, laugemal lääne- ja põhjakaldal on aga liivaluiteid.
Tuuled järvel võivad olla väga tugevad, kuna järv soojeneb ja jahtub aeglasemalt kui maa selle ümber. Sagedased on ägedad tormid. Järve voolab kolm jõge: Omo, Turkwel ja Kerio. Väljavool puudub. Turkana järve pindala ja ruumala kõiguvad, näiteks aastatel 1975–1993 langes järve pind 10 meetrit.[1]
Kõrge temperatuuri, kuivuse ja raske ligipääsu tõttu on säilinud suur osa järve metsikust loodusest. Tasandikel leidub ohtralt niiluse krokodille, kivistel kallastel elutsevad skorpionid ja rästikud. Ehkki Turkana ja selle ümbruskond on olnud populaarsed kõikvõimalike ekspeditsioonide sihtkohana, on need turistidele endiselt ohtlikud.
Turkana järve rahvuspargid kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimekirja. Järve idakaldal asub Sibiloi rahvuspark, järvel endal aga Kesksaare rahvuspark ja Lõunasaare rahvuspark.
Hominiidide jäänuste rohkuse tõttu peavad paljud antropoloogid Turkana järve piirkonda inimkonna hälliks.
Nimi muuda
Varem kandis Turkana nime Rudolfi järv Austria kroonprintsi Rudolfi auks. Nime andsid 6. märtsil 1888 ungarlane krahv Sámuel Teleki de Szék ja tema alluv austerlane leitnant Ludwig Ritter Von Höhnel.[2] Nad olid teadaolevalt esimesed eurooplased, kes järve ääres on käinud. Sinna jõudsid nad pärast pikka safarit Ida-Aafrikas. Kohalike hõimude seast elavad Turkana järve ümbruses turkanad, rendilled, gabbrad, daasanachid, Hamar Koke, Karo, Nyagatomi, Mursi, Surma ja El Molo rahvad.
J. W. Gregory kirjutas ajakirjas The Geographical Journal 1894. aastal, et järve nimetati varem Basso Narok, mis tähendab samburu keeles 'must järv'. Samburu hõimud domineerisid järve ümbruskonnas ekspeditsiooni ajal.[3] Eurooplaste antud nime kasutati kogu koloniaalperioodi vältel, mil järv asus Briti Ida-Aafrikas. Pärast Keenia iseseisvuse väljakuulutamist nimetas president Jomo Kenyatta järve ümber piirkonna ühe arvukama rahva turkanade järgi.
Viited muuda
- ↑ Järve pinna ajaloolisi tasemeid kujutab World Lakes Database.
- ↑ Kokkuvõte eurooplaste avastusest, Teleki kaart ja mõnede turkana rahva legendid Trieste ülikooli kodulehel.
- ↑ "Contributions to the Physical Geography of British East Africa" Geographical Journal, 4 (1894), pp. 289–315.