Tuhu looduskaitseala
Tuhu looduskaitseala on kaitseala Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Kiska, Kunila, Tuhu, Oidrema, Paimvere ja Peantse külas.
Kaitseala läbivad või sellel asuvad järgmised veekogud: Tuudi jõgi, Kuitsa oja, Tuti kraav. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Tuhu-Kesu linnuala ja Tuhu loodusala koosseisu. Kaitseala pindala on 3927 ha.
Kaitseala põhilise osa moodustab Tuhu soo. Kaitsealal on esindatud mitut tüüpi sood, märjad niidud ja vanad metsad. Taimestikus on tähelepanuväärne käpaliste rohkus, linnustikus on palju pistrikulisi. Kaitsealused linnuliigid: metsis, sookurg, teder jt. Kaitsealused taimeliigid: Malaxis paludosa, Liparis loeselii, Daphne mezereum, Dactylorhiza incarnata, Epipactis palustris.
Turismi tarbeks on kaitsealale rajatud sootüüpe tutvustav matkarada ja vaatetorn.
Ajalugu muuda
1981. aastal moodustati Tuhu sookaitseala, mis hõlmas ainult soo Haapsalu rajoonile kuuluvat osa. 1999. aastal, kui kinnitati Tuhu maastikukaitseala kaitse-eeskiri, liideti varasemale sookaitsealale juurde Pärnumaale ulatuv osa. Uuesti kinnitati Tuhu maastikukaitseala kaitse-eeskiri mais 2005. Aastal 2018 korraldati maastikukaitseala ümber Tuhu looduskaitsealaks.
Kaitseala valitsejaks on määratud Keskkonnaamet.
Kaitseala eesmärgid muuda
Varasema Tuhu maastikukaitseala kaitse-eesmärgid (2005):[1]
- ohustatud ja haruldaste taimeliikide kaitse;
- elupaigatüüpide – rabad, siirdesood ja õõtsikud, madalsood, vanad loodusmetsad, laialehised metsad, soostuvad ja lodumetsad, siirdesoo- ja rabametsad, kuivad nõmmed, soostunud sinihelmikaniidud ja kõrgrohustud – kaitse;
- liikide – harilik porss (Myrica gale), hall käpp (Orchis militaris), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja suur käopõll (Listera ovata) – kaitse;
- linnuliikide – välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), hiireviu (Buteo buteo), laanepüü (Bonasia bonasia), teder (Tetrao tetrix), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis aprcaria), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), öösorr (Caprimulgus europaeus), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor) ja hallõgija (Lanius excubitor) – kaitse.
Kaitseala vööndid muuda
Kaitseala on jagatud Tuhu soo, Tuudi raba ja Torgu soo sihtkaitsevööndiks ning Tuhu piiranguvööndiks.[2]
Varasem Tuhu maastikukaitseala jagunes Lõpe (159,5 ha) ja Tuhu sihtkaitsevööndiks (3452,9 ha) ning Tuudi piiranguvööndiks (97,8 ha).
Viited muuda
Välislingid muuda
- Tuhu looduskaitseala keskkonnaportaalis
- ENSV MN 25. mai 1981. a. määrus nr.340 Sookaitsealade moodustamise kohta