Tsisleitaania
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2011) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tsisleitaania (saksa keeles Cisleithanien, ungari keeles Ciszlajtánia, tšehhi keeles Předlitavsko, poola keeles Przedlitawia, ukraina keeles Цислейтанія, Tsisleitanija) oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867. aastal ja kaotati 1918. aastal. Nime kasutasid poliitikud ja bürokraadid, kuid ametlikku staatust sel ei olnud.
Tsisleitaania maad moodustasid endiselt Austria keisririigi, kuid viimast mõistet kasutati pärast 1867. aastat harva, et vältida segadust 1867. aasta eelse ajastuga, mil Ungari oli keisririigi osa. Kohmakavõitu ametlik nimetus oli Die im Reichsrat vertretenen Königreiche und Länder ("keiserlikus nõukogus esindatud kuningriigid ja maad"). Üldiselt kutsuti maad vaid Austriaks, ehkki see mõiste asendas endise ametliku nime alles 1915. aastal.
Tsisleitaania pealinn oli Viin. Territooriumil elas 1910. aastal 28 571 900 inimest ja see ulatus Bukoviina hertsogkonnast (tänapäeval osake Ukrainast ja Rumeeniast) kuni Dalmaatsia kuningriigini (tänapäeval osa Horvaatiast).
Ladinakeelne nimi Cisleithania tulenes Leitha jõest, mis oli ajalooline piir Austria ja Ungari vahel Viinist kagus – enamik sellest alast asus lääne pool (või "siin" pool, Austria poolt vaadatuna). Transleitaania, Ungari kuningriigi maad kaksikmonarhias, asusid Leitha jõest ida pool.
Kroonimaad muuda
Tsisleitaania koosnes 15 kroonimaast (saksa keeles Kronland), millel oli esindus Reichsrat'is (Tsisleitaania parlament). Kuid nad olid unikaalsete ajaloolis-poliitiliste ja õiguslike tunnustega alad ja seepärast palju rohkem kui lihtsalt haldusüksused. Neid tuli võtta kui "ajaloolis-poliitilisi üksusi".
Pärast Austria-Ungari kompromissi põhiseaduslikke muudatusi ei olnud Ungari kuningriik ja Horvaatia kuningriik enam kroonimaad. Nad olid nüüd eraldi riigid, ametlikult Püha Ungari krooni maad ja üldiselt tuntud kui Transleitaania või lihtsalt Ungari.
Austria–Ungari:
Tsisleitaania (Austria keisririik): 1. Tšehhia, 2. Bukoviina, 3. Kärnten, 4. Krain, 5. Dalmaatsia, 6. Galiitsia, 7. Rannikumaa, 8. Alam-Austria, 9. Moraavia, 10. Salzburg, 11. Sileesia, 12. Steiermark, 13. Tirool, 14. Ülem-Austria, 15. Vorarlberg;
Transleitaania (Ungari kuningriik): 16. Ungari, 17. Horvaatia-Slavoonia;
Austria-Ungari ühisvaldus: 18. Bosnia ja Hertsegoviina
| Riik | Saksa nimi | Pealinn |
|---|---|---|
| Alam-Austria | Niederösterreich | Wien (Viin) |
| Ülem-Austria | Oberösterreich | Linz |
| Tšehhia | Böhmen | Prag (Praha) |
| Bukoviina | Bukowina | Czernowitz (Tšernivtsi) |
| Kärnten | Klagenfurt | |
| Krain | Laibach (Ljubljana) | |
| Dalmaatsia | Dalmatien | Zara (Zadar) |
| Galiitsia ja Lodomeeria | Galizien und Lodomerien | Lemberg (Lviv) |
| Rannikumaa | Küstenland | Triest (Trieste) |
| Moraavia | Mähren | Brünn (Brno) |
| Salzburg | Salzburg | |
| Sileesia | Schlesien | Troppau (Opava) |
| Steiermark | Graz | |
| Tirool | Tirol | Innsbruck |
| Vorarlberg | Bregenz |
Poliitika muuda
Igal kroonimaal oli oma esinduskogu, Landtag, väljaarvatud Vorarlbergil, mida juhiti kui Tirooli allüksust. Landtag'id jõustasid piirkondlikke ja enamasti väikese tähtsusega seadusi (Landesgesetze). Landtag'i täidesaatvat komiteed kutsuti Landesausschuss ja seda juhtis Landeshauptmann, kes oli samas ka Landtag'i president. 1868. aastast alates oli keiser (kroonimaa monarhi rollis kas kuningas, ertshertsog, suurhertsog, hertsog või krahv) ja tema valitsus kroonimaade pealinnades esindatud kuberneriga (Statthalter, mõnel kroonimaal ka Landespräsident), kelle käes oli täidesaatev võim.
Kuni 1848. aastani olid Landtagid traditsioonilised seisuslikud esinduskogud. Need saadeti laiali pärast 1848. aasta revolutsioone ning reformiti pärast 1860. aastat uuele kujule. Mõned liikmed olid ex officio liikmed (näiteks piiskopid), teisi valiti. Puudus üldine ja võrdne valimisõigus, selle asemel oli segu privileegidest ja piiratud frantsiisist. Reichsrat, Tsisleitaania parlament, koosnes 1867. aastast Landtagide delegaatidest.1873. aastal kehtestati Reichsrati otsesed valimised valimisõigusega meessoost kodanlastele, ning 1907. aastal kehtestati võrdsed, otsesed, salajased ja ühetaolised valimised meestele.
Reichsratis (353 liiget aastal 1873 ja 516 liiget aastal 1907) mängiti läbi rahvuslik võitlus keisririigi sakslaste ja slaavlaste vahel, eriti tšehhide. Tšehhid eitasid peamiselt Reichsrati õigust võtta vastu otsuseid Tšehhia maade kohta ja kasutasid Reichsrati töö torpedeerimiseks obstruktsiooni, samuti puudumisi. Valitsus oli piisavalt tark, et paluda Galiitsia poolakatelt eriregulatsioone sellele "arengumaale"; parlamendi poolakatest liikmed mängisid seejärel enamuse ajast konstruktiivset rolli. Reichsratis domineerisid alguses sakslased, kuid valimisõiguse laienemisega saavutasid slaavlased pärast 1907. aasta valimisreformi enamuse.
Poliitika oli sageli halvatud pingete tõttu erinevate rahvuste vahel. Kui tšehhide obstruktsioon Reichsratis takistas parlamendi tööd, hakkas keiser Franz Joseph I valitsema autokraatlikult valitsuse esitatud keiserlike dekreetide (Kaiserliche Verordnung) abil. Reichsrat aeti laiali märtsis 1914 ja kutsuti taas kokku mais 1917, pärast Karl I troonileasumist aastal 1916.
Kogu Austria-Ungari jaoks oluliste küsimuste (välisasjad, riigikaitse ja nende rahastamine) arutamiseks määras Reichsrat 60-liikmelise delegatsiooni, et arutada neid küsimusi paralleelselt Ungari sama suurusega delegatsiooniga ja jõuda eraldi hääletades samale järeldusele vastutava ühisministri soovitusega. Tsisleitaania 60 delegaati koosnesid 40 valitud esindajatekoja (Abgeordnetenhaus) liikmest ja 20 ülemkoja (Herrenhaus) liikmest. Kui kolmel katsel ei jõutud samale otsusele, nägi seadus ette mõlema delegatsiooni ühisistungi kokkukutsumise ja loendas kõiki hääli koos, kuid ungarlased, kes hoidusid mistahes keiserlikust "katusest" kaksikmonarhia nende osa kohal, samuti ühisministrid vältisid rangelt selle olukorrani jõudmist.
Rahvastik muuda
| Rahvus | % kogu rahvastikust |
|---|---|
| Sakslased | 33% |
| Tšehhid | 22% |
| Poolakad | 15% |
| Russiinid | 12% |
| Sloveenid | 5% |
| Itaallased | 3% |
| Horvaadid | 3% |
| Muud | 7% |
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Allgemeines Verzeichnis der Ortsgemeinden und Ortschaften Österreichs nach den Ergebnissen der Volkszählung vom 31. Dezember 1910 (K.K. Statistische Zentralkommission, Viin, 1915) (viimane Austria geograafiline leksikon, poliitiliste kogukondade register, annab 1910. aasta loenduse tulemused)