Vikipeedia

Tsüklotüümia

Tsüklotüümia on vaimne ja käitumishäire,[5] mis hõlmab sagedasi depressiooni- ja kõrgenenud meeleolu perioode.[3] Häire sümptomid ei ole nii rasked ega kestvad, et need vastaksid korduvale depressioonile või hüpomaaniale.[3] Diagnoosiks peavad sümptomid lastel olema esinenud kauem kui üks aasta ja täiskasvanutel kauem kui kaks aastat.[3]

Tsüklotüümia
Tsüklotüümia kulg võrreldes muude häirete kuluga
Valdkond psühhiaatria, kliiniline psühholoogia
Sümptomid suur hulk kergeid depressiooni- või kergeid meeleolu tõusu perioode[1]
Tüsistused enesetapp, enesevigastamine[1]
Põhjused teadmata[2]
Riskitegurid häire esinemine sugupuus[3]
Eristusdiagnoos bipolaarne häire, piirialane isiksushäire, narkomaania[3]
Ravi psühhoteraapia, ravimid[4]
Esinemissagedus 0,4–1% mingil eluperioodil[3]

Tsüklotüümia põhjused on teadmata.[2] Riskiteguriks on bipolaarse häire esinemine sugupuus.[3] Tsüklotüümia erineb bipolaarsest häirest meeleolu kõikumise intensiivsuse poolest (tsüklotüümias puuduvad depressiooni, maania või hüpomaania kestvad nähud).[3]

Ravi hõlmab tavaliselt psühhoteraapiat ja tümostabilisaatoreid, näiteks liitiumisooli.[4] Hinnanguliselt kogeb mingil eluperioodil tsüklotüümiat 0,4–1% inimestest.[6] Esimesed nähud ilmnevad tavaliselt vahemikus teismeeast varajase täiskasvanueani.[3] Meestel ja naistel esineb tsüklotüümiat võrdselt.[3]

Sümptomid muuda

Tsüklotüümiaga inimestel esineb nii depressiivseid kui ka hüpomaanilisi faase (mis on näiteks bipoolarse sündroomi korral esineva hüpomaaniaga võrreldes väiksema intensiivsusega).[3] Tsüklotüümia depressiivsete ja maniakaalsete sümptomite kestus võib häire ebastabiilse ja reaktiivse olemuse tõttu varieeruda.[1] Depressiivsed episoodid sarnanevad nähtude poolest lühiajalisema depressiooniga: neid iseloomustavad mõtete ja aistingute tuimumine ning intellektuaalseks või sotsiaalseks tegevuseks motivatsiooni puudumine.[1] Enamik tsüklotüümiaga inimesi kannatab üldise väsimuse all ning kaldub sageli ja pikka aega magama.[1] Paradoksaalselt on täheldatud ka insomnia teket.[1]

Muud tsüklotüümse depressiooni sümptomid hõlmavad ükskõiksust inimeste või tegevuste suhtes, mis olid patsiendile varem äärmiselt olulised.[1] Tsüklotüümne depressioon põhjustab otsustamisraskusi.[1] Lisaks võib tekkida kalduvus liigsele kritiseerimisele ja kurtmisele.[1] Enesetapumõtted on tavalised, neid esineb isegi kergemate tsüklotüümia juhtude korral.[1] Depressiivses seisundis võib esineda ka füüsilisi sümptomeid, näiteks peavalu, survetunne peas ja rinnus, tühjustunne peas, nõrkus, kehakaalu langus ja juuste kadu.[1]

Tüüpilist ja tsüklotüümset depressiooni eristavad tsüklotüümia korral esinevad hüpomaanilised episoodid. Tsüklotüümiapatsiendid võivad lülituda depressiivsest seisundist hüpomaanilisse eneselegi ootamatult. Episoodide kestus ja sagedus on ettearvamatu.[1]

Hüpomaania seisundis kiireneb inimese mõttetegevus ning suureneb seltsivus ja jutukus. Isik võib teha suuri kulutusi ja spontaanseid otsuseid, edevus suureneb ja enesehinnang tõuseb.[1] Võrreldes maania seisundiga, mida esineb I tüüpi bipolaarse häire korral, avalduvad hüpomaania sümptomid reeglina kergemal kujul.[1]

Tsüklotüümia esineb tavaliselt koos muude vaimsete häiretega.[7] Seda on täheldatud 20–50% depressiooni, ärevushäirete ja nendega seotud häirete all kannatanutel.[4] Tsüklotüümiaga patsiendid hakkavad reeglina ravi otsima just eespool nimetatud kaasnevate häirete sümptomitele. Lastel ja noorukitel kaasnevad tsüklotüümiaga enamasti ärevushäired, puudulik impulsikontroll, söömishäired ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire.[4] Ka täiskasvanutel esineb koos tsüklotüümiaga sageli impulsikontrolli häireid. Tugevaid emotsioone ja aistinguid nõudev käitumismuster esineb hüpomaania seisundites, mis võib viia hasartmängude ja kompulsiivse seksuaalsuseni meestel või kompulsiivse ostmise ja liigsöömiseni naistel.[7]

Lisaks aistingutega seotud häiretele on tsüklotüümiat seostatud ka atüüpilise depressiooniga. Ühes uuringus leiti seos tundlikkuse, meeleolu reaktiivsuse (st tegelikule või potentsiaalselt positiivsele sündmusele reageerimine kõrgenenud meeleoluga) ja tsüklotüümse meeleolu kõikumise vahel,[7] millest kõik on ebatüüpilise depressiooni sümptomid. Tsüklotüümia kaldub tekkima ka koos lahutusärevusega, kus inimese kannatab hooldajast, sõbrast või lähedasest eraldumise tõttu ärevuse all. Muud vaimsed probleemid, mis kipuvad koos tsüklotüümiaga esinema, hõlmavad sotsiaalset ärevust, hirmu tagasilükkamise ees ja kalduvust vaenulikkusele nende vastu, kes on seotud varasema valu ja tagasilükkamisega. Tsüklotüümiaga inimesed otsivad hüpomaania seisundis intensiivseid inimestevahelisi suhteid ja depressioonis olles isolatsiooni.[7] Selline käitumismuster toob enamasti endaga kaasa lühikesed ja tormilised suhted.[7]

Põhjused muuda

Tsüklotüümia põhjused on teadmata.[2] Riskitegur on bipolaarse häire esinemine sugupuus.[3]

Diagnoos muuda

Tsüklotüümia on loetletud psühhiaatriamanuaalis DSM-5 (Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders, Fifth Edition) bipolaarse häire alatüübina. Kriteeriumid on järgmised:[8]

  1. Kõrgenenud meeleolu ja depressiivsete sümptomite episoodid kahel viimasel aastal vähemalt poole aasta jooksul täiskasvanutel ja ühe aasta jooksul lastel ja noorukitel.
  2. Stabiilse meeleolu perioodid kestavad kõige rohkem kaks kuud.
  3. Sümptomid tekitavad olulisi probleeme ühes või mitmes eluvaldkonnas.
  4. Sümptomid ei vasta bipolaarse häire, raske depressiooni või mõne muu psüühikahäire kriteeriumidele.
  5. Sümptomid ei ole põhjustatud narkootikumide kasutamisest ega tervislikust seisundist.

Mõne teadlase sõnul on tsüklotüümia DSM-5 kriteeriumid liiga piiravad, mistõttu ei ole diagnoositute määr kooskõlas häire tegeliku esinemissagedusega.[7]Inimene, kellel esinevad vaid mõningad häire sümptomid, ei pruugi saada ravi, kuna ta ei vasta kõikidele diagnoosi kriteeriumidele.[7] Lisaks suunab see rohkem tähelepanu depressioonile ja muudele bipolaarse spektri häiretele, nii et kui patsient ei vasta kõigile tsüklotüümia kriteeriumidele, pannakse talle sageli depressiooni või bipolaarse spektri diagnoos.[7] Vale diagnoos võib viia küll mõne tsüklotüümiaga kaasneva haiguse ravini, mitte inimese tsüklotüümiliste kalduvuste käsitlemiseni.[7]

Mõjutatud üksikisik või meditsiinitöötajad ei kahtlusta tsüklotüümiat sageli selle näiliselt kergete sümptomite tõttu. Lisaks on häiret raske tuvastada ja liigitada. Spetsialistide erimeelsuste ja väärarusaamade tõttu diagnoositakse tsüklotüümiat sageli kui "mujal määratlemata bipolaarset häiret". Tsüklotüümia aetakse sageli sümptomite tõttu sassi ka piirialase isiksushäirega,[9] eriti vanemate noorukite ja noorte täiskasvanute puhul.

Enamik kõnealuse häirega inimesi jõuab abini depressiivses seisundis, mõistmata, et nende hüpomaanilised seisundid on ebanormaalsed.[10] Kergeid maaniaepisoode kiputakse tõlgendama osana inimese isiksusest või lihtsalt kõrgendatud meeleoluna. Lisaks avaldub tsüklotüümia sageli lapsepõlves või noorukieas, mistõttu on inimesel veelgi keerulisem eristada häire sümptomeid oma isiksuse eripärast. Näiteks võivad inimesed arvata, et nad kannatavad lihtsalt volatiilsete meeleolumuutuste all, ega pruugi mõista, et need on tingitud psühhiaatrilisest seisundist.[11]

Ravi muuda

Potentsiaalselt tõhusaks tsüklotüümia raviks peetakse kognitiivset käitumisteraapiat (KKT).[12]

Lisaks teraapiale võib kasutada ravimeid. Eelistada tuleks tümostabilisaatoreid antidepressantidele ja viimaste kasutamisel tuleks olla ettevaatlik.[12] Antidepressandid võivad olla ohtlikud, kuna need võivad esile kutsuda hüpomaanilisi meeleolu pöördeid või kiirendatud depressiooni-hüpomaania tsükli.[12]

Ajalugu muuda

1883. aastal tuvastas Karl Ludwig Kahlbaum häire, mida iseloomustasid korduvad meeleolutsüklid. Häire sisaldas nii melanhoolseid kui ka maanialikke episoode, mis esinesid kergemal kujul kui bipolaarse häire korral.[13] Selle seisundi nimetasid Kahlbaum ja tema õpilane Ewald Hecker "tsüklotüümiaks".[10] Kahlbaum uuris oma tsüklotüümiahüpoteese inimeste peal, kellel Kahlbaumi sanatooriumis vastavad sümptomid esinesid.[10] Teda tunnustati oma aja juhtiva hüpnoterapeudi ja psühhoterapeudina.[10] Ta oli vaimse tervise valdkonnas edumeelne, arvates, et vaimuhaigusi ei tohiks pidada häbiasjaks ning vaimse tervise probleemidega inimesi tuleks kohelda inimlikult.[10] Kalhbaum märkas esimesena, et sageli just kergete sümptomite korral ei teadvusta tsüklotüümiaga inimesed, et nad võiksid abi vajada.[10]

Tsüklotüümiat on käsitletud mitmel viisil, sealhulgas bipolaarse häire alatüübina, temperamendina, isiksuseomadustena ja isiksusehäirena.[14] Samuti on vaieldud, kas tsüklotüümiat tuleks pidada neuroloogilise arengu häireks.[12]Tsüklotüümia on DSM-5-s klassifitseeritud bipolaarse häire alatüübiks, kuigi mõned teadlased selle klassifikatsiooniga ei nõustu, väites, et häiret tuleks määratleda eelkõige meeleolu ja emotsionaalse ebastabiilsuse liialdusena.[11]

Epidemioloogia muuda

Tsüklotüümia kipub suhteliselt väikese intensiivsuse tõttu olema rahvastikus aladiagnoositud.[11] Tsüklotüümia täpset esinemismäära pole kuigi laialdaselt uuritud.[11] Mõne uuringu järgi mõjutab see mingil eluperioodil 5–8% inimestest, samas teiste järgi ainult 0,4–2,5%.[11]

Mehed kannatavad tsüklotüümia all naistega võrdse sagedusega,[3] kuigi naised jõuavad tõenäolisemalt ravini.[11] Tsüklotüümia on diagnoositud umbes 50 protsendil depressiooniga inimestel, kelle psühhiaatrilist seisundit on hinnatud ambulatoorsetes tingimustes.[11]

Etümoloogia muuda

Tsüklotüümia nimetus on tuletatud kreeka sõnadest κυκλοθυμία (κῦκλος, kyklos – 'ring')[15] ja θυμός (thymos – 'meeleolu, emotsioon')[16] ehk see tähendab tsüklilist meeleolude või emotsioonide vahel liikumist.

Uurimistöö muuda

Seda, kas bipolaarse häire alatüübid, näiteks tsüklotüümia, kujutavad endast tõepoolest eraldi häireid või on need osa unikaalsest bipolaarsest spektrist, püütakse kindlaks teha teadusuuringutes. Tsüklotüümiat ei kirjeldata tavaliselt uuringutes ega diagnoosita kliinilises keskkonnas, mistõttu on see spetsialistidele vähem äratuntav ja arusaadav. Tsüklotüümia puudumine uuringutes ja kliinilises keskkonnas viitab sellele, et tsüklotüümiat diagnoositakse kas teise meeleoluhäirena või mitteafektiivse psühhiaatrilise häirena või ei jõua tsüklotüümia juhtumid teadusliku või kliinilise tähelepanu alla[17] diagnostilise selguse puudumise või tsüklotüümia diagnoosi vaidlustava olemuse tõttu. Lisaks rõhutab praegune tsüklotüümia diagnostiline kriteerium sümptomite püsivust, mis viitab sellele, et tegu on pigem püsivate isiksusomadusega kui psühholoogilise seisundi sümptomiga, mistõttu on väidetud, et tsüklotüümiat tuleks käsitleda kui isiksusehäiret.[18]

Veelgi muudab diagnoosimise keerulisemaks tsüklotüümia asjaolu, et see kipub kaasnema teiste psüühikahäiretega.[19] Need probleemid takistavad teadlastel ja arstidel üksmeelele jõudmist tsüklotüümia määratlemisel ning ka tsüklotüümia ja muude psüühikahäirete omavahelise seose asjus. See omakorda tekitab probleeme eriti laste ja noorukite diagnoosimisel, kuna diagnostilisi kriteeriume ei ole nende arengutaset arvesse võttes piisavalt kohandatud.[20]

Ühiskond ja kultuur muuda

Näitleja Stephen Fry on rääkinud avalikult, kuidas tsüklotüümia temal on avaldunud. Seda on kujutatud ka dokumentaalfilmis "Stephen Fry: The Secret Life of the Manic Depressive".[21]

Laulja Charlene Soraia on kannatanud tsüklotüümia all ja kirjutanud sellega seotud läbielamiste kohta laulu.[22]

Viited muuda

  1. ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 1,10 1,11 1,12 1,13 Koukopoulos, A (jaanuar 2003). "Ewald Hecker's description of cyclothymia as a cyclical mood disorder: its relevance to the modern concept of bipolar II". Journal of Affective Disorders. 73 (1–2): 199–205. DOI:10.1016/S0165-0327(02)00326-9. PMID 12507752.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 "Cyclothymia". nhs.uk. 18.10.2017. Vaadatud 20.05.2018.
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 American Psychiatric Association (2013), Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (5th ed.), Arlington: American Psychiatric Publishing, pp. 139–141, ISBN 978-0890425558
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 Perugi, G; Hantouche, E; Vannucchi, G (aprill 2017). "Diagnosis and Treatment of Cyclothymia: The "Primacy" of Temperament". Current Neuropharmacology. 15 (3): 372–379. DOI:10.2174/1570159X14666160616120157. PMC 5405616. PMID 28503108.
  5. ↑ Drs;Sartorius, Norman; Henderson, A.S.; Strotzka, H.; Lipowski, Z.; Yu-cun, Shen; You-xin, Xu; Strömgren, E.; Glatzel, J.; Kühne, G.-E. "The ICD-10 Classification of Mental and Behavioural Disorders Clinical descriptions and diagnostic guidelines" (PDF). www.who.int World Health Organization. Microsoft Word. Lk 106. Vaadatud 23.06.2021.
  6. ↑ American Psychiatric Association (2013), Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders (5th ed.), Arlington: American Psychiatric Publishing, lk 139–141, ISBN 978-0890425558
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 7,6 7,7 7,8 Perugi, G; Hantouche, E; Vannucchi, G; Pinto, O (01.09.2015). "Cyclothymia reloaded: A reappraisal of the most misconceived affective disorder". Journal of Affective Disorders. 183: 119–33. DOI:10.1016/j.jad.2015.05.004. PMID 26005206.
  8. ↑ Diagnostic and statistical manual of mental disorders : DSM-5 (5th ed.). Washington, D.C.: American Psychiatric Association. 2013. ISBN 978-0-89042-554-1.
  9. ↑ Kaplan & Sadock's Comprehensive Textbook of Psychiatry (2017), 13.1 Mood Disorders: Historical Introduction and Conceptual Overview => Dysthymia and Cyclothymia. "It is not always easy to demarcate full-blown syndromal episodes of depression and mania from their subthreshold counterparts commonly observed during the interepisodic periods. The subthreshold conditions appear to be fertile terrain for interpersonal conflicts and postaffective pathological character developments that may ravage the lives of patients and their families. In North America and some Western European countries many such patients end up being labeled with borderline personality disorder, which, unfortunately, often tends to obscure the affective origin of the presenting psychopathology."
  10. ↑ 10,0 10,1 10,2 10,3 10,4 10,5 Koukopoulos, A (jaanuar 2003). "Ewald Hecker's description of cyclothymia as a cyclical mood disorder: its relevance to the modern concept of bipolar II". Journal of Affective Disorders. 73 (1–2): 199–205. DOI:10.1016/S0165-0327(02)00326-9. PMID 12507752.
  11. ↑ 11,0 11,1 11,2 11,3 11,4 11,5 11,6 Perugi, G; Hantouche, E; Vannucchi, G; Pinto, O (01.09.2015). "Cyclothymia reloaded: A reappraisal of the most misconceived affective disorder". Journal of Affective Disorders. 183: 119–33. DOI:10.1016/j.jad.2015.05.004. PMID 26005206.
  12. ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 Perugi, G; Hantouche, E; Vannucchi, G (aprill 2017). "Diagnosis and Treatment of Cyclothymia: The "Primacy" of Temperament". Current Neuropharmacology. 15 (3): 372–379. DOI:10.2174/1570159X14666160616120157. PMC 5405616. PMID 28503108.
  13. ↑ Commentary on Hecker and his work: Baethge, C; Salvatore, P; Baldessarini, RJ (september 2003). "Cyclothymia, a circular mood disorder". History of Psychiatry. 14 (55 Pt 3): 377–390. DOI:10.1177/0957154X030143008. PMID 14621693. New translation of Hecker's 1898 paper: Hecker, Ewald; Salvatore, P; Baldessarini, R. J. (september 2003). "Classic Text No 55: Cyclothymia, a Circular Mood Disorder by Hecker, 1898". History of Psychiatry. 14 (55 Pt 3): 391–399. DOI:10.1177/0957154X030143008. PMID 14621693.
  14. ↑ Parker, G; McCraw, S; Fletcher, K (juuni 2012). "Cyclothymia". Depression and Anxiety. 29 (6): 487–94. DOI:10.1002/da.21950. PMID 22553122.
  15. ↑ κύκλος, Henry George Liddell, Robert Scott, A Greek-English Lexicon, on Perseus
  16. ↑ θυμός, Henry George Liddell, Robert Scott, A Greek-English Lexicon, on Perseus
  17. ↑ Danner, Stephanie; Mary A. Fristad; L. Eugene Arnold; Eric A. Youngstrom; Boris Birmaher; Sarah M. Horwitz; Christine Demeter; Robert L. Findling; Robert A. Kowatch (2009). "Early-Onset Bipolar Spectrum Disorders: Diagnostic Issues". Clinical Child and Family Psychology Review. 12 (3): 271–93. DOI:10.1007/s10567-009-0055-2. PMC 3575107. PMID 19466543.
  18. ↑ Sass, H.; Juneman, K. (2003). "Affective disorders, personality and personality disorders". Acta Psychiatr Scand. 108 (418): 34–40. DOI:10.1034/j.1600-0447.108.s418.8.x. PMID 12956812.
  19. ↑ Danner, Stephanie; Mary A. Fristad; L. Eugene Arnold; Eric A. Youngstrom; Boris Birmaher; Sarah M. Horwitz; Christine Demeter; Robert L. Findling; Robert A. Kowatch (2009). "Early-Onset Bipolar Spectrum Disorders: Diagnostic Issues". Clinical Child and Family Psychology Review. 12 (3): 271–93. DOI:10.1007/s10567-009-0055-2. PMC 3575107. PMID 19466543.
  20. ↑ Avenevoli, Shelli (2009). "Bipolar Disorder in Children and Adolescents: New Data to Inform Classification". NIMH (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 27.04.2018. Vaadatud 26.04.2018.
  21. ↑ "Stephen Fry: The Secret Life of the Manic Depressive (but I have cyclothymia)". BBC – Health. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.01.2010. Vaadatud 21.12.2018.
  22. ↑ Copsey, Robert. "Ones to watch: Charlene Soraia". London: Digital Spy. Vaadatud 21.12.2018.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tsüklotüümia&oldid=6512463"