Trondheim (ka Trondhjem, keskajal Nidaros) on linn Norras Trøndelagi maakonnas, endise Sør-Trøndelagi maakonna keskus. Asub Trondheimi fjordi lõunakaldal.

Trondheim

norra Trondheim
Pindala 57,5 km² (2018)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 212 660 (1.01.2023) Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 63° 26′ N, 10° 24′ E
Trondheim (Norra)
Trondheim

Norra suurimate linnade hulka kuuluvas Trondheimis elab umbes 198 219 (2019) elanikku.

Trondheim on oluline haridus- ja teaduskeskus – linnas asub Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikool ning sõltumatu uuringuorganisatsioon SINTEF.

11. sajandist kuni 1217. aastani oli Trondheim Norra pealinn.

Ajalugu muuda

Saagade järgi asutas Trondheimi 997. aastal Norra kuningas Olav Tryggvason kauplemiskohana (kaupang).[2] Linnast sai peagi kuninga residents ja Norra pealinn.

 
Trondheim

1030. aastal maeti Nidarosi Stiklestadi lahingus hukkunud kuningas Olav Haraldsson ning tema hauast sai populaarne palverännupaik. Tema hauale püstitati väike puukabel. 11. sajandi lõpus ehitati selle asemel kivist Nidarosi toomkirik.

1151. aastal sai linnast Nidarosi peapiiskopkonna keskus.

1179. aastal leidis linnas aset Kalvskinneni lahing, milles kuningas Sverre Sigurdssoni väed võitsid trooninõudleja Erling Skakke vägesid.

Nidaros oli Norra pealinn 1217. aastani, mil noor kuningas Håkon Håkonsson Bergenist uue pealinna tegi.

Norras 1537. aastal toimunud reformatsiooni tagajärjel kaotati Nidarosi peapiiskopkond ning viimane peapiiskop Olav Engelbrektsson oli sunnitud pagema Hollandisse.

1658. aastal sõlmitud Roskilde rahulepinguga läks Trondheim koos Trøndelagiga Rootsi koosseisu. Kümne kuu pärast vallutasud taanlased piirkonna tagasi, ning 1660. aastal sõlmitud Kopenhaageni rahuleping jättis linna Taani-Norra omandusse.

Trondheim on korduvalt kannatanud suurte tulekahjude käes. Kuna suurem osa linna hoonetest oli valmistatud puidust, põhjustasid tulekahjud suurt hävingut. Linn põles 1598., 1651., 1681., 1708., 1717. (sel aastal kaks korda), 1742., 1788., 1841. ja 1842. aastal. 1651. aasta tulekahju hävitas umbes 90% linna hoonetest. 1681. aasta tulekahju järel ehitati linn põhjalikult ümber. Ehitustöid juhtis kindralmajor Johan Caspar von Cicignon. Rajati hulk barokkstiilis hooneid ja laiu tänavaid.[2]

Teise maailmasõja ajal oli Trondheim, nagu ka suurem osa ülejäänud Norrat, Saksamaa poolt okupeeritud. Okupatsioon kestis 1940. aasta 9. aprillist kuni 1945. aasta 8. maini. Trondheimis tegutses kurikuulus Gestapo agent Henry Rinnan.

 
Nidarosi toomkirikus on kroonitud mitu Norra kuningat

Asukoht ja kliima muuda

Trondheim rajati kohta kus Nidelva jõgi suubub Trondheimi fjordi. Jõesuue oli suurepärane koht varjulise sadama ehitamiseks.

Trondheimis valitseb mereline kliima. Kõige kõrgem temperatuur 35 °C mõõdeti Trondheimis 1901. aasta 21. juulil. Kõige madalam temperatuur −26,1 °C mõõdeti 1899. aasta veebruaris. Novembrist märtsini esineb linnas lumesadusid.

Sport muuda

Linnas tegutseb jalgpalliklubi Trondheimi Rosenborg.

Transport muuda

Trondheimis asub (pärast Arhangelski trammiliini sulgemist 2004. aastal), maailma kõige põhjapoolsem trammiliin kogupikkusega 8,8 km.

Pilte muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. https://www.ssb.no/befolkning/statistikker/beftett/aar
  2. 2,0 2,1 "Ülevaade Trondheimi ajaloost" (inglise keel). Originaali arhiivikoopia seisuga 17. august 2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Välislingid muuda