Vikipeedia

Treiler

See artikkel See artikkel räägib videoreklaamist. Transpordivahendi kohta vaata artiklit raskeveohaagis.

Treiler (ing k trailer, coming attraction) on liikuva pildiga videoreklaam tulevase meelelahutusürituse või teose turundamiseks. See lühike eelvaade on ürituse või loomingulise projekti korraldaja jaoks hea võimalus, et meelitada publikut teosest või üritusest osa saama.

Filmitreileri ajalugu muuda

Esimene filmitreiler loodi 1913. aastal USAs, kui Nils Granlund tegi lühifilmi Broadway etendusele "Mõnu otsijad" ("Pleasure seekers"). Filmi eesmärk oli vaatajaskonnale demonstreerida, mis toimub proovisaalis etenduse eelsel perioodil. [1] Umbes samal ajal tekkis William Nicholas Seligil, kes oli üks esimesi filmipioneere, mõte, et vaatajatele võiks tutvustada kinolinal toimuvat n-ö seriaali võtmes. 1913. aastal lõi Kolonel William Selig liikuva pildiga seriaali "Kathlyni seiklused".[2].See oli lühike sarifilm, mille osi näidati mitmel nädalal järjest filmi lõpus. Igal nädalal lõppes osa stseeniga, mis pani vaatajaskonda huvituma järgmisest osast, mistõttu külastati kino ka järgmisel nädalal.[1] Kinod mõistsid seriaalide fenomeni ning hakkasid ise kinos näidatavatele filmidele reklaame looma. Filmistuudiod hakkasi oma filmidele treilereid tootma 1916. aastal.[3] Esimesed filmitreilerid olid lihtsakoelised, filmidest olid erinevad kaadrid kokku lõigatud ning tiitritena lisatud osatäitjate nimed.[1]

Riikliku filmiteenuse (NSS – National Screen Service) kuldaeg muuda

1919. aastal alustas Herman Robbins riiklikku filmiteenuse pakkumisega New Yorgis. Mitmed filmistuudiod esitasid vabatahtlikult oma filmi riiklikku filmiteenusesse ning valminud treiler müüdi kinodele maha. Treilerid koosnesid vaid lühikestest filmilõikudest ja osatäitjate tiitritest.

Ajapikku hakkas NSS kinodega pikaaegsemaid kokkuleppeid sõlmima ning neile iga nädal postreid ja treilereid rentima.[4]

1940. aastaks olid ettevõttel lepingud kõikide suuremate Hollywoodi stuudiotega. 1940. ja 1960. aastate vahemikus oli filmi treilerite tootjana kindlaks dominandiks NSS, kuid mõned stuudiod proovisid ka ise filmi treilereid valmistada. NSSi treileritele iseloomulikuks tehnikaks on screen wipes kaadrivahetuse efekt ja fly in teksti efekti. Screen wipes tehnika tähendab, et kaadrid vaheldusid raamatu lehekülgedega sarnaselt ning fly in tekst tähendab, et tiitrid olid animeeritud kaadrisse sisenema lendamist imiteerides.[3]

1960. aastatel soovisid filmirežissöörid oma filmidele iseloomulikke treilereid ning seetõttu hakkasid kujunema erinevad filmitreilerite stiilid. Näiteks Alfred Hitchcock viis vaatajad endaga võtteplatsile videotuurile. Hitchcocki üheks tugevuseks oli tema tuntus ja karismaatilisus ning seetõttu sobis ta kaamera ette väga hästi.[2] Stanley Kubrick oli tuntud kubistliku stiiliga treilerite poolest. Tema treilerite tunnusjooneks on geomeetriliste kujundite kasutamine ning järsud lõiked kaadrite vahetusel. Samuti oli Kubrick üks esimesi, kes filmitreilereid muusikasse sünkroonima hakkas.[3]

1970. aastal võeti kinodes kasutusele mitu ekraani. See tõi päris suure muutuse treilerite produktsioonis, sest filmipostritele jäi ruumi vähemaks ning aina suuremaks muutus treileri olulisus. Samal ajal hakkasid filmistuudiod iseseisvalt treilereid tootma ning sellega lõppes riikliku filmiteenuse domineerimine treilerite produktsioonis. Sellega oli Hollywoodi filmitreilerite tootmine alles algamas.[1]

Kassahittide ajastu muuda

1970. aastaks oli filmimaastik muutunud ning algamas oli Hollywoodi kuldajastu. Üheks pöördemomendiks filmikunsti arengus ja reklaamitööstuses sai 1975. aasta, mil avaldati märul "Lõuad" ("Jaws").[2] See oli esimene film, mis esilinastus mitmes suures kinos korraga, sest varem näidati filmi korraga vaid ühes kinos. Filmi "Jaws" näidati korraga 464 kinolinal ning kuu aega pärast esilinastust oli ta jõudnud 675 kino ekraanile.[3] Sellise tegutsemise eesmärgiks oli tagasi teenida raha, mis oli turundamiseks kulutatud. Universal Stuudio kasutas 700 000 dollarit reklaamile riiklikus televisioonis ning kogusumma, mis oli turundusele kulutatud oli 1,8 miljonit. Võte toimis, sest filmi "Lõuad" esimese nädala tulu küündis 7 miljoni dollarini ning kogutulu oli 470 miljoni dollari väärtuses. Sellega oli sündinud kassahittide (ingl blockbuster) tootmise strateegia, mille keskmeks oli filmitreiler.[3]

Treilerite tootmise tulemusel on kuulsaks saanud mitmed pealelugejad, kes on filmitreileritele oma hääle andnud.

Paljudes 20. sajandi kassahittide treilerites võib kuulda Don Lafontane'i häält – just tema on lugenud sisse 5000 filmitreilerit ja umbes 100 000 telereklaami teksti.[5]

21. sajandi esimesel poolel kasutatakse treilerite loomisel mitmeid audiovisuaalseid võtteid. Kassahittide treilerite loomisel on peamiseks tunnusjooneks MTV-le (Music Television) iseloomulik stiil, mida iseloomustab sage kaadrivahetus. Filmitreilerite tootmine on muutunud omaette žanriks ning Hollywoodis on spetsiaalsed filmitreilerite produktsiooniga tegelevad ettevõtted, mis keskenduvad vaid treilerite loomisele. Maailmas, kus televisioon, Internet ja muu sarnane pidevalt võitlevad inimese vaba aja hõivamise üle, on filmitreiler muutunud olulisemaks kui kunagi varem.[6]

Aastate jooksul on treilerite stiil pidevalt muutunud. Enne MTV-d oli aeg, kui Simpson & Bruckheimer sünkroonisid filmitreilerid rock'n'roll'i stiilis muusikaga ning treilerid meenutasid rokižanrisse kuuluvaid muusikavideoid.[7] Eriefektide kasutuselevõtt muutus sagedamaks 1977. aastal, kui USA-s oli valminud esimene "Star Warsi" film. 21. sajandil on vaja palju rohkemat, kui ainult eriefekti, sest eriefektid on muutunud juba väga igapäevaseks.[3]

Lühikirjeldus muuda

Treilereid on kahte tüüpi: tiiser (ing teaser trailer) ja standardtreiler.

Tiiserid on disainitud nii, et nad tekitaksid vaatajas filmi vastu huvi enne selle kinolinale jõudmist. Need hakkavad kinodes jooksma kolm kuni kuus kuud enne esilinastust ning valmivad sageli enne filmi montaažirida. Täispikkadel filmidel (1,5 ja rohkem tundi) on tiiser umbes 90 sekundit pikk ning lühifilmidel alla ühe minuti. Standard treiler jõuab kinolinale kuus kuni kaheksa nädalat enne filmi. Täispikkade filmide treilerid on kuni kaks ja pool minutit pikad.[8]

Keskmise filmitreileri hind jääb vahemikku 40 000 – 100 000 USA dollarit. Võrreldes muude filmiturundusvõtetega vajab treileri loomine üsna väikest eelarvet.[6]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Alexis Plofchan. "Film Trailers". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. september 2017.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 David Fear. "Becoming attractions: A brief history of film trailers". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. veebruar 2019.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Filmmaker IQ. "The History of the Movie Trailer".
  4. ↑ "The Evolution of the Movie Trailer".
  5. ↑ Alexis Plofchan. "Film trailers". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. september 2017.
  6. ↑ 6,0 6,1 Tiiu Lukk (1997). Movie marketing: opening the picture and giving it legs. Los Angeles: Silman-James Press.
  7. ↑ Peter Debruge. "Coming Attractions: The History of the Movie Trailer".
  8. ↑ Tiiu Lukk (1997). Movie marketing: opening the picture and giving it legs.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Treiler&oldid=6534953"