Trakeeni hobune
Trakeeni hobune ehk trakeen (sks Trakehner) on Ida-Preisi provintsist Trakeeni linnast pärit hobusetõug.[1][2] See on üks vanemaid soojaverelisi hobusetõuge.[3] Tõu aretuses on kasutatud araabia ja inglise täisverelisi hobuseid.[1]
Trakeenide turjakõrgus jääb vahemikku 160–170 cm.[4] Nad on intelligentsed hobused, keda iseloomustab tugev töötahe, vastupidav närvikava ja hea iseloom.[1]
Ajalugu muuda
Trakeeni tõug sai alguse Preisimaal Trakeeni linnas (tänapäeva Jasnaja Poljana) ja selle mitmekesine ajalugu ulatub üle 300 aasta taha.[1][2]
1732. aastal asutas Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I kuningliku Trakeeni hobusekasvanduse, mida aastate jooksul süstemaatiliselt arendati. Selle hobusekasvanduse eesmärgiks oli aretada kõigile teistele riigi kasvandustele ratsatüübilisi hobuseid. Nii kuulus Trakeeni hobusekasvandusele lõpuks mitu täkutalli ja see oli suurim kasvandus Preisimaal.[2]
Enne teist maailmasõda kasutati trakeene tõllahobustena, kuid aastate jooksul aretuse suund muutus ja trakeenidest said ratsaväehobused. Pärast teist maailmasõda hävines Trakeeni kasvandus peaaegu täielikult, sest see asus lahingutegevuse piirkonnas.[5] Sõja lõpupoole päästeti Vene vägede pealetungist umbes 1000 hobust, kes koos sõjapõgenikega läände viidi. Karmide transporditingimuste tõttu suri suur osa hobuseid, aga tõu säilimiseks jäi neid piisaval hulgal ellu.[6] 20. sajandi alguses ja alates 1969. aastast on ka Eestisse toodud trakeene. Põhiline populatsioon kujunes välja aastatel 1960–1985, kui Venemaalt toodi täkke, märasid ja nende järglasi.[1]
5. augustil 1999 kutsus Heimtali Hobusekasvandus kokku Eesti trakeenikasvatajad, et luua trakeenide haruselts. Haruseltsi eesmärgiks sai trakeeni tõugu hobuste puhasaretus ja Saksa Trakeeni Liidu rahvusvahelistele nõuetele vastava dokumentatsiooni loomine ja korrastamine.[1]
2004. aastal sai Eesti Hobusekasvatajate Selts loa pidada trakeenide aretusregistrit ja väljastada sellekohaseid dokumente. Tõuaretusorganisatsioonid, mis tegelevad puhasaretusega, järgivad Saksa Trakeeni Liidu tõuaretusprogrammi, sest Saksa Trakeeni Liidul on originaaltõuraamat, mis on tunnustatud kogu maailmas.[1]
Välimus muuda
Trakeene aretatakse vastavalt aretusprogrammile, mis tähendab, et hobused peavad vastama tõutüübis ette nähtud normidele.[1] Trakeenid on puhta trakeeni veresusega soojaverelised hobused.[7] Välimuselt on nad tavaliste täisvereliste hobuste moodi. Nad on kompaktse kehaga, keskmist kasvu ja kaalu hobused.[6] Turjakõrgus jääb vahemikku 160–170 cm.[4]
Trakeene iseloomustab sirge profiiliga pea, proportsionaalne kael ja turi, lühike tugev selg ja lihaseline tagakeha.[6] Neil on kuivad ja lihaselised jalad, mistõttu on nad kerge sammuga.[4] Tõumäradelt ja -täkkudelt eeldatakse selgelt väljendunud sootunnuseid.[8]
Trakeenide puhul on lubatud ja esindatud kõik värvused, kuid põhilised on kõrb, raudjas, heleraudjas ja raudjaskimmel. Üldiselt on trakeeni tõugu hobused ühevärvilised.[5]
Iseloom ja käitumine muuda
Trakeenid on iseloomult kuulekad, julged ja sõbralikud. See tõug pärineb täisverelistest hobustest ja seetõttu peetakse neid sageli tulisteks, aga tegelikult see nii ei ole.[6] Trakeeni tõugu hobused on rahulikud ja tasakaalukad. Nad on intelligentsed hobused, keda iseloomustab tugev töötahe, vastupidav närvikava ja hea iseloom. Aretuses eelistatakse isendeid, kes on psüühiliselt ja füüsiliselt koormust taluvad ning üleüldiselt hea tervise ja loomuliku viljakusega. Ei soosita loomi, kes ei kohane kergesti ja on närvilised või arad.[1]
Trakeenide aretuse eesmärk on ratsa- ja sporthobuste mitmekülgsuse säilitamine. Seetõttu on valikukriteeriumideks seatud põlvnemine, välimus, liikumine (sealhulgas hüppamine), iseloom, töövõime, temperament ja tervis.[8] Hobusekasvatajad, kes ei soovi temperamentseid täisverelisi hobuseid, kasutavad sageli aretuses trakeeni tõugu täkke.[6]
Trakeenid Eestis muuda
Eesti Hobusekasvatajate Seltsi 2018. aasta andmete kohaselt peetakse trakeene üle Eesti ning tõuraamatusse on kantud kõik hobused ja nende järglased, kes aretusprogrammis osalevad. 2018. aasta 2. juuli seisuga on trakeenide tõupopulatsioon Eestis 343 hobust. Sama kuupäeva seisuga on peatõuraamatusse kantud 72 mära, 7 täkku ja 4 ruuna. Tõuraamatus on 8 mära, 3 täkku ja 5 ruuna. Eeltõuraamatusse on kantud 97 mära, 38 täkku ja 82 ruuna ning lisasse A on kantud 10 mära, 9 täkku ja 1 ruun. Alates 2000. aastast on Eestis sündinud üle 494 trakeeni tõugu hobuse.[1]
Viited muuda
- ↑ 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 "Eesti Hobusekasvatajate Selts". Vaadatud 12.02.2020.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Lengerken, G., Ellendorf, F., Lengerken, J (2012). Loomakasvatus.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Trakehners International. History of the Trakehner". Vaadatud 12.02.2020.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Hermsen, J (1997). Encyclopedia of Horses.
- ↑ 5,0 5,1 Briggs, K., Hamilton S. (2001). Still Crazy for Horses.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 Fitzpatrick, A. (2004). The Ultimate Guide to Horse Breeds.
- ↑ Whitaker, J., Whitelaw, I. (2007). The Horse: A Miscellany of Equine Knowledge.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ 8,0 8,1 Eesti Hobusekasvatajate Selts (10.02.2011). "Trakeeni tõugu hobuste aretusprogramm". Vaadatud 12.02.2020.