Trükikiri
Trükikiri on teksti trükitehniliseks paljundamiseks vajalike tähtede, numbrite ja muude märkide komplekt[1]. Igal komplektil ehk kirjatüübil on nimi, nt Times, Futura, Courier.
Tekstitöötluses nimetatakse kindla kujuga ja nimega kirjamärkide komplekti fondiks.[2] Arvutifonte (ingl computer font) on laias valikus ja neid lisandub järjest.
Kirju (sh fonte) liigitatakse tüübi, suuruse ja laadi järgi.
Kirjatüübid muuda
Kirjatüüpi iseloomustavad tunnused on eelkõige suur- ja väiketähtede kõrguse suhe, põhi- ja abijoonte jämeduse suhe, samuti seriifide olemasolu või puudumine. Kirjatüüpide hulgas on ka ehiskirju ja kirjutuskirju, s.t käsitsi kirjutatud kirja kujulisi trükikirju.
| Seriifideta kirjad | Seriifidega kirjad | Kirjutus- ja ehiskirjad |
|---|---|---|
 (1982) |
 (1754) |
 (1942)
|
 (1998) |
 (1790) |
 (1993)
|
 (2007) |
 (1858) |
 (1933)
|
 (1991) |
 (2004) |
 (1835)
|
 (1984) |
 (1530) |
.png){kind=small} (1990)
|
 (1997) |
 (2005) |
 (1984)
|
 (1995) |
 (1956) |
.png){kind=small} (1954)
|
 (1996) |
 (1934) |
 (1989)
|
 (1996) |
 (1931) |
.png){kind=small} (1957)
|
Kirjasuurused muuda
Trükikirja suuruse ehk kirjakraadina mõistetakse tähtede kõrgust (suurtähe täppidest väiketähe alapikendusteni). Rea kõrgus – rea mõeldavast alusjoonest järgmise rea alusjooneni – valitakse keskmiselt 20% võrra suurem.
Trükitehnikas mõõdetakse pikkusi (kirjasuurust, tähtede ja ridade vahekaugust) tüpograafilise mõõdusüsteemi ühikutes, mille lõid Prantsuse kirjavalajad Pierre-Simon Fournier ja François-Ambroise Didot 18. sajandil. Selle süsteemi põhiühik on tüpograafiline punkt (tähis p, ka dp, Didot’ punkt). 1879. aastal seostati punkt meetrisüsteemiga: 1 meetrile vastab 2660 punkti ja seega 1 p ≈ 0,376 mm. Suuremad ühikud on tsiitsero (12 p ≈ 4,50 mm) ja kvadraat (48 p ≈ 18 mm).
Kui 1980. aastatel algas üleminek tinalaolt arvutil ladumisele, võeti kasutusele angloameerika tüpograafilise süsteemi punkt (tähis pt sõnast point), mida nimetatakse ka DTP-punktiks (ingl desktop point, ka PostScript point). Selle punkti suurus on 1/72 tolli, seega 25,4/72 ≈ 0,353 mm. Niisiis on DTP-punkt 6% väiksem kui Didot’ punkt.
Tinalao ajastul väljendati kirjasuurusi üldiselt täisarvu punktidega. Levinumatel kirjakraadidel on ajalooliselt väljakujunenud nimed.
| Kirjakraad punktides |
Kirjasuurus mm | Kirjakraadi nimetus | ||
|---|---|---|---|---|
| Didot’ süsteemis | DTP-süsteemis | eesti k | inglise k | |
| 5 | 1,88 | 1,76 | pärl | Pearl |
| 6 | 2,25 | 2,12 | nonparell | Nonpearl |
| 7 | 2,63 | 2,47 | minjoon | Minion |
| 8 | 3,00 | 2,82 | ptii | Brevier |
| 9 | 3,38 | 3,18 | borgis | Bourgeois |
| 10 | 3,75 | 3,53 | korpus | Long Primer |
| 11 | 4,13 | 3,88 | – | Small Pica |
| 12 | 4,50 | 4,23 | tsiitsero | Pica |
| 14 | 5,25 | 4,94 | mittel | English |
| 16 | 6,00 | 5,64 | tertsia | Columbian |
Kirjalaadid muuda
Peamised kirjalaadid (kirjatüübi teisendid ja kirjaerisused) on järgmised:
- paks kiri
- kaldkiri ehk kursiiv
- allakriipsutus
- kapiteelkiri (väiketähekõrgused suurtähed)
- SUURTÄHTKIRI
- s õ r e n d u s
Laialt levinud fontidel on eraldi nimedega teisendeid, näiteks
- Arial
- Arial Narrow
- Arial Rounded MT Bold
- Arial Black
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Trükikiri (EE)
- ↑ Font (EE)
Kirjandus muuda
- Lembit Abo. Autori teatmik. Tallinn, Valgus, 2001
- Ivar Sakk. AA kuni Zz. Tüpograafia ülevaatlik ajalugu. Tallinn, 2011