Tore vulkaanikell
Tore vulkaanikell (Brighamia insignis, havai keeles ʻōlulu või alula) on kellukaliste sugukonda vulkaanikella perekonda kuuluv taim.
| Tore vulkaanikell | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Astrilaadsed Asterales |
| Sugukond |
Kellukalised Campanulaceae |
| Perekond |
Vulkaanikell Brighamia |
| Liik |
Tore vulkaanikell |
| Binaarne nimetus | |
|
Brighamia insignis Gray | |
| Sünonüümid | |
|
Brighamia citrina | |
Tore vulkaanikell on Havai saarte endeem, mis kasvab looduslikult vaid Kauai ja Niihau saarel.
Tal on mitu alamliiki, mida on peetud ka eraldi liikideks.
Taim kasvab kuni 480 m üle merepinna keskmise niiskusega põõsastikes ja kuivades metsades, kus aastane sademetehulk on alla 170 cm. Ta kasvab ka õhukese pinnasekihiga järskudel basaltkaljudel.
Tore vulkaanikell on sukulent ja hoiab toitainete varusid oma tüves. Taime oksteta tüvi on tavaliselt 1–2 m kõrgune, kuid võib ulatuda 5 meetrini. Ülalt kitseneva tüve tipus on lihakad lehed.
Taim õitseb septembrist novembrini. Õied on kollakasvalged ja koondunud õisikutesse, milles on 3–8 õit. Iga õis on 1–3 cm pikkuse varre otsas. Kroonlehti on 5 ning need on 3–4 mm laiused, kuid kuni 14 cm pikad, moodustades toru. Õie lõhn meenutab kuslapuu lõhna. Taime vili on 13–19 mm pikkune kupar, mis sisaldab arvukalt seemneid. Seemned on munajad ja umbes 1 mm suurused.
Toredat vulkaanikella tolmeldasid looduses peamiselt ööliblikad, kelle imilont ulatus kuni 7–14 cm sügavuse õie põhja. Peamine tolmeldaja, liblikas Manduca blackburni, on nüüdseks ise muutunud äärmiselt haruldaseks, mistõttu taim peaaegu ei saa looduslikul teel paljuneda. Taimi on tolmeldanud botaanikud.
Tore vulkaanikell on kriitiliselt ohustatud taim. Niihaul leiti viimane eksemplar 1947. 1994. aastal oli teada 5 looduslikku asurkonda kokku 45–65 taimega. 2001. aastal oli alles 4 asurkonda 20 taimega[1], aga 2011. aastal kõigest 10 isendit. Tehistingimustes kasvavaid taimi on märksa rohkem.
Lisaks ohustavad taime võõrliigid, metsistunud kodukitsed ja sead, nälkjad, rotid, tuli ja punaste ämblikulestade Tetranychus cinnabarinus levitatav nakkus. Ühe asurkonna lähedalt kulgeb matkarada. Kuna taim kasvab järskudel avatud kaljudel, siis võivad teda kahjustada taifuunid ja maalihked.
Toredat vulkaanikella müüakse ka toataimeks, kuid teda on väga raske kasvatada ja enamasti sureb taim toatingimustes üsna kiiresti. Kuid taimeaias ei ole teda üldse keeruline kasvatada. Seetõttu on tal lootust pääseda väljasuremisest ilutaimeks saamise tõttu.
Viited muuda
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. oktoober 2010. Vaadatud 29. jaanuaril 2010.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)