Tom of Finland

Tom of Finland (kodanikunimi Touko Laaksonen; 8. mai 1920 Kaarina – 7. november 1991 Helsingi) oli soome kunstnik, kes mõjutas oma homoerootiliste joonistustega XX sajandi teisel poolel homoseksuaalset subkultuuri.

Touko Laaksonen 1959. aastal

Tom of Finland on rahvusvaheliselt tuntuim soome kunstnik.

Kunstnikunime võttis Laaksonen 1957. aastal, mil ta tegi kaastööd USA homokulturistide ajakirjale Physique Pictorial. Tom of Finlandi tegelaskujudena loodud madrused, mootorratturid, parvepoisid ja nahkrõivaid kandvad mehed lõid uudse kuvandi maskuliinsest homomehest. Laaksoneni loodud kuvandist said inspiratsiooni teiste hulgas nii Village People liikmed kui ka Freddie Mercury.

Elukäik

Touko Valio Laaksonen sündis 8. mail 1920 Kaarinas õpetajate perekonnas. Juba viieaastaselt mängis ta klaverit ja oskas koomikseid joonistada.

Gümnaasiumi lõpetas ta Turus ning seejärel kolis Helsingisse, kus asus 1939. aastal õppima reklaami alal. Vabal ajal visandas ta erootilisi joonistusi, mida hoidis kiivalt saladuses ning lõpuks hävitas.

Veebruaris 1940 läks ta sõjaväkke ning saadeti Jätkusõjas ka rindele. Talle anti Vabadusrist ja leitnandi auaste.

Hiljem avaldas Laaksonen, et just sõjaväes huvitus ta sügavamalt univormist. Iseäranis huvitasid teda Saksa sõdurite rõivad. ”Minu teostest ei ole poliitilisi seisukohti ega ideoloogiat. Joonistan vaid autoportreesid. Natsifilosoofia, rassism ja kõik see, on mulle vastik, kuid ma joonistan siiski – sest neil on seksikamad rõivad.” Sõja lõppedes jätkas Laaksonen pooleli jäänud õpinguid.

Laaksoseni varasemad tööd on asjatundjate sõnul romantilised ja pehmemad kui hilisem looming. Nimelt visandas Laaksonen sel ajal peamiselt keskklassi kuuluvaid mehi, kellel polnud nähtavaid muskleid ja kelle poosid polnud erootilised. Hiljem muutusid tegelaskujud maskuliinsemaks ja pildid olid dramaatilisemad.

Karjäär

Tom of Finlandi signatuur

1956. aastal saatis Laaksonen oma joonistused Ameerika ajakirjale Physique Pictorial, mis avaldas pildid pseudonüümi Tom of Finland all. See järgis ajakirja üldist nimevõtmise tava: teiste kunstnike hulka kuulusid Bruce of Los Angeles ja Spartan of Hollywood. Ajakirja kaanele jõudis üks Laaksoneni parvepoistest.

Laaksonen valis oma piltidele teadlikult maskuliinseid mehetüüpe: palgiparvetamise traditsioon oli Soomes au sees ja mehiste meeste töö, mootorratturid olid aga Teise maailmasõja järgse maailma mäss ühiskondlike normide vastu. Tom of Finlandi värske ning jõuline lähenemine murdis stereotüüpse geimehe kuvandi.

Kuni 1970. aastateni jõudsid Laaksoneni tööd enamasti vaid geipornograafia või selle subkultuuridega kursis olevate erakollektsionäärideni. Karistusseadustiku muudatused tõid Laaksoneni teosed rahvale lähemale. 1973. aastal korraldas Laaksonen oma esimese näituse hamburgerikioskis. See oli edukas ning Laaksonenist sai vabakutseline kunstnik, kes avaldas muuhulgas erootilisi koomiksiraamatuid. Samal aastal lõpetas ta töö rahvusvahelises reklaamibüroos Helsingis. Sel kümnendil muutus ka Laaksoneni kunst: tema joonistused muutusid fotorealistlikumaks. Suur osa Laaksoneni loomingust põhinebki tema enda pildistatud fotodel, kuid joonistades rõhutas kunstnik oma tegelaste mehelikke jooni: lõug, lihased ja suguelundid.

Laaksonen joonistas ka mitu koomiksit, sealhulgas sarja "Kake". Vuntsidega Kake ongi Tom of Finlandi kuulsaim üksiktegelane.

1979. aastal asutasid Laaksonen ja tema sõbra ning äripartneri Durk Dehner ettevõtte Tom of Finland. 1984. aastal hakkas Tom of Finlandi fond koguma, deponeerima ja esitlema homoerootilist kunsti.

1989. aastal eksponeeriti Tom of Finlandi teoseid New Yorgi moodsa kunsti muuseumis. Soomes toimus esimene ametlik Tom of Finlandi näitus 1990. aastal, vahetult enne Laaksoneni surma. Samal aastal pälvis ta Soome koomiksiseltsi tunnustuse. Viimane näitus, mis Laaksoneni ajal Soomes toimus, oli 1991. aastal Amos Andersoni kunstimuuseumis eksponeeritud karikatuurinäitus. Tema viimasel eluaastal tegi režissöör Ilppo Pohjola temast dokumentaalfilmi "Daddy and the Muscle Academy" (1991), mis pälvis Soome filmiauhinna Jussi.

Laaksonen suri 71-aastaselt Helsingis novembris 1991.

Pärand

Film, muusikal, näidend

Touko Laaksonen klaveri taga. Taustal elukaaslane Veli Mäkinen ja Touko õde Kaija

2006. aastal, mil Touko Laaksoneni surmast möödus 15 aastat, koostas Helsingi linna kunstimuuseum Soome suurima Tom of Finlandi näituse. Kirjastus Like avaldas Tom of Finlandi teostest kogumiku "Ennennäkemätöntä – Unforeseen".

Aastal 2011, mil Turu linn oli Euroopa kultuuripealinn, toimus kohalikus kultuurikeskuses Logomo Tom of Finlandi retrospektiiv.

Jaanuaris 2017 esietendus Turu linnateatris muusikal "Tom of Finland", mis keskendub Laaksoseni kunstile ja unistustele.

27. jaanuaril 2017 esilinastus Göteborgi filmifestivali avaõhtul režissöör Dome Karukoski mängufilm "Tom of Finlad". Laaksoneni kehastab Pekka Strang, tema armastatu Veli rollis on Lauri Tilkanen ja õde Kaija rollis Jessica Grabowsky.

Postmargid

Soome Post avaldas sügisel 2014 kolmest margist koosneva Tom of Finlandi postmargilehe, mis tekitas Soomes skandaali ning pälvis tähelepanu üle maailma. Muuhulgas kirjutasid margist Time, The Guardian, BBC ja The Washington Post. Mark on väidetavalt Soome Posti ajaloo populaarseim. Margi eeltellimuse tegi 178 riiki.

Finlaysoni tekstiiltooted

Tekstiiliettevõte Finlayson tõi 2014. aastal turule "Tom of Finlandi" kollektsiooni. 21 riiki ostetud kollektsioonil on kõige suurem müügiedu olnud Soomes, Rootsis ja USAs.

Muud tooted

2016. aastast kasutab Tom of Finlandi tunnust netikasiino TOM’s Casino, mida opereerib Malta hasartmängufirma Lunas Entertainment. Koostöö eesmärk on koguda Tom of Finlandi fondi jaoks raha selleks, et fond saaks omakorda hooldada oma kunstikogu. Tom of Finlandi toodete hulka kuulub ka seksivahendite kollektsioon, mille nimi on Tom Of Finland Pleasure Tools. Valikus on muuhulgas ka libestid, dildod ja kaelarihmad.

Isiklikku

Laaksoneni elukaaslane oli tantsija Veli (Nipa) Mäkinen. Nende kooselu kestis 28 aastat, kuni Nipa surmani juulis 1981. Ainus sugulane, kellele Laaksonen oma seksuaalsest sättumusest rääkis, oli tema õde Kaija. Perekond ei teadnud enne kunstniku surma midagi ka Laaksoneni Tom of Finlandi identiteedist.

Joonistamise kõrval oli Laaksonen ka musikaalselt andekas ning 1940. aastail õppis ta Sibeliuse Akadeemias. Laaksonen laulis kooris bassihäälerühmas ning töötas pärast sõda restoranipianistina. Ta on ka ise muusikat kirjutanud ning viisistanud vähemalt ühe Aino Kallase luuletustest – „Vihmalind” salvestati 1949. aastal. Laulu esitanud segakoori juhatas Laaksoneni isa Edvin Laaksonen.

Laaksonen reisis töö tõttu sageli USA-sse, ent pärast elukaaslase surma jäi riiki pikemalt. Oma elu viimased talved veetis Lõuna-Californias. Õepoja Tapani Vinkala kirjeldustes on Laaksonen seltskondlik ja humoorikas.

Kirjandus

• Arell, Berndt & Mustola, Kati: Tom of Finland: Ennennäkemätöntä. Näitus Kluuvi galeriis 21.6.–27.8.2006. Allikas: Helsingi linna kunstimuuseum & MSC Finland – Tom’s Club ry. Helsingi: Like, 2006. ISBN 952-471-843-X.
• Hooven, F. Valentine, III: Tom of Finland: Elämäkerta. (The Life and Times of Tom of Finland, 1993.) Käsikirjast soome keelde tõlkinud Eeva-Liisa Jaakkola. Helsingi: Otava, 1992. ISBN 951-1-12000-X.
• Hooven, F. Valentine, III: Tom of Finland: Marginaalista maineeseen. (Tom of Finland: Life and Work of a Gay Hero, 2012.) Soome keelde tõlkis Juha Ahokas. Eessõna Durk Dehner. Helsingi: Like, 2017. ISBN 978-952-01-1530-2.
• Kalha, Harri: Tom of Finland: Taidetta seksin vuoksi. Helsingi: Soome kirjanduse selts, 2012. ISBN 952-222-371-9.
• Lucie-Smith, Edward ym.: Tom of Finlad XXL. Los Angeles: Taschen, 2009. (inglise keeles)
• Luoto, Susanna: Salaisuuksin suljettu : Kirjeiden Tom of Finland. Helsingi : Like, 2017. ISBN 978-952-01-1606-4.
• Tom of Finland: Sarja kuvia. Helsingi: Like, 2014. ISBN 978-952-01-1114-4.
• Tom Of Finland – The Art Of Pleasure. Taschen GmbH, 2004. ISBN 3-8228-3462-9.

Välislingid

• Elulugu ja looming
• Daddy and the Muscle Academy Internet Movie Database'is
• Tom of Finland Foundation
• Tom of Finland, Ylen Elävä arkisto
• Tom of Finland Uppslagsverket Finland (2012)