Tolkuse raba on Häädemeeste ja Häädemeeste valla maa-alal asuv kõrgsoo. Raba asub Tallinna–Pärnu–Ikla maantee ääres Häädemeestest umbes 6 km põhja pool[1].

Tolkuse raba
Roosa hommikuudu Tolkuse rabas
Kevadine Tolkuse raba

Raba pindala on 55 km². 1856. aastal kaevatud Timmkanal jagab raba kaheks osaks, millest lõunapoolset kutsutakse ka Maasika rabaks.[2] Raba keskel on 42 laugast.[1]

Ajalugu muuda

Antsülusjärve ja Litoriinamere ajal oli praeguse raba kohal laht, mida ümbritsesid luitevallid. Kui meretase langes, siis laht soostus. Tolkuse raba koosneb mitmest kokku kasvanud soost. Raba kõige vanemas osas on turbakiht juba 5 m paks. Kunagiste luidete jalamilt väljuva survelise põhjavee mõjul on kohati tekkinud allikasoo, kus kasvab haruldasi taimi. Arvatavasti teeb just veerežiim Tolkuse raba nii eriliseks, et raba põhjaosas on registreeritud Eesti oludes rekordiline turba juurdekasv: 1,6–1,9 mm aastas.[2]

Aegade jooksul on Tolkuse rabasse kaevatud palju kraave. Selle tulemusena on mitu raba keskosas olevat laugast tühjaks voolanud. Kohati on kraavide läheduses hakanud raba metsastuma.[2]

Tolkuse rabas on 2,2 km pikkune õpperada ja 2004. aastal rajatud[2] 18 m kõrgune Rannametsa vaatlustorn. Torn asub mere lähedal ja hea ilmaga paistab sealt Kihnugi ära.[1]

Pärnu linn võttis 1958 Tolkuse raba looduskaitse alla.[2]

Elustik muuda

Tolkuse raba keskosa laugastes ja älvestes kasvavad toitainerikkale veele viitavad taimed hundinui, mürkputk ja ubaleht. Nende kallastel kasvavad madalsoole iseloomulikud tarnad ja sõnajalad, vaevakask, pajud ja isegi üksikud kidurad kuused. [2]

Tolkuse rabas pesitsevad lindudest põldrüüt, mudatilder, väikekoovitaja, hallõgija, sookurg ja teder. Rabasaared on metskitsede, põtrade ja metssigade sigimis- ja varjepaigad.[2]

Pilte muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

Välislingid muuda