Tohuvabohu
Tohuvabohu (heebrea keeles תֹ֙הוּ֙ וָבֹ֔הוּ) on heebreakeelne väljend ürgkaose kohta[1][2], mida on kasutatud Vana Testamendi loomismüüdis 1. Moosese raamatus[3].
Heebrea väljendi täpse sisu osas ei ole Vana Testamendi uurijate seas ühtset seisukohta. Ehkki tihti kirjeldatakse tohuvabohu kui kaose või segaduse seisundit, mis Vana Testamendi kosmogoonia kohaselt valitses vahetult enne valguse loomist, seab näiteks diplomaat Mikael Laidre selle tõlgenduse kahtluse alla. Tema hinnangul ei kuulu segadus või kaootilisus "tohuvabohu" algse tähenduse juurde, selle asemel "viitab "tohuvabohu" perfektsuse ehk lõpetatuse potentsiaalile".[4]
Eestikeelne väljend tohuvabohu on heebrea laen, mis jõudis eesti keelde saksa keele vahendusel. Saksa keeles tõi selle laiemalt kasutusele Johann Wolfgang von Goethe, kes 1817. aastal laenas selle saksa akadeemilisest hebraistikast.[3] Prantsuse vaste tohu-bohu ajalugu ulatub aga 16. sajandisse[5].
Piiblikeele uurija Kristiina Rossi sõnul pole sõna tohuvabohu eesti piiblitõlgetes siiski kunagi kasutatud, uuemais tõlkeis on see kirjakoht "tühi ja paljas"[3]. Küll on tohuvabohu aga tarvitusel kirjanduslikus eesti keeles[1]. Samasisuline on ka laensõna virvarr (saksa Wirrwarr), mida ent samuti pole kasutatud piibli tõlkimisel.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 tohuvabohu EKSS
- ↑ tohuvabohu ÕS
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Diana Tomingas Piibli rollist eesti keele arenguloos Eesti Kirik, 09.04.2014 (intervjuu Kristiina Rossiga)
- ↑ Mikael Laidre "Pahupidi tohuvabohu – utoopiline soov luua maapealne paradiis" Sirp, 18.03.2016
- ↑ Udo Uibo "Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid" Tallinn: Tänapäev, 2014. Cit. via: Tohuvabohu Keele ja kirjanduse maailm (vaadatud 22.04.2018)
Välislingid muuda
- Keiti Vilms "Sõnasäuts. Tohuvabohu ulatub vanasse testamenti" ERR, 13.09.2017