Tiibrakett (inglise keeles cruise missile) on sõjanduses kasutatav, lõhkelaenguga varustatud, atmosfääris ühtlase kiirusega, madalal kõrgusel maastiku kohal kulgev turboreaktiivmootoriga varustatud mehitamata programmjuhtimisega lennuaparaat (ka robotlennukmürsk[1]), peamiselt maapealsete (pind-pind, õhk-pind) sihtmärkide hävitamiseks.

Tiibrakett BGM-109 Tomahawk

Selline ühekordselt kasutatav lennuaparaat erineb taktikalistest ja ballistilistest rakettidest lennutrajektoori ja lennukestuse poolest, mida võimaldab atmosfääriõhku "hingav" mootor. Robotlennuk (eesti keeles juurdunult tiibrakett) püsib õhus aerodünaamilist tõstejõudu tekitava tiiva toel, lennukiiruse annab tavaliselt turboreaktiivmootor, mis vajab tööks õhku. Lõhkepeaks võib olla ka tuumalaeng. Pärast konteinerist väljatulistamist, kui lennukmürsk on saavutanud vajaliku kiiruse, asetuvad lennuasendisse klapitav tiib, stabilisaatorid ja reaktiivmootori õhukanali suue, tühjakspõlenud mittevajalik rakettkiirendi eraldub ning heidetakse kõrvale. Tiibraketi lennukiirus on tavaliselt alla helikiiruse, kuid arendamisel on juba ka ülehelikiirusega uusarendused.

Esimeseks reaalselt kasutuses olnud tiibraketiks võib pidada Saksamaal konstrueeritud ja Teises maailmasõjas kasutatud "lendavat pommi" V1, mille lennusuunda hoidis gürokompass ja mis võis pulsatsioon-reaktiivmootori jõul lennata kuni 250 km kaugusele.

Tänapäevaseid kõrgtehnoloogilisi tiibrakette tulistatakse rakettkiirendi abil välja maapinnalt, laevadelt nii vee alt kui ka vee pinnalt ning heidetakse lendu lennukeilt. Lõhkelaenguga robotlennukid on varustatud navigatsiooniseadmetega madalal lendamiseks maastikureljeefi jälgimise radariga, raadiokõrgusmõõdikuga, mälusse sisestatud lennuteekonna digitaalkaardiga, satelliitnavigeerimisseadmega (GPS) jne, parda-arvutiga, mis on laaditud tarkvaraga optimaalseks lennuks madalal kõrgusel (100 m - 15 m) ning maapealsete radarite jälgimispiirkondadest kõrvalt mööda lendamiseks.

Tiibrakettide lennukaugus ulatub mitme tuhande kilomeetrini, lennuaeg tundideni. Sihtmärgi tabamise täpsus on suur (kõrvalekalle vaid mõni meeter). Näiteks 7. oktoobril 2015 tulistati Venemaa sõjalaevalt Kaspia merelt 26 tiibraketti 1500 km kaugusele Süüria aladele sealse sõjategevuse piirkonna sihtmärkide pihta.[2]

Tiibrakette muuda

  • AGM-86C/D, AGM-129A
  • BGM-109 Tomahawk
  • Apache AP
  • R-40 (NATO koodnimetus AA-6 Acrid)
  • R-60 (NATO koodnimetus AA-8 Aphid)
  • R-33 (NATO koodnimetus AA-9 Amos)
  • R-27 (NATO koodnimetus AA-10 Alamo)
  • H-55 (NATO koodnimetus AS-15 Kent)

Viited muuda

  1. Eesti Entsüklopeedia, EE9, 1996, lk 423
  2. Russian missiles 'hit IS in Syria from Caspian Sea'